Võlaõigus › Töövõtulepingud

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

68,99 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Eelnevale lisaks palus hageja kostjalt kahjuna välja mõista õigusabi osutaja kulu 18.11.2016 pretensiooni koostamiseks, s.o 300 eurot (käibemaksuta). Kostja poolt 29.11.2016 hagejale esitatud tasaarvestamise avaldus ei olnud vormistatud korrektselt ja oli lubamatu. Tasaarvestuse avalduses ei kajastatud kahjunõude suuruse põhjendusi. Veel enam, VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada. Seega pidid nõuete tasaarvestuseks eksisteerima reaalsed nõuded, mida kostja poolt ei esinenud. Kostja vastuväited

maksimaalne lubatud kogus mulda. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel olid kõik hageja nõuded põhjendamatud. Maakohtu otsus

viimata oli. Kohtule esitatud tõendid ei kinnitanud kostja väidet, et kostja 14.10.2016 e-kirja manuses oli mullahunniku pilt. Mullahunniku pildi esitamine nähtus alles 23.11.2016 kostja advokaadi poolt saadetud e-kirjas. Seega kuulus kostja suhtes kohaldamisele VÕS § 644 lg 3, s.t tellija ei võinud töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Isegi kui jõuda järeldusele, et kostja teavitas hagejat väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ja kirjeldas mittevastavust piisavalt täpselt, kuulus hagi rahuldamisele ka seetõttu, et kostja ei tõendanud töövõtulepingu rikkumist hageja poolt. Selleks, et kostja saaks vastuväitena tugineda tööde lõpetamata jätmisele, tulnuks kostjal tõendada, et hagejal lasus konkreetsete tööde teostamise kohustus vastavalt pooltevahelisele lepingule ning hageja jättis selle kohustuse täitmata. Kostja eelnevat ei tõendanud. Kostja väide, et hageja rikkus 1 200 m3 suuruse mullahunniku äravedamata jätmisega poolte vahelist lepingut, oli vastuolus poolte kokkuleppega. Poolte kokkulepet väljendavas hinnapakkumises nr 310816 oli määratud äraveetava pinnase kogusena 450 m3. Kohtule jäi arusaamatuks, millest tuletas kostja hageja kohustuse vedada lisaks hageja poolt ära veetud mullale ära veel ligi kolm korda suuremas mahus mulda, kui oli töövõtulepingus kokku lepitud. Asjas esitatud tõendid ei kinnitanud kostja paljasõnalist väidet, et poolte vahel kokkulepitud töö tulemuseks oli siduva eelarvega mistahes koguses mulla äravedu, mida hageja kaevas välja 2 400 m3 suuruselt platsilt. Vastupidi, hinnapakkumises oli selgelt määratletud äraveetava mulla mahuna 450 m3. Teiseks nõustus kohus hagejaga selles, et olemasoleva kasvupinnase väljavedu moodustas üksnes väikese osa poolte vahel kokkulepitud ja hageja teostatud tööde maksumusest (1 800 eurot käibemaksuta). Nii poolte kokkulepet väljendavas hinnapakkumises nr 310816 kui ka teostatud tööde aktis nähtusid ridakillustikust fr 0-70 mm killustikaluse h-200 mm ehitustööd, mis moodustasid suurema osa kokkulepitud töödest (10 200 eurot). Selles osas kostja pretensioone ei esitanud, mistõttu keeldus ta alusetult tööde vastuvõtmisest. Kostja ei selgitanud, missugusel õiguslikul alusel keeldus ta hagejale töövõtulepingu alusel 5 000 euro tasumisest, kui leidis, et hageja poolne mittevastav töö puudutas üksnes tööd, mille maksumus oli poolte kokkuleppe kohaselt 1 800 eurot käibemaksuta. Kolmandaks nähtus kostja vastusest, et ta ei heitnud hagejale ette mitte töövõtulepingu rikkumist, vaid lepinguvälise kahju põhjustamist, sest väidetavalt asus hageja pinnast omaalgatuslikult kusagilt mujalt kokku kuhjama, et suurema töömahu eest kostjalt rohkem raha saada. Samas oli praeguse menetluse esemeks hageja töövõtulepingul põhinev nõue kostja vastu. Seega ei olnud hageja töövõtulepingul põhineva tasunõude suhtes kostja eelnevalt kirjeldatud vastuväide asjakohane. Lisaks olid kostja väited talle hageja poolt kahju tekitamise kohta paljasõnalised. Kostja 29.11.2016 tasaarvestusavalduse osas leidis kohus, et kostjal puudus hageja vastu töövõtulepingust tulenev kahjunõue, mida ta saanuks hageja nõudega tasaarvestada. Kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaoludest ei nähtunud, et hageja oleks kostjaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud. Eelnevale tuginedes leidis kohus, et hagi oli põhjendatud ja tuli rahuldada. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Praeguses asjas ei võinud kostja töö lepingutingimuste väidetavale mittevastavusele tugineda ja kohus tuvastas, et hageja ei rikkunud kostjaga sõlmitud töövõtulepingut. Kostja keeldus alusetult tööde

vastuvõtmisest ja hagejal oli õigus kooskõlas VÕS § 638 teise lausega lugeda, et tema poolt töövõtulepingu alusel tehtud tööd on kostja poolt vastu võetud. Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 000 eurot. Samuti oli põhjendatud vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, § 113 lg-le 1 ja § 94 hageja seadusjärgse viivise nõue 68,99 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni ja edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (5 000 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti oli põhjendatud kahjunõue 300 eurot. Hageja pöördus oma õiguste kaitseks töövõtulepingu järgse tasu saamisel advokaadi poole ja sellega seoses tekkis hagejal kohustus maksta advokaadile 300 eurot. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib rahalise kohustuse rikkumise korral samaaegselt nõuda nii kohustuse täitmist, viivist kui ka kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Riigikohus on leidnud 09.02.2011 otsuses nr 3-2-1-138-10, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Asja õigeks lahendamiseks ei omanud tähtsust hageja väide ja tõendid selle kohta, et ta teisaldas objektilt kokku 596 m3 pinnast, sest kostja ei tuginenud selle, et hageja oleks ära vedanud vähem kui 450 m3 kasvupinnast. Kostja vastuväited põhinesid asjaolul, et hageja jättis ära vedamata 1 200 m3 suuruse mullahunniku. Seega puudus hagejal vajadus tõendada, et ta viis ära 1 200 m3 suurust mullahunnikut mittepuudutava pinnase. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Põhjendatud ja vajalikud olid kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 900 eurot ja riigilõiv 425 eurot, s.o kokku 1 325 eurot. Kohus määras, et kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1325 eurot) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus

nõudega. On ütlematagi selge, et keegi ei vea kokkukuhjatud mullahunnikut ära tasuta. Lepingu alusel kahju tekitamisel ja tööde enda maksumusel ei ole mingit seost. Mullahunniku kokkukuhjamine on suhteliselt odav, samal ajal kui selle äravedamine on märkimisväärselt kallim. Hageja kuhjas mullahunniku kokku eesmärgiga saada kostjalt rohkem raha. Kostjal ei olnud vaja, et hageja kooriks mulda kusagilt mujalt kui kokkulepitud 2 400 m2 suuruselt platsilt. Samas tunnistas hageja ise, et ei koorinud mulda mitte 2 400 m2 platsilt, vaid „lisatööna planeeritud platsi osalt“ ning ligikaudu neli korda suuremas mahus kui kokku lepitud kirjaliku lepinguga. Veel enam, arvestades äravedamata hunniku mahtu (hinnanguliselt 1 200 m3) ei saanud pinnas pärit olla kokkulepitud 2 400 m2 pindalaga platsilt. Lõpuks järeldas kohus valesti, et hageja, kuhjates lisaks kokkulepitud 450 m3 mullale kokku veel 1 200 m3 mulda, mida ta ära ei vedanud, lõpetas tööd nõuetekohaselt. Vastus apellatsioonkaebusele

samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 5) ning arvestada VÕS § 29 lg-s 6 avaldatud asjaoludega. Praegusel juhul sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu hinnapakkumises nr 310816 kirjeldatud tööde teostamiseks. Pooled on eriarvamusel, kuidas tuli teostada esimeses punktis kirjeldatud töid, s.o „olemasoleva kasvupinnase väljakaeve ja äravedu ca 2 400 m2“, mille ühikuna on märgitud m3 ja mahuna 450. Hageja on seisukohal, et killustikkattega montaažiplatsi rajamiseks nõuetekohaselt tuli töövõtjal muuhulgas ära koorida pinnas ja see mahus 450 m3 ära vedada. Kostja hinnangul tuli hagejal ära vedada kogu pinnas sõltumata sellest, kui palju seda tuli 2 400 m2 platsilt välja kaevata. Veel arvas kostja, et hageja ei tohtinud pinnast platsilt ära koorida rohkem kui 450 m3, koorides pinnast rohkem, rikkus hageja lepingut. Seega on pooled eriarvamusel lepingu tõlgendamise osas ja lähtuda tuleb sellest, kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul omavad sõlmitud lepingu tõlgendamisel olulist tähendust asjaolud, et hageja teostas kostjale töid teise hinnapakkumise alusel, mille mahtusid oli hageja kostja palvel esimese hinnapakkumisega võrreldes oluliselt vähendanud (tlk 10, 14) ja koos esimese hinnapakkumisega esitas hageja kostjale esialgsete proovikaevamiste ja geodeedi mõõdistuste tulemused, mille kohaselt tuli platsilt välja vedada enam kui 1 820 m3 pinnast (tlk 11). Esimest ja teist hinnapakkumist omavahel võrreldes nähtub, et hageja vähendas oluliselt olemasoleva kasvupinnase väljakaeve ja äraveo mahtu, kuid platsi pindala, kus töid tuli teostada, jäi samaks (ca 2 400 m2). Esimeses hinnapakkumises tegi hageja kostjale ettepaneku, et kaevab välja ja veab ära 2 100 m3 kasvupinnast ja teisel juhul 450 m3. Hageja esitatud materjalidest nähtub, et esimese hinnapakkumise aluseks oli proovikaevamiste ja geodeedi mõõdistuste (mõõdistamine toimus 25.08.2016) tulemus, millest tähelepanuväärseim on asjaolu, et teiste tööde hulgas tuli 2 001 m2 suuruselt alalt pinnast hinnangulist välja kaevata mahus 1 820 m3. Kõrvutades eelnev teadmisega, et killustikkattega montaažiplatsi ehitamiseks ei ole otstarbekas killustik pinnasele laotada, nähtub asjaoludest, et pooled olid sõlminud töövõtulepingu, mille alusel tuli hagejal kaevata 2 400 m2 suuruselt platsilt välja kasvupinnas, millest vaid osa (450 m3) tuli ära vedada. Kuivõrd hageja vedas ära rohkem kui 450 m3, ei rikkunud hageja lepingut, kui jättis ära viimata ülejäänud 1 200 m3 kasvupinnast, mis oli kuhjatud hunnikusse. Nõndasamuti ei rikkunud kostja lepingut, kui kooris platsilt ära enam kui 450 m3 kasvupinnast, sest lepingu täitmise tulemusena pidi valmima killustikkattega montaažiplats ehitustöödeks. Montaažiplats ei sobi ehitustöödeks, kui sealt ei ole kasvupinnast ära kooritud ja killustik on valatud otse mullale. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hageja töö vastas lepingutingimustele. Kuivõrd hageja töö vastas lepingutingimustele, puudus vajadus asuda analüüsima hageja väidet, et kostja teatas töö lepingutingimustele mittevastavusele hilinenult, mistõttu ei või kostja sellele tugineda. Eelnevalt kirjeldatud põhjusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsusest välja punktid 33-37. Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule, et maakohus rikkus menetlusõigust, kui ei selgitanud kostjale puudujääke kohtumaterjalide hulka lisatud tõendites ja vajadust esitada täiendav tõend selle kohta, et kostja saatis koos 14.10.2016 e-kirjaga hagejale manuses ka pildi mullahunnikust, täites sellega VÕS § 644 lg-st 2 tuleneva kohustuse, märgib ringkonnakohus järgmist. Õige on kostja väide, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui ei avaldanud kostjale, et asjaolu, millele kostja tugineb, ei ole kohtu hinnangul piisavalt tõendatud. Kuid praegusel juhul ei viinud menetlusnormi rikkumine vale lahendi tegemiseni, sest maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei rikkunud pooltevahelist töövõtulepingut. Töövõtulepingu rikkumise puudumise tõttu puudus kohtul vajadus hinnata, kas tellija teatas töö

lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul, puudusi piisavalt täpselt kirjeldades. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4). VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja esitas kostjale 30.09.2016 teostatud tööde akti ja arve, mida kostja keeldus aktsepteerimast. Hiljem tasus kostja hagejale 9 400 eurot, s.t selles osas võttis hageja kostja töö vastu. Kuivõrd hageja töö vastas lepingutingimustele, keeldus kostja alusetult ülejäänud osas hageja töö vastuvõtmisest. Ringkonnakohus nõustub hageja ja maakohtuga, et eelnevalt kirjeldatud osas tuleb töö vastuvõetuks lugeda VÕS § 638 teise lause alusel alates 10.10.2016. Kostjal on siiani tasumata 5 000 eurot, s.t kostja on rikkunud tasu maksmise kohustust. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 nõuda kohustuse täitmist. Seega võib hageja nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist 5 000 euro ulatuses. Kostja on vastuväitena hagile avaldanud, et tasaarvestas hageja nõude enda omaga kahju tekitaja vastu. Maakohus oli seisukohal, et kuna kostjal puudus hageja vastu töövõtulepingust tulenev kahjunõue, sest hageja ei rikkunud sõlmitud töövõtulepingut, ei saanud kostja enda nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool VÕS § 197 lg 1 alusel oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on veendumusel, et hageja tekitas kostjale 1 200 m2 mullahunniku kokkukuhjamisega kahju 5 000 euro ulatuses, mis vastab mullhunniku äraviimise kuludele. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja § 115 lg-le 1 võib võlausaldaja olukorras, kus võlgnik on rikkunud kohustust, koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on 28.03.2011 otsuses nr 3-2-1-180-10 selgitanud, et VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Lisaks töövõtulepingu põhikohustusele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn lepingulised kaitsekohustused). Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus pooled leppisid kokku, et hageja teostab killustikkattega montaažiplatsi ehitustööd ja viib selle käigus kostja objektilt ära 450 m3 kasvupinnast, kuigi 2 400 m2 pindalaga objektilt tuli välja kaevata enam kui 1 820 m3 pinnast, millest kostja oli eelnevalt teadlik, ei ole hageja lepingust tulenevale põhikohustusele lisaks rikkunud ka kõrvalkohustusi, kui jättis ülejäänud kooritud kasvupinnase objekti kõrvale hunnikusse. Alternatiivselt avaldas kostja, et hageja rikkus lepingut, sest hageja kooris kasvupinnast ka mujalt eesmärgiga endale tööd juurde tekitada. Kuivõrd hageja ei ole eelnevalt kirjeldatud kostja oletust omaks võtnud, vaid on avaldanud, et kostja avaldus on väär ning kostja ei ole oma väite kinnituseks kohtule ühtegi tõendit esitanud, ei saa kohus viidatud kostja avaldusega

otsuse tegemisel arvestada. Seda enam, et apellatsiooniastmes on uute asjaolude ja tõendite esitamine oluliselt piiratum kui maakohtus. Kuivõrd kostjal puudus töövõtulepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue hageja vastu, ei saanud kostja tasaarvestada ka enda nõuet hageja nõudega. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuli hagejalt välja mõsta kostja poolt veel maksmata tasu tehtud tööde eest 5 000 eurot, millele lisanduvad viivised ja kahju. Ringkonnakohus nõustub kohtu põhjendustega osas, milles kohus tuvastas viiviste ja kahju suuruse. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja esitatud täiendava tõendi vastuvõtmise kohta. Kostja esitas 10.04.2017 menetlusdokumendiga kostja poolt hagejale 14.10.2016 saadetud e-kirja ekraanitõmmise, kust nähtus, et 14.10.2016 saatis kostja hagejale ka pildi mullahunnikust. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, et asjaolu, kas kostja saatis hagejale 14.10.2016 koos e-kirjaga pildi mullahunnikust või mitte, ei ole praeguses asjas oluline, sest kohus on seisukohal, et hageja ei rikkunud töövõtulepingut. Seega ei võta kohus kostja esitatud tõendit vastu, kuivõrd see tõend ei ole ilmselt vajalik. Kohus eemaldab tõendi toimikust. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus see paberkandjal esitajale tagastada. Menetluskulud

Ringkonnakohus mõistab menetluskulude hüvitiselt apellatsiooniastmes välja viivise vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.