XxxxOÜ hagi Aktsiaselts XXXX vastu võlgnevuse, kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5768,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Indrek Naur ja vandeadvokaadi abi Annika Tõlgo (Advokaadibüroo Naur & Pärn, asukoht Juhkentali 52, 10132 Tallinn, e-post: [email protected], [email protected]) Kostja: Aktsiaselts XXXX (isikukood xxxx, asukoht xxxx, e-post: xxxx) Kostja lepinguline esindajad: vandeadvokaat Alar Urm ja advokaat Kärt Saar (Advokaadibüroo LEXTAL, asukoht Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Aktsiaselts XXXX hageja XxxxOÜ kasuks välja võlgnevus summas 5368,99 (viis tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa eurot ja üheksakümmend üheksa senti) eurot, sealhulgas põhinõue 5000 eurot, kahjuhüvitis 300 eurot ja hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 68,99 eurot.
Mõista kostjalt Aktsiaselts XXXX välja hageja XxxxOÜ kasuks lisanduv viivis põhinõudelt (5000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.12.2016 kuni põhinõude (5000 eurot) täitmiseni.
4.2.Mõista kostjalt Aktsiaselts XXXX hageja XxxxOÜ kasuks välja menetluskulud summas 1325 eurot.
2-16-18691
4.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1325 eurot) tuleb Aktsiaseltsil XXXX tasuda XxxxOÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XxxxOÜ esitas Harju Maakohtule 13.12.2016 hagi Aktsiaselts XXXX vastu võlgnevuse, kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 5000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 68,99 eurot, kahjuhüvitise 300 eurot ja lisanduva viivise alates 13.12.2016 põhinõudelt (5000 eurot) seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni ning palub menetluskulud jätta kostja kanda.
2.AS XXXX (edaspidi nimetatud ka kostja või tellija) tellis XxxxOÜ-lt (edaspidi nimetatud ka hageja või töövõtja) Xxxx, Maardu montaažiplatsi ehitustööd. Seejärel esitas hageja 25.08.2016 e-kirjaga kostjale hinnapakkumise nr 250816 summas 41 724 eurot ja esialgsete proovikaevamiste ja geodeedi mõõdistamiste tulemused, kuid kostja pidas seda pakkumist liialt kalliks ning palus tööde mahtu ja maksumust vähendada. Seetõttu esitas hageja 01.09.2016 ekirjaga kostjale uue hinnapakkumise nr 310816, mille kohaselt oli killustikkattega montaažiplatsi ehitustööde hinnaks 14 400 eurot (käibemaksuga summa). Vastavalt hinnapakkumisele pidi hageja teostama olemasoleva kasvupinnase väljakaeve ja äraveo mahus 450 m3 ja ridakillustikust fr. 0-70 mm killustikaluse h=200 mm ehitustööd mahus 500 m3. Kostja kinnitas hagejale suuliselt, et teine hinnapakkumine nr 310816 sobib ning seega sõlmiti poolte vahel töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõistes. Pooled on jõudnud ühisele arusaamale, et töövõtuleping on sõlmitud ja tööde teostamine toimub vastavalt hinnapakkumisele nr 310816, kostja on töövõtulepingu olemasolu ka kinnitanud ning tööde eest osaliselt tasunud. Vastavalt poolte kokkuleppele asus hageja töid objektil teostama 02.09.2016 ja lõpetas tööd 2016. aasta septembrikuu lõpus.
3.Kostja on arusaamatult seisukohal, et tööd ei ole lõpetatud ning olemasoleva pinnase äravedu pole teostatud. See seisukoht ei ole õige ning seda kinnitavad alljärgnevad asjaolud ja tõendid. Hageja tellis pinnase äraveo osaliselt oma alltöövõtjalt XxxxOÜ-lt. Vastavalt alltöövõtja
2 (14)
2-16-18691 XxxxOÜ 05.09.2016 veoselehele on 10.09.2016 Irust (kostja objektilt) ära veetud 18 koormat mulda x 12 m3, s.o kokku 216 m3. Töid teostati kalluriga Scania registreerimismärgiga
669MKB,
mille tehnilisest passist nähtub, et kalluri kandevõime oli 13 975 kg ning seega oli see sobiv tööde teostamiseks. Niisamuti nähtub XxxxOÜ tööaruandest, et töid on teostatud ka 10.09.2016. Tööd on teostatud vastavalt 10.09.2016 saatelehele, kust nähtub tööde teostamine (pinnase ja purustatud killustiku äravedu) Xxxx, Maardu objektil XxxxOÜ-le kuuluva Scania veokist registreerimismärgiga xxxx ja haagisest registreerimismärgiga xxxx koosneva autorongiga, mille kandevõime on kokku 29 700 kg. Sellest tulenevalt on XxxxOÜ-le kuuluva autorongiga kõnealuselt objektilt ära veetud 16 koormat pinnast ehk 16 x 29,7 tonni (29 700 kg) = 475,20 tonni, mis on 380,16 m3 ning tagasi toodud platsi ehituseks vajalikku purustatud killustikku 10 koormat. Seega on hageja (ja tema alltöövõtja) teisaldanud objektilt kokku 216 m3 + 380 m3 = 596 m3 pinnast, mis on isegi rohkem, kui hinnapakkumises kokku lepitud 450 m3. Alltöövõtja XxxxOÜ on tööde eest esitanud ka XxxxOÜ-le arve pinnase äraveo kohta summas 2351,16 eurot.
4.Hageja selgitas, et käesoleval ajal platsil asuv kasvupinnas on pärit lisatööna planeeritud kooritud platsi osalt ja ei kuulunud poolte kokkuleppe raames ära vedamisele. Vastavalt kostja soovile vähendas hageja 31.08.2016 hinnapakkumises väljakaevatava ja äraveetava pinnase mahtu võrreldes esialgse 25.08.2016 hinnapakkumisega. Kuivõrd pinnase väljavedu kokku lepitud mahus on teostatud (hageja on pinnast välja vedanud isegi rohkem kui 450 m3), siis on kostja etteheited tööde tegemata jätmise kohta põhjendamatud.
5.30.09.2016 edastas hageja kostjale e-kirja teel teostatud tööde akti nr. 1/SL5 ja 30.09.2016 arve nr 31213 summas 14 400 eurot. Kostja vastas hagejale 30.09.2016 e-kirjaga paljasõnaliselt, et ei aktsepteeri akti seoses sellega, et tööd ei ole lõpetatud. Hageja leidis, et kui kostja soovis tugineda sellele, et tööd pole lõpetatud või ei vasta tingimustele, siis pidi ta neid töid hagejale täpselt kirjeldama. Kuivõrd kostja näol on tegemist majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellijaga, siis lasus tal kohustus ka lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS § 644 lg 2). Kostja seda ei teinud ning on käesoleval ajal kaotanud selle õiguse VÕS § 644 lg 3 järgi. Hageja kui töövõtja on tööd teostanud ning need täies ulatuses lõpetanud, seetõttu koostati ka ülesandmis-vastuvõtmisakt ning saadeti tellijale arve.
6.Hageja rõhutas, et olemasoleva kasvupinnase väljavedu moodustas üksnes väikse osa teostatud tööde maksumusest (1800 eurot) ning teostatud tööde aktis sisaldus ka ridakillustikust fr. 0-70 mm killustikaluse h-200 mm ehitustööd, mis moodustasid suurema osa töödest (10 200 eurot). Selles osas pole kostja pretensioone ega selgitusi esitanud ning on alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest ja teostatud tööde aktis nr 1/SL5 akteeritud töödest. Riigikohus on oma 28.03.2006 lahendis nr 3-2-1-16-06 punktis 11 viidanud, et tellija õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Seega, hagejal on õigus kooskõlas VÕS § 638 teise lausega lugeda, et tööd on vastuvõetud ning seega on töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
7.Hageja on tööd täies kokkulepitud mahus teostanud, sh on ära veetud pinnas. Lisaks märkis hageja, et kostjal pole alust jäta täielikult tööd vastu võtmata ning keelduda tasumisest. Hea usu põhimõttega on vastuolus, kui tellija keeldub töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt ka Riigikohtu 02.03.2015 lahend nr 3-2-1-145-14). Hoolimata hageja märkusest pole kostja tasunud arvet nr 31213 summas 14 400 eurot täies ulatuses. Hageja oli seisukohal, et kostjal on kohustus tööde eest tasuda ning selle kohta esitati kostjale 18.11.2016 e-kirjaga pretensioon. Kostja on tasunud
3 (14)
2-16-18691 osaliselt üksnes 9400 eurot (tänu hageja 18.11.2016 pretensioonile, et kostjal ei ole õigust keelduda täies mahus tasumisest), mistõttu on tasumata 5000 eurot.
8.Hageja selgitas, et kostjal oli võimalus akt osaliselt aktsepteerida ning ära näidata, millises osas keeldutakse töid aktsepteerimast, kuid kostja seda mõistliku ajal jooksul ei teinud (hoolimata akti allkirjastamata jätmisest tasus kostja siiski 9400 eurot, mis näitab hageja hinnangul, et kostja on osaliselt tööd vastu võtnud). Riigikohus on samuti oma 27.11.2013 lahendis nr 3-2-1-126-13 selgitanud, et kuigi tellija võib, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet, keelduda töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keeldus töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Hageja leidis, et kostjal oli mõistlik aeg tööde vastuvõtmiseks või argumenteeritud pretensioonide esitamiseks, kuid kostja seda võimalust mõistliku aja jooksul ei kasutanud ning edastas alles ligikaudu 2 kuud hiljem, 24.11.2016 ja 29.11.2016 esimesed pretensioonid esindaja vahendusel, milles märkis, et pinnasehunniku äravedu on teostamata. Hageja hinnangul on tõendanud, et kokkulepitud pinnas on ära veetud ning seda isegi suuremas koguses, kui hinnapakkumises nr 310816 ette nähtud. Seega lasub kostjal tööde eest tasumise kohustus tasumata osas, s.o 5000 eurot ning hageja palub kohtul selle kostjalt välja mõista.
9.Kuivõrd kostja on arve nr 31213 osalisest tasumisest põhjendamatult keeldunud ja tasumisega viivitanud, siis on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates tööde vastuvõetuks lugemisest kuni nõude kohase täitmiseni. Hageja luges tööd kooskõlas VÕS §-ga 638 vastuvõetuks 10 kalendripäeva möödumisel 30.09.2016 tööde vastuvõtmise akti ja arve esitamisest, s.o 10.10.2016. Arve nr 31213 on kostjal osaliselt tasumata summas 5000 eurot ning selle tasumisega on kostja viivituses alates 11.10.2016. Viivis arve nr 31213 eest ajavahemikus 11.10.2016 – 12.12.2016 on 5000 eurot x 63 päeva x 8,00 % aastas (0,0219 % päevas) = 68,99 eurot. Samuti palub hageja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras välja mõistmist põhinõudelt (5000 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
10.Faktilistest asjaoludest nähtub, et kostja on rikkunud oma kohustusi, millest tulenevalt on hageja pidanud pöörduma asjaolude selgitamiseks advokaadi poole. Riigikohus on oma 21.12.2005 lahendis nr 3-2-1-139-05 leidnud, et „kahju hüvitamise ulatust reguleerivad võlaõigusseaduse 7. peatüki sätted (VÕS §-d 127-135). [...] Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1).” Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka oma 24.09.2007 lahendis nr 3-2-1-75-07. VÕS § 128 lg 3 regulatsioon käsitleb seega kahjuna ka kulu seotud nõuete esitamiseks. Hageja on pöördunud oma õiguste kaitseks advokaadi poole. Märgitu olnuks tarbetu juhul, kui kostja oleks vabatahtlikult või vähemalt kostja enda kirjade peale oma kohustused koheselt ja täielikult täitnud. Hageja esindajad pidid tutvuma asja materjalidega ning ette valmistama. Ülaltoodust tulenevalt on hageja kandnud kulu summas 300 eurot, sest hageja lepinguline esindaja pidi koostama 18.11.2016 pretensiooni ning selle tarvis läbi töötama kõik asjaga seotud materjalid.
11.01.02.2017 seisukohas pidas hageja vajalikuks nii kohtu kui kostja tähelepanu juhtida sellele, et pooled on sõlminud töövõtulepingu hinnapakkumise nr 310816 alusel, kus on kokku lepitud 2400 m2 suuruselt alalt 450 m3 mahus pinnase äravedu. Kostja ei ole kahjuks sellele tähelepanu pööranud. Kostja on oma hagivastuse punktis 3 väitnud nagu hageja oleks pinnase
4 (14)
2-16-18691 kokku kuhjanud 2400 m2 platsi kõrvale ning seda tõendab väidetavalt vastusele lisatud foto, kus on näidatud ca 1200 m3 mullahunnik. Hagejal ja kostjal ei olnud kokkulepet, et hageja peaks ära vedama rohkem kui 450 m3 kasvupinnast. Kostja ei ole vastupidist tõendanud, kuid tal lasub TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendamiskoormis. Hageja ei ole teadlik, kellele fotol olev pinnas kuulub või kus ning millal esitatud foto on tehtud, kuid see ei tõenda kuidagi, et tegemist on äravedamata pinnasega, mis oleks olnud hageja kohustus ära vedada. Arusaamatuks jäävad kostja väited lisatööde tellimise osas, sest hageja pole lisatööde tegemisele tuginenud. Hageja ei ole teinud lisatöid ning selles osas pole kostja vastu hagiavalduses nõuet esitatud.
12.Kostja on väitnud, et tegi hagejale telefonitsi ja kirjalikult mitu ettepanekut töö lõpetamiseks. Hageja märkis, et kostja väited suuliste ettepanekute kohta on tõendamata ja paljasõnalised. Kostja 14.10.2016 e-kirjast ei ole aru saada, milliste tööde lõpetamist nõutakse, sest kostja on paljasõnaliselt viidanud, et „vastavalt kokkuleppele on siiani teostamata olemasoleva pinnase äravedu.“ Kostja pretensioon jääb hagejale arusaamatuks ning hageja juhatuse liige vastas seetõttu kostjale, et „kinnitame veelkord, et tööd on meie poolt lõpetatud ja teostatud kokkulepitud mahus, kasvupinnas on kokkulepitud mahus 450 m3 10.09.2016 objektilt ära veetud“. Kostja on kinnitanud, et muu platsil oleva pinnase äravedamiseks pooltel kokkulepe puudus. Kostja tugineb sellele, et esitas 29.11.2016 hagejale tasaarvestamise avalduse, millega väidetavalt tasaarvestas kahjusumma 5000 eurot lepingu tasust (14 4005000). Hageja ei tunnista kostja tasaarvestust ega nõustu sellega. Tasaarvestuse avalduses ei olnud mainitud kahjunõude suuruse põhjendust. Hageja hinnangul saaks kostja tasaarvestada üksnes reaalselt eksisteerivat nõuet VÕS § 197 lg 1 mõttes.
13.Kostja on võtnud põhjendamatult hinnapakkumise XxxxOÜ-lt ning hageja palus selle jätta täies ulatuses tähelepanuta. Kostja on kahetsusväärselt jätnud mainimata, et poolte vaheliseks kokkuleppeks oli 450 m3 kasvupinnase äravedu 2400 m2 maa-alalt. Hageja on kokku lepitud tööd lõpetanud ning vale on kostja arusaam, et hageja ei ole töid lõpetanud. Hageja hinnangul on kostja valesti aru saanud nagu hageja oleks pidanud ära vedama 2400 m3 pinnast. Hageja selgitas, et 2400 m2 oli platsi pindala/maa-ala, millelt tuli kasvupinnast 450 m3 ära vedada. Kostja on valel arvamusel, et hagejal oli kohustus pinnast ära vedada suuremas koguses, kui oli kokku lepitud.
14.Kostja on ise olnud hageja esitatud teises hinnapakkumises nõus sellega, et kasvupinnast veetakse ära mahus 450 m3. Seega oli poolte vahel kokkulepe pinnase äravedamiseks mahus 450 m3. Kostja väide, et hageja ei ole hagiavaldusele lisatud veodokumentidega ära tõendanud, et tööd on lõpetatud, on paljasõnaline ja tõendamata. Arusaamatu on kostja etteheide, et hageja on esitanud kogu lepingu mahus oleva kasvupinnase äravedamiseks tõendid oma alltöövõtja XxxxOÜ aktide kohta, millega on näidatud vedude toimumine ning pinnase välja viimine isegi suuremas mahus, kui oli kokku lepitud. Hagejal ei ole keelatud selliseid tõendeid esitada ning need on ainukesed dokumentaalsed tõendid, millega on võimalik tööde teostamist tõendada. Kostja väidab, et ta ei saa kontrollida, kas see akt on koostatud korrektselt, kuid jätab sealjuures selgitamata, milline on tema hinnangul korrektne akt või õigete andmetega akt. Hageja leidis, et tegemist oli korrektsete ja tavapäraste transpordilepingu juurde kuuluvate aktidega, sest selles oli ära näidatud vedude toimumise aeg, koht ja maht.
15.Kostja on märkinud, et hageja väidab, et platsil asuv kasvupinnas on pärit lisatööna planeeritud kooritud platsi osalt ja ei kuulunud poolte kokkuleppe raames äravedamisele. Hageja jäi selle seisukoha juurde, sest rohkem kui 450 m3 pinnase äravedu on lisatöö, mille eest tuleb tasuda. Hageja rõhutas, et kostja ise ei olnud nõus hageja esialgse 25.08.2016 hinnapakkumisega, milles sisaldus 2100 m3 mahus pinnase väljavedu 2400 m2 platsilt. Kostja
5 (14)
2-16-18691 pidas seda pakkumist liialt kalliks ning palus tööde mahtu ja maksumust vähendada, seda hageja ka tegi.
16.Kostja on väitnud, et kogu plats, mida kostja vajas ettevalmistamiseks oli pindalaga 2400 m2 ning kuulus tervikuna tööde mahtu. Hageja sellega täies ulatuses ei nõustunud ning selgitas, et tööde mahtu kuulus 450 m3 pinnase äravedu 2400 m2 suuruselt platsilt. Kostja väide, et hageja on koorinud mulda kuskilt mujalt, kui kokku lepitud platsilt, on paljasõnaline ja kostjal tuleb kooskõlas TsMS §-ga 230 lg 1 oma väiteid tõendada. Kostja hinnang, et hageja on asunud pinnast „omaalgatuslikult kusagilt mujalt kokku kuhjama, eesmärgiga suurema töömahu eest kostjalt rohkem raha saada“ on hageja hinnangul pahatahtlik ja tõendamata. Hageja ei ole pinnast kusagilt mujalt kokku kraapinud, vaid on välja vedanud pinnase kokku lepitud maaalalt. Nagu hagiavalduse punktis 1.5 selgitatud, siis hageja (ja tema alltöövõtja) on teisaldanud objektilt kokku 216 m3 + 380 m3 = 596 m3 pinnast, mis on isegi rohkem, kui hinnapakkumises kokku lepitud 450 m3. Hageja on oma väiteid kokku lepitud mahus pinnase ära vedamise kohta tõendanud ning kostjal lasub oma paljasõnaliste väidete tõendamiskoormis. Kuna kostja pole kahjuhüvitise osas oma vastuses seisukohta võtnud, siis tuleb eeldada selles toodud asjaolude omaksvõttu.
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja esitas 09.01.2017 vastuse hagiavaldusele, milles ei tunnista hagi mistahes osas ja vaidleb sellele vastu. Hagi on alusetu ja kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta hageja kanda. Kostja selgitas, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet, sest 5000 euro ulatuses on hageja lepinguline nõue lõppenud 29.11.2016 kostja tasaarvestamise avaldusega. Hageja ei ole hagiavalduses esitanud õigesti kõiki töövõtulepingu sõlmimise ja täitmisega seotud asjaolusid õigesti. Kostja hinnangul on õige, et hageja ja kostja on sõlminud töövõtulepingu hinnapakkumise nr 310816 alusel, mh 2400 m2 suuruselt alalt kooritud pinnase väljakaeveks ja äraveoks.
18.Kostja ei ole tellinud hagejalt mistahes lisatöid, mis töövõtulepingus ei sisaldunud – kostja ei ole palunud hagejal koorida mulda mingilt muult maa-alalt kui kokkulepitud 2400 m2 pindalaga platsilt. Samuti ei ole hageja kostjale lepingu täitmise käigus teatanud, nagu oleksid kokkulepitud mahud oluliselt muutunud või oleks vajadus töölepingut muuta või teostada lisatöid. Kostja tegi hagejale telefonitsi ja kirjalikult mitu ettepanekut töö lõpetamiseks (kostja e-kirjad 30.09.2016; 14.10.2016, 23.11.2016, 24.11.2016). Muuhulgas kirjutas kostja juhataja hageja juhatajale 14.10.2016 e-kirja, mille manuses oli ka viidatud mullahunniku pilt. E-kirja kohaselt ei saanud kostja aktsepteerida hageja teostatud tööde akti enne, kui kõik kokkulepitud tööd on lõpetatud. Vastavalt kokkuleppele olid teostamata olemasoleva kasvupinnase äravedu. Kostja palus antud töö lõpetada või vastasel juhul on kostja sunnitud hageja kulul tellima antud tööd mõnelt teiselt firmalt. Sellele kirjale vastas hageja juhataja, et tema ei ole kohustatud hunnikut ära vedama ja on valmis hunniku ära vedama lisatasu eest. Hageja kinnitas e-kirjas, et tööd on hageja poolt lõpetatud ja teostatud kokkulepitud mahus, kasvupinnas on kokkulepitud mahus 450 m3 10.09.2016 objektilt ära veetud. Vajadusel lubas hageja esitada kostjale sellekohased saatelehed, geodeetilised teostusjoonised selle kinnituseks olid kostjale esitatud koos teostatud tööde finantseerimisaktiga. Hageja viitas, et platsil olev kasvupinnas on pärit lisatööna planeeritud kooritud platsi osalt ja ei kuulu kokkuleppe raames ära vedamisele, kuid täiendava tasu eest võib hageja ka selle pinnase äraveo teostada.
19.Hageja teatas kostjale kokku mitmel korral (e-kirjad 14.10.2016, 24.11.2016 jm), et tema hunnikut ära vedada ei kavatse. Lõplikult keeldus hageja lepinguline esindaja tööde
6 (14)
2-16-18691 lõpetamisest 24.11.2016 e-kirjaga. 29.11.2016 saatis kostja hagejale teate lepingurikkumisest, rikkumise tekitatud kahju 5000 euro hüvitamise nõude ja tasaarvestamise avalduse, milles teatas, et kostja tasaarvestab kahjusumma lepingu tasust (14 400-5000). Lepingu alusel tasumisele kuuluva 9400 eurot on kostja hagejale tasunud. Tasaarvestus jõustub tasaarvestamise avalduse kättesaamisel. Hageja on kinnitanud, et on tasaarvestusavalduse 29.11.2016 kätte saanud.
20.Kostja on võtnud hinnapakkumise XxxxOÜ-lt, kes pakub vaidlusaluse mullahunniku äravedamise hinnaks 5000 eurot+km=6000 eurot. Kokkuvõttes, kostja ei vaidlusta järgmisi hageja poolt esitatud asjaolusid: pooled on sõlminud lepingu hinnapakkumise nr 310816 alusel, mh 2400 m2 suuruselt alalt kooritud pinnase väljakaeveks ja äraveoks; hageja ei ole ära vedanud kasvupinnase hunnikut, mis on lepinguliste tööde raames kostjale kuuluvale kinnistule paigutatud; kostja on tasunud tööde eest hagejale esialgselt kokku lepitud 14 400 asemel 9400 eurot (sisaldab km). Alljärgnevad hageja poolt esitatud väited ei vasta tõele: hageja ei ole töid lõpetanud. Lepingu mahus oli lisaks pinnase väljakaevele ka äravedu. Hageja ei viinud lepingulisi töid lõpule ega vedanud pinnast ära, vaid lükkas selle kostja kinnistule hunnikusse.
21.Kostja leidis, et on õige, et hageja esitas kostjale kaks järjestikust hinnapakkumist, kuid ei ole õige väide, nagu oleks uue hinnapakkumise sisuks olnud, et hageja peab pinnase üksnes välja kaevama, mitte aga ära vedama. Võrreldes kahte hinnapakkumist ei ole esimesel real oleva töö sisu (olemasoleva kasvupinnase väljakaeve, äravedu ca. 2400 m2) ega platsi pindala, millelt tuleb pinnas ära vedada (2400 m2-lt), muutunud. Muutunud on üksnes hageja poolt pakutud tööde hind ning osad ehitustööd (liivapadi) on lepingust välja jäetud. Hageja väidab, et hagiavaldusele lisatud dokumentidega saab tõendada, et hageja on enda lepingulised kohustused täitnud. Selliste dokumentidega ei ole võimalik tõendada, et tööd on lõpetatud. On fakt, et hageja vaidlusalust hunnikut ära ei vedanud ning et hageja keeldus selgelt hunniku äravedamisest. Seega ei saa mistahes dokumentidega tõendada, nagu oleks hageja tegelikult tööd lõpetanud.
22.Hageja väidab, et kogu lepingu mahus oleva kasvupinnase on ära vedanud tema alltöövõtja XxxxOÜ ning on esitanud oma alltöövõtja omakäeliselt koostatud aktid, nagu oleks ära veetud teatud kogus tonne pinnast teatud arvu reisidega. Kostja ei saa kuidagi kontrollida, kas see akt on koostatud korrektselt või mitte ning kas tõepoolest oli igas veoautokoormas maksimaalne lubatud kandevõimele vastav maht, nagu väidab hageja. Samuti ei saa kostja mingil viisil kontrollida, kas hageja alltöövõtja on hagejale enda väidetavalt tehtud töö kohta andnud õigeid andmed. Kostjale on üksnes teada, et hunnikut, mh mille äraveoks on hageja ja kostja sõlminud lepingu, hageja ega tema alltöövõtjad ära vedanud ei ole.
23.Hageja väidab hagiavalduse punktis 1.6, et platsil asuv kasvupinnas on pärit lisatööna planeeritud kooritud platsi osalt ja ei kuulunud poolte kokkuleppe raames ära vedamisele. See väide on ebaõige. Kostja ei ole tellinud hagejalt mistahes lisatöid. Kogu plats, mida hageja vajas ettevalmistamiseks, oli pindalaga 2400 m2 ning kuulus tervikuna tööde mahtu. Kui hageja on koorinud mulda kusagil mujalt, siis see ei ole üldse kokkuleppe alusel tehtud töö ning kostja on lepingut rikkunud. Kostja ei ole palunud hagejal koorida mulda kusagilt „lisatööna planeeritud platsi osalt“. Kostja leidis, et hageja peaks täpsustama, kust täpsemalt ja millisel alusel on hageja vaidlusaluse mullahunniku kokku lükanud. Arvestades ära vedamata hunniku mahtu (hinnanguliselt 1200 m3) ei saagi pinnas pärit olla kokkulepitud 2400 m2 pindalaga platsilt, vaid hageja on asunud pinnast omaalgatuslikult kusagilt mujalt kokku kuhjama, eesmärgiga suurema töömahu eest kostjalt rohkem raha saada. Sellisel viisil toimimine ei ole seaduslik ega kooskõlas pooltevahelise lepinguga.
7 (14)
2-16-18691
24.Poolte vahel kokkulepitud tulemus oli, et hageja kaevab kostja kinnistul näidatud maa-alalt (2400 m2) seal oleva kasvupinnase (ehk mulla) ja veab sinna kokkulepitud paksusega killustikukihi. Kostja tellis tööd, sest tal oli vaja platsi ette valmistada ehitustööde jaoks. Hagejal võimaldati käia kohapeal töö mahtu hindamas ja hageja tegi hinnapakkumise konkreetse tulemuse saavutamiseks. Kostjal ei olnud vaja mulla ärakoorimist suuremas mahus, mõnest teisest kohast platsi kõrvalt vmt. Vastavalt VÕS § 639 lg 1 on töövõtulepinguga kokku lepitud töö eelarves, mis on töövõtjale siduv. See tähendab, et kui hageja hindas tööde mahtu valesti ning tegelikult tuli 2400 m2 pinnase ärakoorimisel rohkem kui 450 m3 mulda, siis oli see hageja riisiko. Hageja väidab, et pildil olev muld pärineb „lisatööna planeeritud kooritud platsi osalt“. Kostja ei ole tellinud hagejalt lisatöid. Hageja väide on ebaõige ja tõendamata. Hageja on lihtsalt võtnud omaalgatuslikult mingi muu, objekti kõrval asuva platsi ning asunud ka sealt mulda kokku kuhjama. Sellist tööd ei ole kostja tellinud ja kostjal ei ole sellest mingit kasu, et hageja on tema kinnistult lepingus mitte kokku lepitud osadelt mulda kokku kuhjanud. Kostja vajas ainult seda konkreetset platsi, pindalaga 2400 m2, planeeritud ehitise jaoks.
25.Kostja on palunud hinnapakkumist 2400 m2 pindalaga maa-alalt mulla väljakaeve ja äravedamiseks. Hageja on teinud hinnapakkumise nr 310816, mille sisuks on 2400 m2 pindalaga platsilt mulla väljakaeve ja äravedu. Kui hageja arvestas mahte valesti või asus mulda kokku kuhjama kusagilt mujalt, siis ei tähenda see, nagu oleks hagejal õigus lisatasule. Vastupidi, eelarve on hagejale ja kostjale siduv, st hageja pidi lepinguga kokkulepitud hinnaga (14 400 eurot) konkreetselt platsilt pinnase ära vedama ja ehitama killustikaluse. Hageja pinnast ära vedanud ei ole. Seega on hageja lepingut rikkunud. Kostja tegi hagejale mitu ettepanekut töö lõpetamiseks. Hageja teatas mitmel korral, et tema hunnikut ära vedada ei kavatse. Lõplikult keeldus hageja tööde lõpetamisest 24.11.2016 e-kirjaga, millega hageja lepinguline esindaja teatas, et tema soovib esitada hagi kostja vastu. 29.11.2016 saatis kostja hagejale teate lepingurikkumisest, rikkumise tekitatud kahju 5000 euro hüvitamise nõude ja tasaarvestamise avalduse, milles teatas, et kostja tasaarvestab kahjusumma lepingu tasust (14 400-5000). Lepingu alusel tasumisele kuuluva 9400 eurot on kostja hagejale tasunud.
26.Kostja on keeldunud hagejalt töid vastu võtmast, sest tööd on lõpetamata – kasvupinnas on kinnistul hunnikus. Kostja on korduvalt palunud tööd lõpetada ja kasvupinnas ära vedada (ekirjad 30.09.2016; 14.10.2016, 23.11.2016, 24.11.2016). Hageja on korduvalt keeldunud tööde tegemisest (e-kirjad 14.10.2016, 24.11.2016 jm). Kostja teatas hagejale lepingurikkumisest juba 30.09.2016, kui palus tööd lõpetada ja kasvupinnase hunniku ära vedada. Kuivõrd hageja oli keeldunud enam kui kuu jooksul töö parandamisest, st pinnase äravedamisest, oli kostja sunnitud töö tellima kelleltki teiselt. Sellega kaasnevad kostjale kulud summas 5000 eurot (ei sisalda km). Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 on kostjal õigus nõuda hagejalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 5000 eurot.
27.29.11.2016 teatas kostja hagejale, et tasaarvestab XxxxOÜ lepingust tuleneva tasunõude summas 5000 eurot kahjuhüvitise nõudega summas 5000 eurot. Tasaarvestus jõustub tasaarvestamise avalduse kättesaamisel. Hageja on kinnitanud, et on tasaarvestusavalduse 29.11.2016 kätte saanud. Seega on tasaarvestus jõustunud ja hageja lepinguline nõue 5000 euro ulatuses lõppenud. Kuna hagejal ei ole kostja vastu nõuet 5000 euro tasumiseks, on hagi alusetu. Samuti on alusetu kostja esitatud kahju hüvitamise nõue (õigusabikulud 3000 eurot) ja viivisenõue. Kostja ei pea hüvitama hagejale õigusabikulusid, mida hageja on kandnud kostjale alusetu nõude koostamiseks ja saatmiseks.
28.Hageja väide, et tema on kinnistult mingis mahus pinnast ära vedanud, on tõendamata – ei ole teada, kas ja kui palju hageja alltöövõtjad kostja kinnistult mulda ära viisid. Ei ole alust
8 (14)
2-16-18691 eeldada, et igas veoautos oli maksimaalne lubatud kogus mulda. Hageja esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed. Mitte keegi ei ole mõõtnud, kui palju pinnast sealt ära veeti. Kostja ei olnud juures, kui hageja töid teostas ega mõõtnud iga kinnistult väljaveetavat hunnikut. See ei olnud ka oluline, sest töövõtulepingu eesmärgiks oli, et kogu pinnas, mis välja kaevatakse, veetakse ka minema. Isegi, kui hageja tõendaks, et ta on mingis mahus mulda ära vedanud, ei tähenda see, nagu oleks hageja enda lepingulised kohustused täitnud. Hageja pidi ära vedama kogu mulla, mis ta on kinnistult välja kaevanud. Sellist võimalust, et veel kusagilt pinnast välja kaevata ja jätta see äravedamata, lepingus ei olnud.
29.Hageja on omaalgatuslikult platsi kõrvalt kogunud kokku suurema hunniku mulda, eesmärgiga teha rohkem tööd kui kokku lepitud ja saada selle eest rohkem tasu. Hageja ei saa ühepoolselt lepingu mahtu suurendada. Kostjal oli vaja konkreetse 2400 m2 pindalaga platsi ettevalmistamist ja ei olnud vaja mistahes lisatöid. Lisatöid ei kostja ka hagejalt tellinud. Hageja mõtet jätkates pole üldse oluline, mida lepingus kokku leppida – töövõtja võiks alati ühepoolselt töö mahtu suurendada ning nõuda hiljem lisatööde lõpetamise eest täiendavat tasu. Selline nö agressiivne turundus ei ole õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 6, tl 55). Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus käsitleb esmalt pooltevahelist töövõtulepingut ning hindab, kas kostja on hagejat mõistliku aja jooksul piisavalt täpselt teavitanud sellest, milles kostja arvates seisnes töö lepingutingimustele mittevastavus (I); seejärel käsitleb kohus sisuliselt kostja poolt hagejale esitatud etteheiteid ja kostja tasaarvestusavaldust (II) ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (III). I
31.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja on sõlminud töövõtulepingu hinnapakkumise nr 310816 alusel ca 2400 m2 suuruselt alalt pinnase väljakaeveks ja äraveoks (vt tl 14). Nimetatud hinnapakkumise nr 310816 kohaselt on määratud äraveetava pinnase kogusena 450 m3. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja on hagejale tasunud töövõtulepingu alusel tehtud töö eest 9400 eurot ning hinnapakkumises märgitud summast 14 400 eurot on kostja poolt tasumata 5000 eurot.
32.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal oli õigus keelduda hageja poolt teostatud tööde vastuvõtmisest ja jätta hagejale tasumata 5000 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 4 on sätestatud, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja esitas kostjale 30.09.2016 teostatud tööde akti ja arve, kuid samal päeval teatas kostja, et ei aktsepteeri akti seoses sellega, et tööd ei ole lõpetatud (tl 27). Kostja ei täpsustanud oma 30.09.2016 e-kirjas, milles seisneb hageja poolt tööde lõpetamata jätmine.
33.Hageja palus kostjal esitada konkreetsed argumendid, mis mahus kostja arvates tööd lõpetamata on, leides, et hageja on teinud töid isegi suuremas mahus kui kokkulepitud (tl 57
9 (14)
2-16-18691 pöördel). Kostja teatas 14.10.2016 e-kirjas hagejale, et „vastavalt kokkuleppele on siiani teostamata olemasoleva kasvupinnase äravedu“ (tl 57). Hageja leidis oma 18.11.2016 pretensioonis kostjale, et kostjal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul lasus kohustus lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada, mida kostja hageja hinnangul aga ei teinud (tl 31). Hageja pretensioonile vastas 23.11.2016 kostja advokaat, kes täpsustas seoses hageja poolt väidetavalt lõpetamata töödega, et „tööde sisuks oli ka pinnase äravedu, mida ei ole ära veetud, vaid mis on kokku lükatud ning seniajani AS-i Xxxx kinnistul hunnikus (pilt manuses)“ (tl 37). Samas e-kirjas lubas kostja juhul, kui hageja pinnast ära ei vea, tellida selle töö kelleltki teiselt ja vähendada töö hinda 5000 euro võrra. 29.11.2016 esitas kostja tasarvestusavalduse, milles teatas, et kuna hageja on keeldunud pinnase äravedamisest, on kostja sunnitud tellima selle töö kelleltki teiselt, millega kaasnevad kulud 5000 eurot, mida kostja käsitles hageja töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahjuna ja tasaarvestas hageja lepingust tuleneva tasunõude summas 5000 eurot oma kahjuhüvitise nõudega summas 5000 eurot (tl 38). Kostja ei vaielnud vastu hageja ülejäänud tasunõudele summas 9400 eurot (tl 39).
34.Vastavalt äriregistri andmetele on kostja tegevusalaks eriehitustööd (tl 43 pöördel). Seega sõlmis kostja töövõtulepingu hagejaga oma majandus- ja kutsetegevuses ning kostja pole seda ka vaidlustanud. Järelikult kohaldusid kostjale ka VÕS § 644 lg 1 ja lg 2 nõuded: (i) teatada töö lepingutingimustele mittevastavusest hagejale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, ning (ii) kohustus lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada. Kohus märgib, et VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tarbijatöövõtu puhul tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Vastavast reeglist võib järeldada, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutes peaks mõistlik aeg puudustest teatamiseks olema isegi lühem kui kaks kuud (vt ka Võlaõigusseaduse Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2009, lk 81). Vastava reegli mõte on kaitsta töö nõuetekohaselt teostanud tellijat põhjendamatu venitamise ning faktiliselt ja õiguslikult ebaselge olukorra eest.
35.Kohus leiab, et kostja ei ole hagejat mõistliku aja jooksul piisavalt täpselt teavitanud sellest, milles kostja arvates seisnes töö lepingutingimustele mittevastavus. Kuna kostja on oma hilisemates seisukohtades viidanud väidetava lepingutingimustele mittevastavusena 1200 m3 suurusele kokku lükatud mullahunnikule, siis on ilmne, et kostja pidi seda suurt mullahunnikut märkama ja väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest teadlik olema juba 30.09.2016, kui kostja esmakordselt viitas tööde lõpetamata jätmisele (tl 27). Kohus leiab, et kostja 30.09.2016 e-kirjas esitatud abstraktne viide tööde lõpetamata jätmisele ei olnud vaadeldav piisavalt täpse kirjeldusena sellest, milles kostja arvates seisnes töö lepingutingimustele mittevastavus. Samuti ei ole kohtu hinnangul piisavalt täpse lepingutingimustele mittevastavuse kirjeldusena vaadeldav kostja 14.10.2016 e-kirjas esitatu, mille kohaselt „vastavalt kokkuleppele on siiani teostamata olemasoleva kasvupinnase äravedu“ (tl 57). Nimetatud tekstist ei ole võimalik mõista, millises mahus kostja arvates tööd lõpetamata on ja millise olemasoleva kasvupinnase äraveo pidi hageja kostja arvates teostama.
36.Kohus märgib, et poolte kokkulepet väljendava hinnapakkumise nr 310816 kohaselt on määratud äraveetava pinnase kogusena 450 m3 (tl 14), seega ei saanud kostja osundada suvalisele abstraktsele kogusele pinnasele, mis hagejal kostja arvates ära viimata oli. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita kostja väidet, et kostja 14.10.2016 e-kirja manuses olnuks mullahunniku pilt (vt tl 57). Mullahunniku pildi esitamine nähtub alles 23.11.2016 kostja advokaadi poolt saadetud e-kirjast, kes täpsustas seoses hageja poolt väidetavalt lõpetamata töödega, et „tööde sisuks oli ka pinnase äravedu, mida ei ole ära veetud, vaid mis on kokku
10 (14)
2-16-18691 lükatud ning seniajani AS-i Xxxx kinnistul hunnikus (pilt manuses)“ (tl 37). Kohus leiab, et 23.11.2016 teade ei olnud käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades (sh arvestades kostja staatust majandus- ja kutsetegevuses tegutseva professionaalse ehitusettevõtjana ning seda, et töövõtuleping põhines paarirealisel hinnapakkumisel, mistõttu ei saanud mittevastavuse kiire ja selge kirjeldamine kostjale raskusi valmistada) esitatud mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lihtsakoelise töövõtulepingu puhul ei esine käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis vabandaksid kostja poolt väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul mitteteatamist ja mittevastavuse täpset kirjeldamata jätmist.
37.Arvestades eeltoodut, kuulub kostja suhtes kohaldamisele VÕS § 644 lg 3, mis sätestab: „Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.“ II
38.Sõltumata eeltoodust (s.t isegi juhul, kui lugeda, et kostja oleks hagejat väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatanud ja mittevastavust täpselt kirjeldanud) kuulub hagi rahuldamisele ka seetõttu, et kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud töövõtulepingu rikkumist hageja poolt. Kostja leiab, et ta võib keelduda hageja poolt tehtud töö eest täies ulatuses tasumisest (jättes tasumata 5000 eurot), kuna hageja ei teinud kokkulepitud töid lõpuni, jättes ära vedamata 1200m3 suurusega mullahunniku (vt tl 49-50; tl 63). Selleks, et kostja saaks vastuväitena tugineda tööde lõpetamata jätmisele, tulnuks kostjal tõendada, et hagejal lasus konkreetsete tööde teostamise kohustus vastavalt pooltevahelisele lepingule ning hageja jättis selle kohustuse täitmata.
39.Kohus märgib, et esiteks on kostja väide 1200m3 suuruse mullahunniku äravedamata jätmisest kui hageja poolsest lepingu rikkumisest juba olemuslikult vastuolus poolte kokkuleppega. Poolte kokkulepet väljendava hinnapakkumise nr 310816 kohaselt on määratud äraveetava pinnase kogusena 450 m3 (tl 14), seega jääb kohtule arusaamatuks, millest tuletab kostja hageja kohustuse vedada lisaks juba hageja poolt ära veetud mullale ära veel mulda ligi 3 korda suuremas mahus (1200 m3), kui oli töövõtulepingus kokku lepitud. Asjas esitatud tõendid ei kinnita kostja paljasõnalist väidet, et poolte vahel kokkulepitud töö tulemuseks olevat olnud siduva eelarvega mistahes koguses mulla äravedu, mida hageja kaevas välja 2400 m3 suuruselt platsilt. Vastupidi, hinnapakkumises oli selgelt määratletud äraveetava mulla mahuna 450m3.
40.Teiseks, kohus nõustub hagejaga selles, et olemasoleva kasvupinnase väljavedu moodustas üksnes väikese osa poolte vahel kokkulepitud ja hageja teostatud tööde maksumusest (ilma käibemaksuta summa 1800 eurot). Nii poolte kokkulepet väljendavas hinnapakkumises nr 310816 (tl 14) kui ka teostatud tööde aktis (tl 24) sisaldusid ridakillustikust fr. 0-70 mm killustikaluse h-200 mm ehitustööd, mis moodustasid suurema osa kokkulepitud töödest (10 200 eurot). Kohus nõustub hagejaga, et selles osas pole kostja pretensioone esitanud ning on seega alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Riigikohus on oma 28.03.2006 lahendis nr 32-1-16-06 punktis 11 viidanud, et tellija õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Seega oli hagejal õigus kooskõlas VÕS § 638 teise lausega lugeda, et tööd on vastu võetud isegi juhul, kui mingis väiksemas osas olnuks töö puudustega. Kohus märgib, et kostja pole selgitanud, millisel õiguslikul alusel keeldus ta hagejale töövõtulepingu alusel 5000 euro tasumisest, kui leidis, et
11 (14)
2-16-18691 hageja poolne mittevastav töö puudutas üksnes tööd, mille maksumus oli poolte kokkuleppe kohaselt 1800 eurot (koos käibemaksuga 2160 eurot).
41.Kolmandaks, kostja ei heidagi oma vastuses hagejale sisuliselt ette mitte töövõtulepingu rikkumist, vaid lepinguvälise kahju põhjustamist. Nimelt heidab kostja hagejale seoses eelmainitud 1200 m3 mullahunnikuga ette seda, et hageja on asunud pinnast omaalgatuslikult kusagilt mujalt kokku kuhjama, eesmärgiga suurema töömahu eest kostjalt rohkem raha saada, mis aga ei ole kostja arvates kooskõlas pooltevahelise lepinguga. Kostja väidab, et hageja on lihtsalt võtnud omaalgatuslikult mingi muu objekti kõrval asuva platsi ning asunud ka sealt mulda kokku kuhjama. Kostja sõnul ei ole ta sellist tööd tellinud ja kostjal ei ole sellest mingit kasu, et hageja on tema kinnistult lepingus mitte kokku lepitud osadelt mulda kokku kuhjanud (tl 53). Eeltoodud kostja väidetest tuleneb, et hageja on kostja arvates tegelenud töövõtulepingu väliselt omaalgatusliku tegevusega ja tekitanud sellega kostjale kahju. Samas käesoleva menetluse esemeks on hageja töövõtulepingul põhinev nõue kostja vastu. Hageja töövõtulepingul põhineva tasunõude suhtes ei ole asjakohased kostja vastuväited, et hageja on väidetavalt tekitanud kostjale lepinguvälist kahju. Kui kostja leiab, et hageja on tekitanud talle kahju mingi omaalgatusliku tegevusega, mis toimus väljaspool poolte lepingulist suhet, siis on kostjal võimalik esitada hageja vastu vajadusel vastav hagiavaldus. Käesolevas vaidluses on kostja väited talle hageja poolt kahju tekitamise kohta paljasõnalised. Hageja märkis põhjendatult, et tõendamata on kostja hinnang, et hageja on asunud pinnast „omaalgatuslikult kusagilt mujalt kokku kuhjama, eesmärgiga suurema töömahu eest kostjalt rohkem raha saada.“
42.Kostja on teinud 29.11.2016 hagejale tasarvestusavalduse, tuginedes sellele, et hageja on kasvupinnase hunniku äravedamata jätmisega rikkunud töövõtulepingut ja tekitanud sellega kostjale kahju summas 5000 eurot (tl 59). Kostja on esitanud kohtule ka hinnapakkumise pinnase äraveoks mahus 1200 m3 hinnaga 5000 eurot + käibemaks (tl 62-63). Hageja ei tunnista kostja tasaarvestust ega nõustu sellega. VÕS § 197 lg 1 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega eeldab tasaarvestusavalduse tegemine tasaarvestaval poolel ehk käesoleval juhul kostjal reaalselt eksisteeriva nõude olemasolu. Kohus leiab, et kostjal puudus hageja vastu töövõtulepingust tulenev kahjunõue, mida ta saanuks hageja nõudega tasaarvestada. Kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaoludest (vt kohtuotsuse p-d 39-41) ei nähtu, et hageja oleks kostjaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud. III
43.Arvestades kohtu poolt käesoleva kohtuotsuse I ja II osas tuvastatud asjaolusid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Käesolevas asjas ei või kostja töö lepingutingimustele väidetavale mittevastavusele tugineda. Kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks kostjaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud. Kostja on alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest ja hagejal oli õigus kooskõlas VÕS § 638 teise lausega lugeda, et tema poolt töövõtulepingu alusel tehtud tööd on kostja vastu võetud. Vaidlus puudub selles, et töövõtulepinguga leppisid pooled hageja tasuks kokku 14 400 eurot (tl 14) ning kostjal on sellest tasumata 5000 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5000 eurot.
12 (14)
2-16-18691
44.Samuti on põhjendatud hageja seadusjärgse viivise nõue summas 68,99 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni ja edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (5000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.12.2016 kuni põhinõude (5000 eurot) täitmiseni. VÕS § 100 kohaselt loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks nii kohustuse täitmata jätmist kui täitmisega viivitamist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid viivise arvestamise perioodile ega viivise suurusele.
45.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja kahjunõue summas 300 eurot. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib rahalise kohustuse rikkumise korral samaaegselt nõuda nii kohustuse täitmist, viivist kui ka kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Hageja on pöördunud oma õiguste kaitseks töövõtulepingu järgse tasu saamisel advokaadi poole ja sellega seoses on hagejal tekkinud kohustus advokaadile 300 euro tasumiseks (tl 29-30). Kohus nõustub hagejaga, et see kulu olnuks tarbetu juhul, kui kostja oleks vabatahtlikult oma töövõtulepingust tulenevad kohustused täielikult täitnud. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 3 hõlmab hüvitatav kahju nii lepingurikkumisega seonduvat vara väärtuse vähenemist kui kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid kulusid. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus on leidnud oma 09.02.2011 otsuses nr 3-2-1-138-10, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja kahjunõude suurusele, vaid pidanud kahjunõuet põhjendamatuks tulenevalt hageja põhinõude alusetusest. Kuna kohus eelnevalt leidis, et hageja põhinõue summas 5000 eurot on põhjendatud, siis peab kohus põhjendatuks ka hageja kahjunõuet summas 300 eurot.
46.Kokkuvõttes kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt Aktsiaselts XXXX hageja XxxxOÜ kasuks välja võlgnevuse summas 5368,99 eurot, sealhulgas põhinõue 5000 eurot, kahjuhüvitis 300 eurot ja hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 68,99 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt Aktsiaselts XXXX välja hageja XxxxOÜ kasuks lisanduva viivise põhinõudelt (5000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.12.2016 kuni põhinõude (5000 eurot) täitmiseni.
47.Kohus ei hinda käesoleva kohtuotsuse põhjendavas osas käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta. Muuhulgas ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust hageja väited ja tõendid selle kohta, et hageja (ja tema alltöövõtja) on teisaldanud objektilt kokku 216 m3 + 380 m3 = 596 m3 pinnast, mis on isegi rohkem, kui hinnapakkumises kokku lepitud 450 m3 (tl 15-21). Kostja ei ole tuginenud sellele, et hageja oleks vedanud ära vähem kui 450 m3
13 (14)
2-16-18691 kasvupinnast, vaid kostja vastuväited põhinevad asjaolul, et hageja jättis ära vedamata 1200 m3 mullahunniku (vt kohtuotsuse II osa; samuti tl 35, 49, 59, 63). Kostja heitis hagejale seoses eelmainitud 1200 m3 mullahunnikuga ette seda, et hageja on asunud pinnast omaalgatuslikult kusagilt mujalt kokku kuhjama, eesmärgiga suurema töömahu eest kostjalt rohkem raha saada, mis aga ei olnud kostja arvates kooskõlas pooltevahelise lepinguga, kostja sõnul ei ole ta sellist tööd tellinud. Selle üle vaidlus puudub, et nimetatud 1200m3 mullahunnikut ära ei veetud; kohtu hinnangul ei tõendanud kostja, et hagejal lasus vaidlusaluse mullahunniku äraviimise kohustus vastavalt pooltevahelisele lepingule. Eelnevat arvestades puudus hagejal vajadus tõendada lepingu täitmist küsimuses (s.t. nimetatud 1200 m3 suurust mullahunnikut mitte puudutava mulla äravedu), mille osas kostja hagejale etteheiteid teinud ei ole.
48.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
49.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest kokku summas 1040 eurot (tl 70 pöördel) ja riigilõivust 425 eurot (tl 41), kokku summas 1465 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 425 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot/tund (millele lisandub käibemaks), mida kohus peab mõistlikuks. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu esitab kulud ilma käibemaksuta. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 7,5 h, mis hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot arvestades vastab summale 900 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas kokku summas 1325 eurot (900 eurot + riigilõiv summas 425 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja avalduse alusel, et kostjate poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1325 eurot) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 140 eurot (taotletud summa 1465 eurot – kohtu poolt väljamõistetav summa 1325 eurot). Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.