Harju Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtuni Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.01.2007.a. Tallinnas, Kentmanni 13 kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-12452 (endine nr 27231-16694/05)
Tsiviilasi
OÜ hagi EVvastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtsustatud menetlus kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ SE Kostja EV
Hagi rahuldada. Välja mõista EV põhivõlga 2139,05 krooni ja viivist 2139,05 krooni ja kohtkulude katteks 633,95 krooni OÜ kasuks.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebust Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Hageja nõue ja põhjendused OÜ palub EV välja mõista võlgnevuse 2139,05 krooni ja viivise 2139,05 krooni, kokku 4278,10 krooni ning kohtukuludena riigilõivu katteks 420,00 krooni ning tasu õigusabi eest 213,91 krooni. Tulenevalt kostja vastusest täpsustas hageja eelmenetluses hagi asjaolusid esitatud avaldustes.
2-05-7169 AS (AS õigusjärglane) sõlmis kostjaga lepingu , mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida aktsepteeris kostja allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva teenuste kasutamise tingimusi. Nendest tingimustest tulenes kostja kohustus tasuda esitatud arved 15 päeva jooksul alates nende esitamisest. Seisuga oli kostja põhivõlgnevus AS ees summas 2139,05 krooni. Kostja rikkus lepingut ja AS lõpetas kostjaga Üldtingimuste peatüki IX alusel ennetähtaegselt lepingu. Vaatamata ettepanekule, ei tasunud kostja AS-le võlga ja viimane loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõue, mis loovutati oli 2139,05 krooni, sellele lisanduvad viivised. Poolte kokkuleppel valis kostja teenuspaketi , mille kuutasu oli 200 krooni. Kostja tasus ettemaksu arve järgi 1249,00 krooni ja sai enda kasutusse kaardi ning soodustingimustel ning asus hageja poolt pakutavaid sideteenuseid kasutama. avati tingimuste p 2.5 järgi ja tingimuste p 8.1 järgi oli leping tähtajaline -1 aasta. Kostja tasus ettemaksu ning arveid kuni . , edaspidi ei tasunud. AS esitas kostjale nõude võla tasumiseks, millele kostja ei reageerinud. Pärast seda loovutas AS nõude OÜ-le . AS endine õiguseellane AS saatis kostjale arved . Kostjal on tasumata kuumaksete eest 1139,05 krooni, leppetrahv 1000 krooni. Hageja lõpetas kostjaga lepingu ühepoolselt seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega tõttu p 9.2 järgi. Üldtingimuste p 7.12 järgi on teenuse osutajal õigus nõuda siis kui leping lõpetati selle tõttu, et teine poole rikkus lepingut, kuumakseid kuni lepingu tähtaja lõpuni. Lepingu tähtaeg lõppes (12 kuud) ja seega saab nõuda kuumakseid märgitud ajani. Hageja on esitanud lõpparve . Kostja ei tagastanud telefoni, mille tõttu peab hüvitama hagejale telefoni maksumuse 999 krooni ja täiendavalt maksma 1000 krooni, sest üksnes tänu paketile oli telefonil subsideeritud hind. Telefoni hüvitis sisaldub leppetrahvina lõpparvel 718509 ning õigus seda nõuda tuleneb tingimuste p 4.1.11, 8.5. Viivisevõlg on tekkinud sideteenuste eest tähtaegse mittetasumisega ning tingimuse VII osa kohaselt on viivis 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga päeva eest kuid mitte vähem kui 60 krooni Kuigi perioodil viivise määr 0,5%, arvestab hageja viivist väiksemas määras, so 0,15% määras. Viivis on arvestatud võlalt, viivitatud päevade arvult. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast . ..... Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad - põhivõlgnevus 2139,05, mille sees on ka trahv 1000 krooni ja viivised summas 2139,05 krooni. Maksehäireregistris on lõpetatud menetlus kostja suhtes seetõttu, et AS loovutas oma nõude E. V vastu OÜ-le vastavalt sõlmitud lepingule ning vastav kanne ongi tehtud registrisse VÕS § 164,167 järgi 29.04.05, kuid kostja ei ole esitanud maksedokumente võla tasumise kohta. Tõendid. Hageja on esitanud ja kostja vahel sõlmitud lepingu, poolt esitaud Pakkumisest, Saldo kinnitusest, üldtingimused, lepingu lõpetamise teate ja nõude loovutamise teate, kostjale esitatud võlateatise, nõude loovutamise volikirja, esindustasu arvest, nõude loovutamise lepingu NL . Kostja vastuväited 2 (4)
2-05-7169 Kostja hagi ei tunnistanud, sest maksehäireregistri tõendi kohaselt on tema võlg AS (algus ) ees loetud lõpetatuks , lisaks ei ole arusaadav, miks AS loovutas nõude OÜ-le . Kostja arvates on tegemist eksitusega. Pärast hagiasjaolude täpsustamist kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, taotlusi, tõendeid ei esitanud. Tõend: maksehäireregistri väljavõte, mille kohaselt on AS on nõue kostja vastu lõpetatud summas 2199 krooni (lk 29). Kohtu põhjendused TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. VÕS RakS § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingule alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaolule või toimingutele, mis on tekkinud enne või tehtud enne 01.07.2002 kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja TsK § 174 alusel ei ole lubatud ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada leppetrahviga, viivisega vastavalt seadusele või lepingule ning § 191 leppetrahv on lepingu või seadusega kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus leiab, et pärast kostja vastuse saamist ja hagi asjaolude täpsustamist ei ole poolte vahel vaidlust selles, et AS (AS õigusjärglane) ja kostja vahel on sõlmitud leping , mille alusel AS pakkus kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma, samuti sai kostja enda kasutusse ning et kostja jäi lepingupartnerile võlgu, mille tõttu lõpetas AS kostjaga lepingu ühepoolselt enne lepingu tähtaja lõppu. Vaidlust ei olnud ka selles, et kostja jättis telefoni lepingupartnerile tagastamata. Vaidlust ei olnud ka selles, et teenuse osutajal on õigus nõuda telefoni tagastamata jätmisel sisse telefoni tasu ning trahv 1000 krooni ja et kokku jäi kostja võlgu 2139,05 krooni. Hageja esitas kohtule nõude loovutamise lepingu NL AO , mille järgi loovutas AS oma nõude E. V vastu hagejale, so OÜ-le . Nõue loovutati 2005.a. seega tuleb lähtuda VÕS § -st 164, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata enda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning lg 2 järgi asub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 167 lg 1 järgi lähevad üle ka nõude tagamiseks antud ja seotud tagatised, kõrvalkohustused, sj lg 3 järgi senise võlausaldaja õigused intressile, leppetrahvile. Seega asus vaidlussalusse võlasuhtesse E. V vastu AS asemel uue võlausaldajana OÜ , kuid võlausaldajate vahetumisega võlasuhtes ei lõpe võlasuhe, küll aga ei saa endine võlausaldaja siis, kui ta on loovutanud täies ulatuses oma nõude ära, enam nõuda võlgnikult täitmist, mistõttu on seletatav, et maksehäireregistris on AS nõue E. V suhtes lõpetatud , so pärast seda kui nõue loovutati OÜ-le . Nimetatu ei tähenda, et ka OÜ nõue E. V suhtes oleks lõpetatud. VÕS § 169 järgi kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki teadma kohustust täites nõude loovutamisest, loetakse et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Kostja ei ole aga tõendanud, et ta oleks võla ära tasunud OÜ-le või enne nõude loovutamist VÕS § 169 järgi endisele võlausaldajale AS-le, mis välistaks hagi rahuldamise. Seega ei ole kostjal kooskõlas VÕS § 172 õigust keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. Eeltoodu alusel on hageja kui uus võlausaldaja õigustatud 3 (4)
2-05-7169 nõudma nii võlga kui viiviseid. Kuivõrd kostja on rikkunud lepingut, jätnud tasumata kuumaksed, tasu teenuste eest, jätnud tagastamata telefoni, võlgneb ta hagejale kokku põhivõlga 2139,05 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas üldtingimuste VII osa p 7.4 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 190 sätestas erinevad lepingu täitmise tagamise viisid, mille hulgas oli leppetrahv nii trahvi kui ka viivisena. Vaidlust viivise suuruse ja arvestuse aluseks olevate asjaolude üle puudus, mistõttu tuleb viivis põhivõla ulatuses 2139,05 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu tõttu kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. Kuivõrd tsiviilasi on algatatud enne 01.01.06 tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi tuleb kosjalt õigusabikulude katteks välja mõista tasu õigusabi eest summas 213,91 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt /4279 krooni/ ja hagi esitamisel tasutud lõiv 420 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 633,95 krooni.
Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.