Muud › Muud hagiasjad

kaheksakümmend krooni). A.L apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtukulude jaotus

Välja mõista A.L 2 250 krooni (kaks tuhat kakssada viiskümmend krooni) riigilõivu riigituludesse.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest Hageja nõue ja põhjendused Hagejale kuulub Harju maakonnas x vallas x ja y külas x kinnistu. Aastatel 1997-98, mil hageja oli Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 23.07.1993 otsusega nr 1076 tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks x maaüksuse (46,46 ha) osas, väljastati talle Harju Metsaameti poolt raieload. Raielubade nr 1070, 267 ja 268 alusel oli hagejal lubatud raiuda metsa kokku 151 tm puitu. Juunis 1998 leppis hageja kostjaga kokku, et viimane teostab metsa langetamise raielubades näidatud ulatuses. Selleks edastas hageja raieload kostjale. Oktoobrist novembrini 1998 teostas kostja metsaraiet nimetatud maaüksusel, kuid ei pidanud kinni raielubadega lubatud raieliigist ja teostas lageraiet. Lisaks lubadega lubatud metsa kogusele (151 tm) langetas kostja metsa rohkem 101 tm ulatuses. Selle kohta algatas Harju Politseiprefektuur 29.09.2000 kostja suhtes kriminaalasja KrK § 139 lg 1 alusel. Kriminaalasja menetlus lõpetati 02.02.2004 seoses aegumistähtaja möödumisega. Kostja organiseeris raietöid hagejale kuuluvas metsas eesmärgiga omandada ja võõrandada hagejale kuuluvat metsa. SA Erametsakeskus hinnangul on x maaüksuselt raiutud 1997-1998 kokku 308,4 tm metsa. Hageja ja P OÜ kokkuleppe alusel raius viimane sellest 1997.a 57, 4 tm. Kostja raius 1998.a 251 tm, sellest loaga 150 tm. Kostja omandas ja müüs metsamaterjali hinnaga 564,72 krooni/tm. Kostja tekitas hagejale ebaseadusliku metsaraiega kahju 57 037 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja võis väikeses koguses lubatust rohkem metsa raiuda, kuid mitte sellises koguses, nagu väidab hageja. 1997.a teostas samal maaüksusel raietöid ka teine firma, kes võis samuti rohkem raiuda. Kostjal puudub süü kahjutekitamises, sest hagejal oli kokkulepe firmadega OÜ N ja OÜ F. Hageja väide, et ta ei teadnud metsaraie piiride ületamisest ei vasta tõele, sest käis ülepäeviti objektil kontrollimas. Maaohtu otsuse põhjendused Harju Maakohu rahuldas hagi ja mõistis A.L välja 56 470 krooni Ü.L kasuks ning 4000 krooni riigilõivu riigituludesse. Tõendina on võetud asja juurde kriminaalasi nr 00237100426. Hagejale kuulub Harju maakonnas x vallas x ja y külas x kinnistu. Aastatel 1997-98 väljastati talle Harju Metsaameti poolt raieload: nr 1070-51 tm metsamaterjali ulatuses, nr 267-80 tm ulatuses ja nr 268-20 tm ulatuses. Raielubade alusel oli hagejal lubatud raiuda kokku 151 tm puitu. Juunis 1998.a leppis hageja kostjaga kokku, et kostja teostab metsa langetamise. Selleks edastas hageja 3 raieluba kostjale ja andis talle kokkuleppeliselt õiguse teostada raiet raielubade ulatuses. Ajavahemikul juunist novembrini 1998 teostas kostja metsaraiet nimetatud maaüksusel. Harju Politseiprefektuur algatas 29.09.2000 kostja suhtes kriminaalasja KrK § 139 lg 1 alusel, selle kohta, et ta ei pidanud kinni raielubadega lubatud raieliigist ja teostas lageraiet ning lisaks lubadega lubatud metsa kogusele (151 tm), langetas ilma loata täiendavalt 84,85 tm. Kriminaalasja menetlus lõpetati 02.02.2004 seoses aegumistähtaja möödumisega. Teisele isikule kahju tekitanud isikul tekib kohustus hüvitada täielikult tekitatud kahju, kui esinevad kahju, kahjutekitaja käitumise õigusvastasus, põhjuslik seos õigusvastase käitumise ja saabunud tagajärje (kahju) vahel ning kahjutekitanu süü (TsK § 448). Hageja andis kostjale üle ka raielubade juurde väljastatud veoselehed. Kostja organiseeris ja teostas 2(6)

raietöid ajavahemikul juunist novembrini 1998. Kostja väited, et tegelikult oli hagejal kokkulepe raietööde teostamiseks OÜ-ga N ja OÜ-ga F, on tõendamata. Aprillis ja mais 1999 teostas Harjumaa Keskkonnainspektsioon vaneminspektor P. A juhtimisel kändude mõõtmise X maaüksusel. Selle käigus koostati metsalugemislehed (kr t lk 7-55). P.A kinnitas 25.11.2004 (t l 17), et metsalugemislehed sisaldavad andmeid 1997 ja 1998 tehtud raiete kohta. 06.03.2003 koostas SA Erametsakeskus metsaspetsialist metsalugemislehtede alusel X maaüksusel toimunud raietega väljaraiutud puidu mahu ja maksumuse arvestuse, mille kohaselt on X maaüksuselt raiutud 308,4 tm puitu. Hageja väitel selles 57,4 tm ulatuses teostas metsaraie hagejaga kokkuleppel 1997 P OÜ. Väidet tõendab metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt 17.11.1997. Kriminaalasja uurimisel on samale seisukohale jõudnud ka uurija, kes 24.06.2002 kriminaalvastutusele võtmise keeldumise määruses (kr t lk 220) kriminaalasjas kogutud materjalide põhjal väitis, et Ü.L ja P OÜ vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt oli viimasel õigus 1997.a raieloa nr 1070 alusel 65 tm metsamaterjali väljaraieks. Kuna mets osutus tugevalt juuremädanikuga kahjustatuks, ei suutnud P OÜ raiebrigaad lepingus nimetatud materjali kogust varuda ning lõplikuks koguseks jäi 57,4 tm. Vaidlust ei ole, et hageja lubas kostjal 1998.a raiuda 151 tm ulatuses. Seega ülejäänud metsamaterjali 308,4– (57,4+151)=100 tm raius kostja ilma hageja loata. Kostja väited, et metsa võisid ka teised raiuda, on tõendamata. Kostja võõrandas ilma hageja loata, hagejat kaasamata ja hagejale metsamaterjali eest tasumata lubatust enam raiutud metsamaterjali. Kostja, saanud hagejalt kokkuleppe alusel metsaraie teostamiseks raieload, ei omandanud sellega automaatselt metsamaterjali võõrandamise õigust. Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tõendatud, et omades soovi metsamaterjal võõrandada, koostas A.L omakäeliselt kasvava metsa ostu-müügilepingud (kr t lk 70-71) ja kirjutas need hageja nimel ise alla (ekspertiisiakt DK-0062-02/491 kr t lk 202-204). Lähtudes veoselehtede andmetest kasutas kostja juunist novembrini 1998 võltsitud kasvava metsa ostu-müügilepinguid kokku 11 korral, võõrandades kokkuostjatele X maaüksuselt raiutud metsamaterjali OÜ N ja OÜ F nimel. Hageja väitel oli ta vaid kahe metsamaterjali koorma äraveo juures ja enamraiutud metsamaterjali eest kostja temale ei tasunud. Kostja hagejale raha maksmist ei ole tõendanud. Eeltooduga on tõendatud, et kostja, omades õigust hagejale kuuluval maaüksusel teostada raiet 151 tm metsamaterjali ulatuses, raius kokkulepitust enam 100 tm. Omamata õigust loata raiutud metsamaterjali müügiks, võõrandas selle omaniku teadmata ja omastas müügist saadud raha. Seega põhjustas kostja oma õigusvastase käitumisega hagejale kahju, mis on mõõdetav omastatud metsamaterjali väärtusega. Kostja väited, et ta ei ole ebaseaduslikus raies süüdi, sest hageja käis ka ise raietöid üle vaatamas, on paljasõnalised. Erametsakeskuse 06.03.2003 hinnangu kohaselt oli 1998.a metsamaterjali 1 tm keskmine hind 564,70 krooni. Hagejale tekitatud kahju moodustab 56 470 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja tegi kahju suuruse arvestamisel arvutusvea, mistõttu on haginõue 1 tm metsamaterjali hinna võrra suurem. Hageja kinnitas, et lubas kostjal raiuda 151 tm materjali, kuid lähtus lubatud koguse mahaarvamisel 150 tm-st. Seega ei ole hageja loata teostatud raie 101 vaid 100 tm. Apellatsioonkaebuse põhjendused A.L palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega lõpetada menetlus või saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Otsus ei ole seaduslik ja põhineb üksnes hageja väidetel. Kohus jättis kostja väited tähelepanuta. Kohus jättis tähelepanuta äriseadustiku sätted. Kohus ei käsitlenud ostu-müügilepingut osaühingu ja eraisiku vahelise lepinguna. Hageja oli teadlik, et tema raieloaga esindusõiguseta isik ei saanud palke vastuvõttu üle anda. Üleandmiseks pidi olema volikiri või ostu-müügileping. Kriminaalasja toimikus on mitu veoselehte hageja allkirjadega raha saamise kohta, veoselehtedel on viide ostumüügilepingutele. Raha laekus firma arvele, et hageja ei peaks maksma saadult makse. Väär on väide, et kostja teostas hageja teadmata lageraiet ja raius 100 tm metsa. Kriminaalasjas üle kuulatud

3(6)

tunnistajad T ja V andsid ütlusi, et raiumise piiritähised näitas ette hageja, kes käis neid mitu korda nädalas kontrollimas. Kohus jättis tunnistajate ütlused tähelepanuta. 100 tm raiumine võtab aega vähemalt 3 nädalat ja selle aja jooksul käis hageja raiumist kontrollimas 5-6 korda. Hageja pidi aru saama, kas on tehtud lageraiet või mitte. Palkide maksumuseks on märgitud mitu korda kõrgem hind, arvestamata lepingu alusel makstud ostuhinda ning ülestöötamisele ja palkide veole tehtud kulutusi. Kohus võttis aluseks P OÜ väite metsaraiumise osas, piirdudes ainult ühe üleandmisevastuvõtmise aktiga. Kohus ei tundnud huvi, kui palju P OÜ tegelikult metsa raius ja mitu üleandmise-vastuvõtmise akti koostati. Ka selles osas jättis kohus tähelepanuta tunnistajate T ja V ütlused kriminaalasjas. Kohus lähtus oma põhjendustes ja järeldustes uurija arvamusest kriminaalasjas kui tõendist. Kahju hüvitamisel võeti aluseks Erametsakeskuse akt, mille koostamise juures kostja ei osalenud. Aktis koostas ja erapooliku hinnangu andis Erametsakeskus, kelle juhatuse esimees on hageja esindaja ja pikaaegne tuttav. Kohus jättis tähelepanuta lepingud, mis hageja sõlmis OÜ-ga F ning OÜ-ga N. Vastus apellatsioonkaebusele Ü.L ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt väljamõistetava summa osas tühistada seoses materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamisega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejale kuulub Harju maakonnas x vallas x ja y külas X kinnistu. Aastatel 1997-98 väljastati hagejale Harju Metsaameti poolt raieload: nr 1070-51 tm metsamaterjali ulatuses, nr 267-80 tm ulatuses ja nr 268-20 tm ulatuses. Raielubade alusel oli hagejal lubatud raiuda kokku 151 tm puitu. Hageja andis suulise kokkuleppe alusel raieload koos metsamaterjali veoselehtedega kostjale. Hageja leiab, et kostja on tekitanud talle kahju raiudes metsamaterjali rohkem, kui oli lubatud raielubadega, ja jättes raiutud ja väljaveetud puidu eest hagejale maksmata. Nõue on esitatud TsK § 448 alusel. Kuna väidetav kahju tekitamine leidis aset enne 01.07.2002, siis tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 2 tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi norme. TsK § 448 alusel kahju hüvitamise nõude üle otsustamisel tuleb kohtul tuvastada järgmised asjaolud: kannatanule kahju tekkimine, kahjutekitaja käitumise õigusvastasus, põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahjutekitaja käitumise vahel ning kahjutekitaja süü. Maakohus on vaidluse lahendamisel seadust kohaldanud õigesti. Kolleegium märgib, et kuna poolte kokkulepe oli ainult raielubade alusel raiutava metsa osas, siis üleraiumine on käsitatav lepinguvälise kahjuna. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejale on tekitatud ebaseadusliku metsaraiumisega kahju. X maaüksusel teostatud raiete mahu on tuvastanud 1999. a Harjumaa Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor P. A (krim asja toimik I köide lk 7- 56) ja selle alusel on SA Erametsakeskuse Edela-Eesti metsaspetsialist J. P tuvastanud X kinnistul 1997 – 1998 raiutud metsa koguseks 308,4 tm. Apellandi üldsõnalised väited SA Erametsakeskus töötaja erapoolikuse kohta, ei ole aluseks, et hinnata teostatud raiete mahtu erinevalt maakohtust. 1999 maikuus, kui P. A metsaraiumise ulatuse tuvastas, oli võimalik teostatud raide aeg ja maht fikseerida kändude järgi. Kolleegiumi arvates on õige ka maakohtu järeldus, et 308,4 tihumeetrist 57,4 tm oli hagejaga 1997 sõlmitud lepingu alusel raiunud P OÜ (lk. 14). Kostja raius hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel 151 tm. Seega oli omavoliliselt raiutud 100 tm. Ebaõige on kaebuse väide, et kohus oleks pidanud selgitama, kas P OÜ raius metsa rohkem kui üleandmise - vastuvõtuaktis oli näidatud. Juhul, kui kostja väitis, et P

4(6)

OÜ poolt raiutu maht oli suurem, oli tema kohustus TsMS § 230 lg 1 järgi seda tõendada. Kostja väide, et ebaseaduslik raie toimus hageja korraldusel ja kontrolli all, on tõendamata. Tunnistajate J. T ja M. V ütlustest tuleneb, et hageja näitas ette esialgsed raiumise kohad, kuid et hageja oleks tunnistajate tööd kontrollinud ja neid edaspidi juhendanud, tunnistajate ütlustest ei nähtu. Kuna hageja oli kostjale raieload üle andnud, siis pidi kostja olema teadlik, millises mahus võis metsa raiuda. Hageja on väitnud, et kahju suuruseks on summa, mille oleks hageja saanud 100 tm metsamaterjali müües. Kahju suurust tõendab hageja SA Erametsakeskus õiendiga (lk 24-28). Vastavalt õiendile oli 1998. a metsamaterjali tihumeetri keskmine müügihind 564,70 krooni. Sellest ei ole maha arvatud kulusid, mis tuli teha metsa raiumisele ja väljaveole. Apellant väidab kaebuses, et hüvitatavalt kahjult oleks tulnud maha arvata metsa ülestöötamiseks ja väljaveoks tehtavad kulutused, sest need on hageja kokku hoidnud, kuna need tegi kostja. Kolleegium leiab, et väide on õige. Vastupidisel juhul rikastuks hageja kahju väljamõistmisel kokkuhoitud kulude võrra, mis ei ole kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga. Seega tuleb summast, mille hageja oleks saanud 100 tm puitu müües maha arvata kulud, mille hageja on kokku hoidnud. Kostja on väitnud, et ta kandis kulusid, kuid ei ole neid ise täpsustanud. Maakohus samuti ei ole teinud kostjale ettepanekut oma väidete täpsustamiseks. Kolleegium leiab, et esitatud tõendite põhjal on kolleegiumil võimalik määrata, kui palju oleks pidanud hageja tegema kulutusi 100 tm metsa ülestöötamiseks ja müümiseks. Hageja on esitanud maakohtule SA Erametsakeskus metsaspetsialisti J. P arvamuse kahju suuruse kohta (lk. 27), mis on TsMS § 272 lg 1 järgi dokumentaalseks tõendiks. Esitatud tõendi kohaselt on 308,4 tm müügist saadav võimalik tulu 174 152 krooni ja selle tulu saamiseks tuli teha kulutusi raiele 21 581 krooni, kokkuveole 21 581 krooni ja väljaveole 17 265 krooni. Seega oleks hageja saanud metsa võõrandamisest kasu 113 725 krooni, millest 1 tm kohta on saadav kasu (113 725 : 308,4) 368,80 krooni, 100 tm puidu eest 36 880 krooni. Järelikult on hagejale metsa raiumisega põhjustatud kahju suurus 36 880 krooni (174 152-113725). Selline hüvitis kahju eest on kooskõlas ka hageja poolt kriminaalasja menetlemisel väidetuga (krim. asja toimik I köide lk 101), kus hageja on selgitanud, et ta sai kostjalt müüdud metsamaterjali eest 30 000 krooni ja saamata on veel 30 000 krooni. Vaidlus on poolte vahel selles, kas metsa raius kostja või äriühingud OÜ F ning OÜ N. Kuna hageja nõuab omavolilise raiega tekitatud kahju hüvitamist, siis ei ole oluline, kelle vahel olid sõlmitud lepingud raieõiguse müügiks, vaid see, kes raius omavoliliselt metsamaterjali ja omastas selle. Kolleegiumi arvates on õige maakohtu järeldus, et metsa raiet 100 tm ulatuses teostas kostja. Vahetult teostasid raietöid J. T ja M.V. Nende kriminaalasjas antud ütluste kohaselt (krim. asja toimik III köide lk 54-55 ja 58-59) andis neile korraldusi töö tegemiseks kostja, kes maksis tehtud töö eest 50 krooni tm. Tunnistajate ütlustest ei tulene, et neil oleks metsa raiumiseks olnud kokkulepped kostja poolt nimetatud äriühingutega. Sellest, et raiutud puit müüdi läbi OÜ N ja OÜ F, ei saa järeldada, et metsa raiumisega hagejale kahju tekitanud isikuks oleksid olnud eelnimetatud osaühingud. Kahju tekitati mitte metsamaterjali müügi, vaid metsa omavolilise raiumisega. Kuna kostjal puudus nii hageja luba kui ka raieluba 100 tm puidu raiumiseks, siis on kostja tegutsenud õigusvastaselt ja kostja õigusvastase raie tulemusena tekkis hagejale kahju. Apellant on maakohtule ette heitnud, et kohus on otsuses tuginenud kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise määrusele (krim asja toimik I köide lk 220). Kolleegium leiab, et kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise määrus on kirjalik dokument, mida maakohus hindas õigesti koos teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtukulude kindlakstegemisel ja jaotamisel tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud seadust. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse väljamõistetava summa osas ja rahuldab

5(6)

hagi 36 880 krooni ulatuses, siis tulenevalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-test 1, 8 ja 11 tuleb kostjalt välja mõista 2 250 krooni riigilõivu. Harju Maakohus on 18.03.2005 määrusega hagejale tasutud riigilõivu tagastanud. Seega tuleb riigilõiv välja mõista TsMS § 64 lg 1 järgi riigituludesse. A.L oli Tallinna Ringkonnakohtu määruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel seoses tema pankroti väljakuulutamisega. Kuna apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, siis apellatsioonimenetluse kulud jätab kolleegium poolte kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.