Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

üleandmisega või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Kohus leidis Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevus summas 8 368,45 ja kohtukulud ning alates 01.09.2006 a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,95 % tagastamata krediidisummalt aastas. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas neid vastama 10 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjaid teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohus loeb kostjatele VBja VBhagimaterjalid kätteantuks 24.11.2006 a TsMS § 322 lg 1 alusel kui nende eluruumis elavale isikule ja kostjale IP loeb kohus hagimaterjalid kätteantuks 25.11.2006 a isiklikult allkirja vastu, millised asjaolud on tõendatud toimikus oleva väljastusteadetega. Kostjad kohtule kirjalikku vastust nende vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leidis, et kuna ei esine TsMS § 407 lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostjad ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole nad täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 402 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 113 lg 1, mille alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 145 lg 1 on käendaja kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostjad ei ole oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevad hagejale solidaarselt 8 368,45 krooni ning alates 01.09.2006 a kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni viivis 25,95 % tagastamata krediidisummalt aastas. Seega on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Kooskõlas TsMS § 162 lg-tega 1,2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.