Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja vastuväide Kostja hagi ei tunnista.Hageja ei ole kostja kassasse maksnud 747 811 krooni.Kostja juhatuse liige ML ei valda piisavalt eesti keelt,lepingu lisa oli hageja tõlgi poolt koostatud ja tõlgitud talle valesti.Ostu-müügileping on sõlmitud mais 2000 a,tasumine on väidetavalt toimunud 1999 a.jooksul.Hageja pidi maksmist alustama peale lepingu sõlmimist maist 2000 a.Hageja 1999 a. majandusaasta aruanne ei kajasta mingeid ettemakse põhivara eest.Hageja ei ole esitanud ühtegi maksedokumenti ,mis tõendaks kostjale raha maksmist.Kostja 1999 a. majandusaasta aruandes puuduvad andmed hageja väidetavalt 13 korral teostatud ettemaksete kohta kostja kassasse . Kostja leiab,et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning palub hagi jätta rahuldamata,kohtukulud jätta hageja kanda ja hagejalt välja mõista kostja õigusabikulude katteks 9400 krooni. Menetluse käik ja kohtu põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused ja tunnistaja ütlused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi on põhjendamata,tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Vastavalt võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kuulub kohaldamisele enne 1 juulit 2002 kehtinud seadus. Vaidlust ei ole selles,et 05.05.2000 a. poolte vahel sõlmitud kinnistu ja tootmishoonete ostumüügileping koos lisadega on tühine tulenevalt kehtinud Asjaõigusseaduse § 119 lg.1,mille kohaselt tehing,millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja ,peab olema notariaalselt tõestatud. Kehtinud TsÜS § 93 lg.3 sätestas seaduses nõutud tehingu notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel tehingu tühisuse. TsÜS § 66 järgi on tühine tehing kehtetu algusest peale,tühist tehingut ei pea täitma ja tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama. Alusetult omandatud vara tagastamise kohustuse sätestab TsK § 477 . TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja väitel on NOÜ tühise lepingu alusel teinud sissemakseid TAS kassasse 1999 a jooksul 13 korral kogusummas 747 811 krooni.Samas ei ole hageja esitanud ühtegi maksedokumenti ,tõendamaks nimetatud maksete ülekandmist kostjale.Hageja nõude ainukeseks põhistuseks on tema väide ,et kostja on allkirjastanud 05.05.2000 a. sõlmitud tühise lepingu ja lepingu lisa,mille kohaselt hageja oli 1999 a. jooksul maksnud kostja kassasse veel sõlmimata lepingu katteks 747 811 krooni. Kostja eitab raha saamist.Kostja väitel pidi hageja hakkama tasuma makseid peale lepingu sõlmimist ,seega peale 2000 a.mai kuud . Kohus leiab,et hageja ei ole oma nõuet tõendanud.Kohtu hinnangul ei ole hageja ka põhjendanud oma väidet selliselt ,et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hageja 1999 a. majandusaasta aruanne XXX ja XXXasuvate kinnistute ja tootmishoonete,s.h veduridepoo,tootmistsehhi ja laoruumide ,eest ettemaksu tasumist 747 811 krooni ulatuses TAS-le ei kajasta. Kohtus tunnistajana ütlusi andnud NOÜ –s raamatupidajana töötanud MP sõnul koostas tema äriühingu 1999 a. aastaaruande,bilanssi tegi igakuiselt. Tunnistaja kinnitab,et kõik raamatupidamistoimingud on ta teinud talle esitatud dokumentide alusel .Aruanne on koostatud rahaliste dokumentide (sissetuleku,väljamineku orderid) alusel.Kui tehinguid tehti panga kaudu,siis kajastus see dokumentides,kui sularahas ,siis pidid olema arved ja kviitungid.Tunnistaja sõnul ei tea ta midagi XXX ja XXX kinnistutest ,nende ostu-müügi lepingust ega ole näinud mingeid dokumente varade väidetavast ostust tuleneva rahade liikumise kohta.Tunnistaja sõnul olid äriühingu raamatupidamisdokumendid juhatuse liikme Savola käes,kuid ta ei usu ,et Savola oleks jätnud dokumendid esitamata või esitanud neid hiljem peale tehingute toimumist. Hageja ei põhjendanud ,miks alates 27.01.1999 a. kuni 17.11.1999 a ilma ühtegi dokumenti vastu saamata tasus äriühing väidetavalt kostja kassasse 747 811 krooni ,mis vormistati alles 05.05.2000 a. sõlmitud tühise lepingu lisana.Hageja ei põhjendanud kohtule ka seda,miks pärast viimast raha laekumist 17.11.1999 a.,kui laekunud oli kokku väidetavalt 747 811 krooni ,ei vormistatud poolte vahel notariaalset ostu-müügi lepingut vaid sõlmiti 05.05.2000 a. oma olemuselt tühine kinnistu ja tootmishoonete ostu-müügi leping.

Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt esitatud põhjendusi lugeda usutavaks TsMS § 235 esimeses lauses toodu mõttes. Eeltoodut hinnates leiab kohus,et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006 a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tallinna Linnakohtu määrusega 23.09.2005 on hageja seoses maksejõuetusega täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest . Kuni 1. 01.2006 a. kehtinud TsMS § 46 p.2,§ 52 p.5 ja § 54 lg4 tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista Eesti Vabariigi poolt kantud menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud (postikulu) summas 285.80 krooni. TsMS § 61 lg.1 p.1 kohaselt poolele,kelle kasuks otsus tehti,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldamata jäetud osast kostjale Kostja õiguasbikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hagejalt välja mõista 7500 krooni.

Mare Kõlvart kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.