Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.01.1007 a, Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, 15158 Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-29367 LHL hagi EA tasumiseks .
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus tagaseljaotsuse tegemisega Hageja – LHL
Menetlusosalised ja nende esindajad
vastu kommunaalteenuste võlgnevuse
Hageja esindaja – AH Kostja - EA
Kohus leidis Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja võlgnevus summas 7318,31 krooni ja kohtukulud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus edastas kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks isiklikult allkirja vastu, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leidis, et kuna ei esine TsMS § 407 lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 8 lg 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning § 82 kohaselt tuleb kohustus täita selle tähtpäeval, mil on kindlaks määratud kohustuse täitmise tähtpäev, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ja võlgneb hagejale 7318,31 krooni. Seega on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.