Harju Maakohus, Kentmanni 13 kohtumaja
Kohtu koosseis kohtunik
Mai Grauebrg
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.01.2007.a, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-05-14093
Tsiviilasi
AS hagi VA vastu võla väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS esindaja TM Kostja VA
esindajad Menetluse liik
Lihtmenetlus kirjalikus vormis
Hagi rahuldada. Välja mõista VA AS kasuks 3591,92 võlga ja krooni 280 kohtukulu katteks. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
AS ja AS vahel on 31.10.01 sõlmitud ettevõtte rendi- ja operaatorleping ja selle alusel on alates 01.01.2002 AS-le üle antud AS õigused, kohustused. Kostja kohustub alates 01.01.2002 tasuma alates tarbitud sooja eest AS-le . Nimetatust on kostja teadlik sellega, et AS kontserni kuuluvate ja kotja elamute haldusteenust osutavate ettevõtte pooltl on kostja suhtes lõpetatud energia müük ja vastavaid arveid enam ei esitata, millest AS teavitas ka kostjat. Koos esimese arvega saadeti kostjale ka soojusenergia müügilepingu üldtingimised, mille alusel on sooja müük kostjale lepinguliselt reguleeritud. Kostja on soojusenergiat tarbinud, millega on aktsepteerinud üldtingimustes sätestatud soojusenergia hind. Eeltoodu alusel on kostja ka kohustutud saadud soojusenergia eest tasuma. Hageja on väljastanud kostjale ka tarbitud energia kohta arved, kostja võlg on perioodi 22.03.2002 kuni 20.08.2002 eest 3591,92 krooni. Kostja on kauba vastu võtnud, kuid ei ole selle eest tasunud, rikkudes seega lepingut. Soojusenergia arvestuse aluseks on kostja omandis oleva eluruumi suurus ja selle osa kogu hoone köetavast pinnast, hind on kooskõlastatud Energiaturu Inspektsiooniga, kostja ei ole vaidlustanud kunagi arvel märgitud soojusenergia tarbitud kogust, hinda, ei ole kunagi hageja poole pöördunud selgituste saamiseks, kostjaga kontakti ei ole võimalik saada, võlga
vabatahtlikult ära ei tasu. Kostjapoolne nõustumus lepingulisteks suheteks on tõendatud tema poolt sellega, et on tarbinud soojusenergiat. Kohtukulud palus jätta kostja kanda. Tõendid: soojusenergia müügileping koos tingimustega, laekumata, arvete väljavõte, meeldetuletus kostjale võla tasumiseks.
kiri,
Kostja hagiga ei nõustunud, kuna 2001-2002 ei saanud soojusenergiat vastavas koguses oma korteris , paljudel juhtudel langes temperatuur korteris alla 10+ kraadi. Lepingus, mille kostja hagejalt sai ei ole sätestatud ühtegi tingimust, et hageja peaks tagama piisavalt sooja, lepingule alla ei kirjutanud. 2002.a.kevadel loodi ühistu, kes võttis vastu kostja avalduse, tehti remont 2002.a. septembris-oktoobriks, pärast mida ei ole mingeid pretensioone. Kostja ärakuulamise taotlust ei esitanud. Kostja tõendid: haldusleping OÜ ja kostja vahel, AS lepingu ja selle juurde kuuluvad üldtingimused, kiri kostjale, arve 2002.a. aprill, veebruarikuu eest, KÜ kiri 19.08.05 teostatud remondi kohta.
Vaidlust ei ole selles, et kostja tarbib soojusenergiat saades seda vahetult AS–lt alates 01.01.2002, vaid vaidlus on selles justkui kostja ei ole soojust saanud piisavalt ning hagetavas väärtuses. Vaidlust ei ka selles, et kostja on jätnud tarbimata soojusenergia eest väärtuses 3591,92 krooni perioodi 22. 03.2002 – 20.08.2002 eest. Vaatamata kohtu ettepanekule ja hageja palvele, ei ole kostja tõendanud, et eelmainitud ajavahemikus oleks kostja korteris mõõdetud temperatuuri, millest tulenevalt oleks olnud võimalik hinnata saadud kütte kogust ning hageja nõustunuks hagihinda vähendama, kompromissi sõlmima (tlk 30-31,33,36,39,41, 43-45). Üksnes väidest, et korteris oli madal temperatuur, ei piisa hagi rahuldamata jätmiseks, pealegi ei oma vaidluses tähtsust, et 2001.a. oli korteris jahe, nagu märkis kostja oma esialgses vastuses, sest selle aja eest hageja võlga kostjalt ei nõua. Kostja selgituste kohaselt tehti 2002.a. septembris - oktoobris teostatud majas remont, mida kinnitab ka kostja esitatud KÜ kiri, kuid märgitud perioodi eest tasumine /tasumata jätmine ei ole vaidluse all, küll aga ei tõenda märgitud korteriühistu Vormsi 10 kiri seda, et 22.03.2002-20.08.2002 oleks kostja korteris olnud madalam temperatuur ja et kostja pole hagejalt saanud kütet/soojust ega seda tarbinud. Et märgitud perioodil oleks olnud kostja korteris 10+ kraadi sooja või vähem ei ole kuigi veenev, sest vaadeldav periood (22.03.02-20.08.02) hõlmab kevad-suvist perioodi. Kohus on kostjale selgitanud, et juhul kui tal ei ole võimalik ise teostatud temperatuuri mõõtmise kohta esitada selliseid dokumentaalseid tõendeid, mis on teiste isikute valduses, on tal õigus paluda kohtu abi, kuid kostja sellist taotlust ei ole esitanud (lk 46). TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja lg 2 järgi esitavad tõendeid pooled. Kuna kostja ei ole oma väiteid tõendanud, et tema korteris oli hagetaval perioodil väiksem temperatuur ja et ta ei saanud kütet hagetavas ulatuses, mis välistaks hagi rahuldamise või osalise rahuldamise, siis tuleb hagi rahuldada. Kostja poolt kohtule esitatud OÜ-ga sõlmitud leping ja arved 2002.a. aprilli ja veebruari eest ei sisalda andmeid üldse kütte eest tasumiseks, pealegi ei ole see esitatud hageja poolt ning mainitud OÜ-ga sõlmitud lepingud ja arved ei tõenda kostja väiteid saamata jäänud soojusest. Hageja on soojusenergia arvestuse aluseks olevad asjaolud esile toonud, samuti on esitanud koguse osas vastavad tõendid ja seega võlgneb kostja hagejale 3591,92 krooni. Märgitud ajavahemikul kehtinud TsK § 173 lg 1 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingule, seadusele ja § 173 järgi ei või keelduda ühepoolselt lepingu täitmisest ja kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS 112 lg 2 järgi võis võlausaldaja nõuda, et võlgnik täidaks kohustust. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on soojusenergia müügileping TsK § 242 lg 1 järgi ning selle kohaselt kohustub müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja
maksma selle eest kindlaksmääratud summa. Kuivõrd pooltevahelised suhted jätkuvad ka pärast 01.07.02 (so alates Võlaõigusseaduse jõustumisest) tuleb VÕS § 76 järgi kohustused täita vastavalt lepingule ja seadusele ning § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täimist. Ka VÕS § 208 lg 3 tuleneb, et asja müügi kohta sätestatut kohaldatakse ka energia müügile ühendusvõrgu kaudu. Eeltoodu alusel võlgneb kostja hagejale 22.03.2002-20.08.2002 eest tasumata, kuid saadud soojusenergia eest 3591,92 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.