Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Vastavalt üldtingimustele pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid hageja arvestab viivisvõlgnevust määraga 0,15 %. Viivise periood on hageja andmetel 1799 päeva (alates 13.07.2000.a.-17.06.2005.a.). 20.04.2005.a. loovutas AS nõude kostja vastu koos kõigi kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 2849.55 krooni, viivise summas 2849.55 krooni, riigilõivu summas 420.00 krooni ja õigusabikulude katteks 284.96 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 29.11.2006.a. määras kohus antud hagi menetlemise lihtsustatud korras. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja avalduste, dokumentide ja poolte ärakuulamise taotluste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitas nõude aluseks olevate arvete väljatrükid ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise ja lepingutingimuste muutmise lubamatuse. Hagimaterjalidest nähtuvalt on AS-i ja kostja vahel 17.02.2000.a. sõlmitud leping , mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 17.02.2000.a. Ettemakse arve alusel on kostja tasunud AS-ile 1493.00 krooni, millest 139.00 krooni on liitumistasu (SIM kaart), 55.00 krooni QBonus kuumaks ja 1299.00 krooni telefoni ALCATEL OT VIEW DB maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 27.06.2000.a. teatest (tlk 14). 20.04.2005.a. saldokinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 22.07.2000.a. Saldokinnitusest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed summas 521.61 krooni; kõneteenused summas 557.97 krooni ja leppetrahv summas 1770.00 krooni (samas kui kostjale väidetavalt esitatud lõpparves 28.06.2000.a. on leppetrahvi suuruseks märgitud 1500.00 krooni). Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. 2/3

Üldtingimused leppetrahvi tasumist ei kajasta. Kohtu hinnangul leppetrahvi nõue on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja lõpetas lepingu 22.07.2000.a. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni summas 777.95 krooni (667.95 + 55.00 + 55.00). Hageja on põhivõla hulka vastaspoolt eksitades arvestanud ka viivise 60.00 krooni ja kuumaksed pärast lepingu lõpetamist. Nimetatud viivis on arvestatud põhivõla hulka, millelt on omakorda arvestatud viivist. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba 2000.a. juulis, kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viivised on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt, mille koosseisu on arvestatud ka leppetrahv. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist põhivõla ulatuses. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõla ulatuses summas 777.95 krooni. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1555.90 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 140.00 krooni. TsMS § 46 p 2, § 52 p 5 ja § 54 lg 4 kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 62.10 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 10.00 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.