Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused Elisa Eesti AS ja kostja on 18.12.2013 sõlminud liitumislepingu nr xxxx ja 19.12.2013 liitumislepingu lisa nr xxxx. Kostjale esitati igakuiselt arveid osutatud teenuste eest, kostja on jätnud tasumata 20.01.2014 arve 2008522478 summas 143,13 eurot; 18.02.2014 arve 2008752766 summas 44,37 eurot; 18.03.2014 arve 2008968977 summas 45,37 eurot; 18.04.2014 arve 2009184017 summas 732,27 eurot. Kokku on kostjal tasumata arveid summas 965,14 eurot. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 70 eurot (kajastub arvel nr 2009184017), mille tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu. Kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustus kostja tasuma viivist 0,022% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015 kostja vastase nõude põhisummas 965,14 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esindaja on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri. Kostja vastus Kostja teatas vastuses hagile, et tal pole telekat ega midagi, millega helistada saaks. Kostja soovib võtta ühendust politseiga. Kostja märgib ka seda, et nad võtsid kostja ID kaardi ja ütlesid, et 10 minutit läheb aega. Kostja palub otsida tegelikke sulisi ja jätta kostja rahule. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Hageja nõude aluseks on liitumisleping nr xxxx (t lk 24 pöördel-25) ja nimetatud liitumislepingu lisa nr xxxx (osamaksetega vara müügileping; t lk 25 pöördel-26 pöördel). Liitumisleping vastab käsunduslepingu tunnustele – võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Liitumislepingu lisa näol aga on tegu tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 2 järgi „krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või

muu abi finantseerimisel“. Lepingu esemeks oli seadme ostmine järelmaksuga. Seega on tegu tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja väitel on lepingu sõlminud keegi teine kostjalt võetud ID-kaardiga. Kohtu hinnangul ei anna see alust jätta hagi rahuldamata. Eeldades väite õigsust, et kostja ID-kaarti on mingil hetkel kasutatud kolmandate isikute poolt, ei nähtu kostja vastusest, et ID-kaart oleks võetud kostja tahte vastaselt, vaid pigem vastupidi – kostja vastusest saab järeldada, et ta andis oma ID kaardi kolmandatele isikutele vabatahtlikult. Selliselt on kostja käitunud hooletult, võimaldades kasutada võõrastel isikutel oma ID-kaarti. Puuduvad ka viited sellele, et teiste isikute poolt IDkaardi kasutamisega seonduvalt oleks alustatud kriminaalmenetlust. Kostja on väitnud, et soovib võtta ühendust politseiga, kohus selgitab, et kostjal on õigus. Paljasõnaline on väide, et kostja ID-kaarti kasutati kellegi kolmanda isiku poolt ka käesoleva hagi aluseks olevate lepingute sõlmimiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole väidetav kostja ID kaardi kasutamine kolmandate isikute poolt aluseks jätta hagi rahuldamata. Hageja nõue hõlmab järgnevaid summasid: seadme maksumus 736 eurot, saadud teenused 159,14 eurot ja käsitlustasu 70 eurot. Kohus ei nõustu täielikult hageja poolt nõutavate summadega. Hageja on märkinud, et Elisa Eesti AS on lepingud üles öelnud. Hagist ei nähtu, millal väidetav ülesütlemine on toimunud, samuti puudub teade ülesütlemise kohta. Ülesütlemisele viitab vaid arve nr 2009184017, milles nõutakse muuhulgas ka seadme kogumaksumust ja käsitlustasu. Kohus on seisukohal, et lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, kuivõrd kostjat ei teavitatud ülesütlemisest. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tarbijakrediidilepingu osas kehtib rangem regulatsioon, nimelt VÕS § 416 lg 1 sätestab: „Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.“ Selliseid avaldusi ei ole Elisa Eesti AS kohtule teadaolevalt kostjale esitanud. Lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud. Osamaksetega tasumise lepingu saab lugeda lõppenuks alates 19.12.2015 – seadme ostuhind tuli tasuda 24 kuu pikkuse perioodi jooksul, leping sõlmiti 19.12.2013 ning arved (sh seadme osamakse) esitati kostjale maksetähtajaga 18. kuupäev. Seega oli viimase osamakse tasumise viimane päev 18.12.2015. Liitumisleping ei ole sõlmitud tähtajaliselt ning formaalselt ei ole seda ka lõpetatud.

Kohus peab põhjendatud nõueteks seadme maksumust 736 eurot ja teenuste eest nõutavat summat 159,14 eurot. Käsitlustasu ei ole põhjendatud, kuna osamaksetega vara müügilepingut ei ole lõpetatud ja seega ei ole ka alust käsitlustasu nõudmiseks. Seoses muudatustega nõuete sissenõutavaks muutumise ajas ning sissenõutavate summade suuruses, tuleb ümber arvestada ka sissenõutavaks muutunud viivise suurus. Hageja on viivist arvestanud 08.03.2017 seisuga 0,022% päevas (sisuliselt seadusjärgne viivisemäär), arvete sissenõutavaks muutunud aegadest ning arvetel märgitud summadest. Kohus arvestab viivise ümber järgnevalt: Arve nr Sissenõutav summa Sissenõutavaks Viivitatud Viivis muutumise aeg päevade arv 2008522478 143,13 eurot 21.01.2014

35,96 2008752766 44,37 eurot 19.02.2014

10,86 2008968977 45,37 eurot 19.03.2014

10,83 2009184017 48,94 eurot 18.04.2014

11,35 Hagi esitamise aja seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis seega 69 eurot. Hageja on esitanud ka viivisenõude alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni, kohus peab seda nõuet põhjendatuks. Hageja nõudeks on ka võla sissenõudmise kulu 50 eurot, mis on tekkinud kolme võlanõude saatmisest hageja esindaja Julianus Inkasso OÜ poolt. Võlanõuded on edastatud 14.12.2015, 31.12.2015 ja 08.11.2016 (t lk 31-33). Kostja ei ole sissenõudmise kulu osas vastuväiteid esitanud. Kohus peab põhjendatud sissenõudmiskuluks 40 eurot kooskõlas VÕS §-s 1132 lg 2 p 2 reguleerituga, kuna võlgnevus ei ületanud 1 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 895,14 eurot, 08.03.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 69 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja alates 09.03.2017 viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hagi jääb rahuldamata käsitlustasu 70 eurot ja viivise 158,24 eurot väljamõistmise nõudes. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 81% ulatuses, mistõttu jagab kohus menetluskulud sama protsendi järgi. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 950 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 1 319,59 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 200 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kohus ei pea hageja lepingulise esindaja kulusid täies ulatuses põhjendatuks. Õigusabi eest on esitatud arve tükihinnaga, st ei ole kajastatud töötunde ega tunnihinda, mille alusel on õigusabikulu kujunenud. Antud menetluses on hageja esitanud

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse, eelduslikult tutvunud menetlusse võtmise määruse ja kostja vastusega. Kostja vastuse osas hageja seisukohti ei esitanud. Istungit ei ole asjas toimunud. Kohus peab põhjendatud kuluks õigusabile selles menetluses 300 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 500 eurot, ülejäänud osas jääb menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata. Kostjal tuleb sellest hagejale hüvitada 405 eurot (81%), samuti tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning ka kohtutoimikust ei ilmne, et kostjal oleks olnud menetluskulusid. Kostja ei ole esitanud dokumente, millelt tuleks tasuda riigilõivu, samuti ei ole ta kasutanud õigusabi. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. Kuivõrd kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja ja tõendite esitamiseks, ei saa kostja taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.