Tsiviilasi nr.2-06-33259/21
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja kohtunik Aase Sammelselg hagi õigeksvõtul põhinev otsus otsuse tegemise aeg - 15.jaanuar 2007 tsiviilasi AS hagi SK’i vastu
ja kohtukulude hüvitamises
kohtuistungi aeg ja koht 15.jaanuar 2005, Tallinnas hageja AS istungil osales volitatud esindaja Juhan Raudam kostja SK asjaolud sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu mille täitmiseks andis hageja kostjale 25 000.00 krooni. Lepingu kohaselt oli kostjal raha tagastamise kohustus maksegraafiku alusel viimase maksetähtajaga . Lepingus sisaldus poolte kokkulepe intressi tasumises 24,99% ulatuses krediidisummast aasta kohta. Krediidi brutosumma oli 87 889.43 krooni; krediidi kulukuse määr - 40,04% aastas. Krediidilepingu osaks olid ka hageja üldtingimused - S. kirjaga on hageja tarbijakrediidilepingu üles öelnud. hageja nõue Hageja esitas - ....
kohtule hagi, milles nõuab kostjalt 47 430.95 krooni, s.h.
Hageja väidab, et kostja on kohustust rikkunud. Võlausaldaja on õigustatud kasutama seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt samaaegselt nii kohustuse täitmist (VÕS § 108), kahju hüvitamist (VÕS § 115) kui ka viivitusintressi tasumist (VÕS § 113); kostja on hageja üldtingimuste alusel kohustatud tasuma leppetrahvi (VÕS § 158). Hageja väidab, et kostja lepingu rikkumine on põhjustanud hagejale kahju, mis seisneb võla sissenõudmisega seotud kulutustes ja saamata jäänud intressis. kostja seisukoht
Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ja esitas sellekohase avalduse toimikusse. Kostja tunnistab lepingu sõlmimisega võetud kohustust. Väidab, et kohustuse rikkumine oli seotud tema ... . kohtu hinnang Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 440 on kostja poolt hagi õigeksvõtmine hagi rahuldamise aluseks. lg. 1 alusel märgib kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses üksnes nõude õigusliku põhjenduse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. 20.märtsi 2006 tarbijakrediidilepingu sõlmimisega on poolte vahel tekkinud võlasuhe. järgi annab või kohustub andma oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja tarbijakrediidilepinguga tarbijale krediiti või laenu. Tarbijal lasub raha tagastamise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. lg. 1 p. 1 järgi on võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole selles, laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt; hageja on lepingu üles öelnud, lepingu p. 5.3. järgi loetakse lepingu ülesütlemisel kõik maksegraafikus ettenähtud maksetähtajad saabunuks; tagastamisele kuulub kogu laenusumma. Laenu tagastatud ei ole. järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. Pooled on lepingu sõlmimisel intressi määras kokku leppinud; kostja ei ole maksegraafikus intressi suuruse kajastamist vaidlustanud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli intressi nõue muutunud sissenõutavaks viie maksegraafikus ettenähtud tasumata makse osas, s.o. kogusummas 3 599.94 (795.46 + 702.28 + 701.52 + 700.74 + 699.94) krooni. lg. 1 p. 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi tasumist. Hageja väidab, et viivitusintressi määraks tuleb lugeda lepingus kokku lepitud intressi määr, s.o. 24.99 % aastas. järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja tugineb nõude esitamisel lepingu p.-le 6.3, mille kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Võlaõigusseaduse § 101 lg. 1 p. 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. Kooskõlas VÕS §-ga 127 on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju peab hüvitama lepingulist kohustust süüliselt rikkunud lepingupool; kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui asjaolu, millele tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja on lepingu rikkumises süüdi. Krediidilepingust tuleneva kohustuse täitmise korral oleks hagejal õigus ja põhjendatud ootus intressile 62 589.43 krooni
ulatuses, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kaotas. Lepingu ülesütlemine oli põhjustatud maksegraafikus ettenähtud maksete tasumata jätmisest. Seega on kostja põhjustanud asjaolu, mille tõttu jäi hagejal tulu saamata. Kostja ei ole esile toonud, et oleks makseid tasunud. Seetõttu nõustub kohus hageja nõudega saamata jäänud tulu osas. Hagejal võla sissenõudmisega seotud kulutused on hinnatavad kahjuna. Eeltoodu alusel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. kohtukulud Hageja on maksekorraldustega 500 + 750) krooni.
ja
tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 2 250.00 (1
Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 162 lg. 1 alusel. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st §-st 162 lg. 1; 436; 438; 439; 440; 441-442 ja 444 lg. 1, TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3; 76 lg. 1; 101 lg. 1 p. 1, 3 ja 6; 127; 158; 397; 402; 415 lg. 1 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja SK’ilt AS kasuks 47 430.95 (nelikümmend seitse kolmkümmend) krooni kohustuse täitmiseks ja kahju hüvitamiseks.
tuhat
nelisada
Jätta kohtukulud SK’i kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.