Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tsiviilasi nr 2-06-9148

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 15.jaanuaril 2007

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi

OÜ hagi RJ’i vastu võla saamiseks.

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Mõista RJilt välja OÜ kasuks kokku 6000.00 (kuus tuhat) krooni. Kohtukulud jätta 58% ulatuses kostja kanda ja 42% ulatuses hageja kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.03.2003 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 7 000.00 krooni. Kostja kohustus laenu koos intressidega kokku summas 10 000.00 krooni hagejale tagastama hiljemalt 01.11.2003. Kostja ei ole seniajani hagejale laenu tagastanud. Hageja on võlgnevuselt vastavalt nimetatud lepingule arvestanud viivist 0,2 % päevas, kokku summas 10 000.00 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 20 000.00 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse täienduses nõustus hageja kostja väitega, et kostja on nimetatud lepingust tuleneva kohustuse katteks tasunud kokku 7 000.00 krooni ning vähendas nõuet 10 408.00 kroonini, sh põhivõlgnevus 3 000.00 krooni ja viivis 7 408.00 krooni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. II Kostja seisukoht

Kostja hagi täies ulatuses ei tunnista. Kostja on hagejale nimetatud lepingust tuleneva kohustuse katteks tasunud kokku 7 000.00 krooni, sh intressid 3 000.00 krooni. Kostjal on hagejale tasumata vaid põhivõlgnevusest 3 000.00 krooni. Viivist saab arvestada aga üksnes sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt ehk antud juhul 5 688.00 krooni. Kuna viivis on ebamõistlikult suur, palub kostja viivise vähendamist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. III Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on ka vähendatud osas tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kuulub seega ka rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laenu), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel puudub vaidlus, et laenulepingu nr 030326-RJ 26.03.2003 (t lk 6) alusel sai kostja laenu SCE Grupp OÜ-lt (lepingujärgne nõudeõigus loovutatud 17.04.2006 hagejale) 7000.00 krooni (lepingu p 1.2). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingu p-de 1.6 ja 1.8 kohaselt oli laen antud tagastamise tähtajaga 01.11.2003 ja tagastamise summaga 10 000.00 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tasus laenu kokku summas 7000.00 krooni --- 29.05.2003 1000.00 krooni, 08.01.2004 samuti 1000.00 krooni ja samal päeval 08.01.2004 veel 5000.00 krooni. Kuna tõendatud ei ole, et kostja võlgnikuna oleks määratlenud, kas ja kui siis millises määras olid nimetatud maksed tehtud põhikohustuse (laen 7000.00 krooni) tagastamiseks ja kas ja kui siis millises ulatuses intressi (3000.00 krooni) tasumiseks, on seaduslik hageja seisukoht rakendada VÕS § 88 lg-d 8. Nimetatud sätte kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma ka intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt intressi ning alles siis põhikohustuse katteks. Nimetatud sättega on kooskõlas hageja arvestus (t lk 60, p 1.4), milles hageja arvestab 29.05.2003 tasutud 1000.00 krooni ja 08.01.2004 tasutud summast 2000.00 krooni (seega kokku 3000.00 krooni) intressivõla katteks ning ülejäänud 4000.00 krooni laenukohustuse katteks. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu tuleks kujunenud olukorras rakendada VÕS § 88 lg-d 6. Kostjal ei olnud hageja ees mitut erinevat kohustust, vaid oli üks kohustus (laenukohustus), mille raames pidi ta tasuma lisaks sellele põhikohustusele ka intressi. Seega tuleb rakendada lg-d 8, mille mõtteks ongi takistada võlgnikul sellise olukorra loomist, mil makstud raha arvestataks kõigepealt põhivõla katteks ning intressid, millelt vastavalt VÕS § 113 lg-le 6 viivist arvestada ei tohi, võiksid jääda viivisevabalt maksmata. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostjal on senini laenukohustus 26.03.2003 sõlmitud lepingu alusel suuruses 3000.00 krooni, milline kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult nii kohustuse täitmist kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt lepingu p-le 3 oli poolte vahel kokku lepitud viivisvõlgnevuse arvestamise tingimused, sealhulgas ka määr 0,2% päevas kõigilt tähtaegselt tasumata maksetelt. Nii hageja kui kostja on aritmeetiliselt saanud viivisvõlgnevuse suuruseks suurema summa kui põhivõlgnevus 3000.00 krooni (vastavalt 7408.00 krooni t lk 61 ja 5688.00 krooni t lk 34). Lähtudes VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 ning ka senisest kohtupraktikast, nõustub kohus kostja seisukohaga, et tema viivisvõlgnevus on ebamõistlikult suur ning see tuleb vähendada põhivõla suuruseni. Kohus arvestab vähendamisel nii asjaolu, et kostja tasus võlgnevuse osaliselt veel enne täitmise tähtaja