Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.- krooni. Kostja lepingut nõuetekohaselt ei täitnud ning seisuga XXX oli tema põhivõlgnevus XXX ees summas 6902, 25 krooni. AS loovutas nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani. Kohtule esitatud materjalide kohaselt kostja võlgnes hagejale 13 804,50 krooni, sellest põhiosa on 6902, 25 krooni ja viivist 6902, 25 krooni. Kohtumenetluse käigus selgus, et XXX tasus kostja hagejale põhivõlgnevuse summas 6902, 25 krooni. Hageja nõue ja seisukoht Hageja nõuab kostjalt 6902, 25 krooni viiviste tasumist põhjendusega, et kostja jättis pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ja üldtingimustele. Lepingus kokkulepitud viivise määraks oli 0,5 %päevas, kuid hageja on arvestanud viiviseid määraga 0,15 % päevas. Hageja hinnangul on viivisenõue põhjendatud; kostja ei täitnud kohustust nõuetekohaselt, seega tuleb tal tasuda ka viivist. Kostja seisukoht Kostja tunnistas hagi osaliselt, põhivõlgnevuse osas, kuid ei tunnista viiviseid. Samuti leiab, et nõue on aegunud. Kostja on enne hagi esitamist tasunud põhivõlgnevuse, kohus suunas pooli kompromissile kuid kompromisslepingut ei sõlmitud. Kohtu seisukoht: Poolte vahel ei ole vaidlust, et AS Ritabell ja kostja sõlmisid 30. augustil 1997.a. Q-GSM liitumislepingu. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja 174 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Seega tekkis poolte vahel lepinguline kohustis, mis tuli täita nõuetekohaselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja ei täitnud lepingut kohaselt, tal tekkis

AS (AS

õigusjärglase) ees võlgnevus, mistõttu leping lõpetati ühepoolselt ja ennetähtaegselt ning kostja võlgnevus lepingu lõpetamisel XXX oli 6902, 25 krooni. Kostja on põhivõla tasunud alles XXX. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivisenõue kuulub rahuldamisele. Tsiviilkoodeksi § 191 lg 1; 192 ja 231 lg1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvituseks viivist. Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olnud XXX-i mobiiltelefoniside teenuste kasutamise tingimuste punkt 4.1.1 kohaselt oli kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Kohus leiab, et hageja poolt arvestatud viivis põhineb lepingul, kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise kohaldamise alusele. Kohus leiab, et kostja vastutab lepingu mittenõuetekohase täitmise eest, hageja nõue viivise tasumises on põhjendatud. Viivise (leppetrahvi) kohaldamises leppisid pooled kokku, hageja poolt arvestatud

viivise suurus on mõistlik arvestades asjaolu, et kostja nõuetekohase kohustise täitmise tähtaeg oli 1998.aastal, samuti ei olnud kostjapoole kohustise täitmatajätmine vabandatav. Viivise eesmärgiks on tagada kohustise täitmist; viivise suurus arvestatakse kohustise rikkumise korral vastavalt lepingule või seadusele. Eesti Vabariigi Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 14.06.2005.a. lahendis nr 3-2-1-66-05 sedastanud, et võlausaldaja peab tõendama kohaldatava viivise suurust juhul, kui viivisenõue ulatub üle põhivõlgnevuse, seega ei pea antud juhul hageja viivisenõude suurust põhjendama. Kostja väide selles, et nõue on aegunud ei ole põhjendatud ega kuulu arvestamisele. Hagi on esitatud tähtaegselt ning ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Vastavalt VÕS, TsÜS ja REÜS RakS §-le 9-1 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1 juulit 2002.a tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 1.juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt arvestatakse tsiviilseadustiku üldosaseaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002.a Seega oli viimane hagi esitamise tähtaeg 30.juunil 2005.a, hagi on kohtule esitatud seaduses ettenähtud tähtaja raames, 29.06.2005.a. Hageja on tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 560 krooni ja õigusabi eest 345,11 krooni. Tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS RS) § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud 905, 11 krooni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi. Kohus juhindub TsMS § 434; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; § 162 lg 1; TsK § 173 lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja 2. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.