lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-5835/6

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 12.01.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-5835/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1571
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2007, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-5835

Tsiviilasi

OÜ *hagi T.V vastu 7680,90 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.V apellatsioonkaebus

Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

kirjalik menetlus Hageja OÜ *, esindaja Külliki Tammik Kostja T.V

Resolutsioon

1.Tühistada Harju Maakohtu 30.10.2006 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ *palus T.V välja mõista 7680, 90 krooni, millest võlg on 3840, 45 krooni ja viivis 3840,45 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid X Mobiilsideteenused AS (X AS õigusjärglane) ja T.V liitumislepingu, mille alusel kohustus X Mobiilsideteenused AS pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja on kasutanud pakutud teenuseid nende eest tasumata ja rikkunud sellise käitumisega lepingu tingimusi. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja ei reageerinud X Mobiilsideteenused AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Viimane loovutas nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostja võlg on 3840,45 krooni, millele lisandub viivis 57 108,62 krooni. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt 3840,45 krooni suuruse viivise tasumist. Kostja vastuväited

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole kasutanud teenuseid nende eest tasumata. Kostja tasus arved sularahas X Eesti AS teenindusbüroos, mis asus x. Seda tõendavad ka hageja poolt esitatud arved, millest nähtub, et eelmiste arvete eest on tasutud. Arvetele on märgitud summa, mis kuulub tasumisele ja võlgnevustele ei ole viidatud. Esitatud saldod ei kajasta õigesti arveldusperioodil tehtud toiminguid, kuna eraisikutele rakendati ettemaks, millest järgmistel arveldusperioodidel tehti x AS-i poolt osutatud teenuste osas tasaarvestusi. Eraisikul oli ettemaks 1000 krooni, kui valiti kohalike kõnede võimalus, mida kostja ka kasutas. Saldoseisudes ei ole tasaarvestust kajastatud ega arvestatud lepingus ettenähtud leppetrahvi (viivist). Leping lõpetati teenuse saaja soovil ja sularahas tasuti ka lõplikud summad teenuste eest. Eeskirjade kohaselt lõpetatakse leping kliendi initsiatiivil x Eesti AS-ile esitatud avalduse alusel, mille alusel kaart suletakse ja fikseeritakse saldoseis. Antud lepingu punkti kostja ka kasutas ja tasus teenuste eest ning teenuse osutajal sellel hetkel pretensioone ei olnud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi. Pooltel puudub vaidlus, et X Mobiilsideteenused AS-i (x AS õigusjärglane) ja kostja vahel oli sõlmitud liitumisleping nr 0010235 (t lk 11). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on vastavalt esitatud arvetele teenuste eest tasunud. Lepingu kohaselt pidi X Mobiilsideteenused AS osutama kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ja kostja nimetatud teenuste eest tasuma. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud. 12.05.2005.a. saatis X Mobiilsideteenused AS kostjale teatise nõude loovutamise kohta, kus teatas, et on loovutanud nõude kostja vastu OÜ-le *põhisummas 3840,45 krooni koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid (t lk 27). 23.05.2005.a. saatis hageja kostjale võlateatise, kus teatas, et kostja on kohustatud tasuma ka lepingujärgset viivist, mis seisuga 23.05.2005.a. on 56 551,76 krooni. Nõude kogusumma on 60 392,21 krooni (t lk 28). Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivisenõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 3840,45 krooni. Vastavalt tsiviilkoodeksi (TsK) § 231 lg-le 1 on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivist. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et kostjat on teavitatud võlgnevusest ning talle on antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, kuid antud kohustust kostja ei täitnud. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 tuleb vaidlusalusele võlasuhtele rakendada kuni 01.07.2002 kehtinud TsK sätteid. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud.
4.Asja materjalist nähtub, et kostjale on esitatud perioodil 07.01.1997 – 04.11.1997 arved ja saldoseisud (t lk 12-24). Kostja väide, et ta on nimetatud arved tasunud, on paljasõnaline ega ole asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud. Muid tõendeid peale kostja sellekohase seletuse kohtule ei esitatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 kohaselt ei ole mitte vande all antud poole seletus tsiviilasjas tõendiks. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 3840,45 krooni ja viivis 3840,45 krooni.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

5.T.V palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Kostja leiab, et vaidlustatud kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi ja rikkus menetlusõiguse normi, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni.
6.Hageja ei ole täitnud TsMS § 273 lg-s 1 sätestatud nõuet, et kirjalik dokument esitatakse algdokumendi või ärakirjana. Hageja seletas kohtuistungil, et tal puuduvad nii originaaldokumendid kui ka võimalikud ärakirjad algdokumentidest. Hageja esitas väljatrükid andmebaasidest. Kostja leiab, et hagejal puuduvad nõude aluseks olevad dokumendid, mida seadus loeks kirjalikuks dokumendiks. Tegemist on paberitega, mille sisu võib soovi korral muuta ja millegagi ei ole tõendatud, et täpselt samasugused arved esitati ligi kümme aastat tagasi. Kuna kohtumenetluses ei ole esitatud ühtegi ärakirja vaidlusaluse nõude kohta ja puuduvad algdokumendid, millest oleks üldse võimalik ärakirju teha, ei saagi kohus TsMS lg-st 4 tulenevalt otsustada, millise tõendamisjõuga on hageja poolt esitatud paberkandjale trükitud suvalised andmed.
7.Kohtule esitatud arved ei vasta nende esitamise ajal kehtinud seadustele, millele kostja juhtis pidevalt tähelepanu. Hageja nende vastuväidete osas selgitusi ei andnud ja kohus nendele tähelepanu ei pööranud. Arvetel perioodi eest 07.01.1997-04.05.1997 on märgitud, et need sisaldavad rohkem lehti kui üks, aga kohtule on esitatud ainult esimesed lehed. Sellest saab järeldada, et nõude aluseks olevad väidetavad arved on esitatud puudulikult ning selle kohta ei ole ka selgitusi antud. Saldoseise on arvetele lisatud kahel korral (04.10.1997 ja 04.11.1997) ja seda lisana arvetele nr 0020047496 ja nr 0020063627, mis on samuti esitatud puudulikult – ära on jäetud väidetavalt esitatud arvete esimesed leheküljed. Üheski arves ega ka saldoseisus ning X Mobiilsideteenused AS poolt esitatud kinnituses ei ole arvestatud viivist ja selle arvestamine on jäetud hageja kanda. Kuigi hageja väitel on nõutud kostjalt kohustuste täitmist ka erinevate inkassofirmade vahendusel, jääb ebaselgeks, miks on nõude aluseks olevad dokumendid puudulikud ja miks on viivist arvestanud ainult hageja. Kostja väidab, et mitte keegi ei ole temaga võla suhtes ühendust võtnud ega vastavaid kirju saatnud.
8.Vaidlus puudub lepingu lõpetamise osas, sest vastupidist ei ole hageja väitnud ega tõendanud. Tulenevalt liitumislepingu Eurotelefoni eeskirjade p-st 7.1 lõpetati liitumisleping nr 0010235 kostja initsiatiivil kirjaliku avalduse alusel. Avaldus jäi x AS esindaja kätte. Nimetatud eeskirjade punkti 7.5 kohaselt loetakse liitumisleping lõpetatuks pärast võlasummade tasumist ja SIM-kaardi tagastamist, kui osapooled ei oma vastastikku pretensioone. Eeskirjade alajaotuse nr VIII järgi lahendatakse liitumislepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused üldjuhul läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Sellest järeldub, et kui oleks tekkinud mingeidki lahkhelisid või pretensioone, oli ajavahemik 1997.a – 2005.a küllaltki pikk, võtmaks kostjaga ühendust ja lahendada tekkinud probleemid, kuid seda millegipärast ei tehtud. Liitumislepingus oli kirjas nii kostja töökoht kui ka kontakttelefon, aga lepingu teine pool neid ei kasutanud või ei olnud selleks vajadust, kuna kostja kohustused olid täidetud.
9.Tähelepanu väärib ka see, et liitumislepingu p-s 5.16 võttis x AS endale õiguse esitada kliendile arve SIM-kaardi maksumuse ulatuses, kui klient kaarti liitumislepingu lõppemisel ei tagasta. Sellist arvet ei ole kostjale kunagi esitatud, millest järeldub, et SIM-kaart oli lepingu lõpetamisel tagastatud. Liitumislepingu lõpetamist kinnitab ka asjaolu, et teenuse pakkujal oli kehtestatud krediidipiiriks 2000 krooni, millest alates oli x AS-l õigus SIM-kaart sulgeda. Nimetatud summa ületati esitatud saldode järgi

juba aprillis 1997, kuid kostja sai ikkagi SIM-kaarti edasi kasutada. Saldoseisus ei ole arvestatud tehtud ettemaksu 1000 krooni Vastus apellatsioonkaebusele

10.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule, mille kohaselt märgitakse otsuse selles osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas, kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus andnud hinnangu üksnes ühele kostja väitele – arvete väidetavale tasumisele. Ülejäänud kostja väidetele ei ole kohus hinnangut andnud, mida tuleb lugeda oluliseks menetlusnormi rikkumiseks. Nii on otsuses hindamata kostja väited selle kohta, et ta on tasunud liitumislepingu sõlmimisel ettemaksu 1000 krooni, mis tuli tasaarvestada järgmistel arveldusperioodidel osutatud teenuste eest maksmisele kuuluvate summadega ja mida arvetel ega saldoteatistes ei ole arvestatud, arvete seadusele ning kirjalikele tõenditele esitatavatele nõuetele mittevastavuse ning nende sisu kohta ning tuvastamata ja otsuses käsitamata on ka lepingu lõpetamisega seonduvad asjaolud, millele kostja hagile vastuväiteid esitades tugines. Kohus ei ole nende väidete osas ka hageja seisukohta välja selgitanud. Kuna kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ega asja õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Kohtukulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

T. Kollom

M. Merimaa

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja