Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

60 krooni. Kostja ei reageerinud AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Viimane loovutas nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostja võlg on 3 840,45 krooni, millele lisandub viivis 52 326,13 krooni. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt 3 840,45 krooni suuruse viivise tasumist. Kohtuistungil taotles hageja esindaja hagi rahuldamist. 1000 krooni, millele kostja vastuväite esitas, ei ole kusagil märgitud. Kui kostja oleks selle tasunud, oleks see maha võetud. Dokumentaalsed tõendid selle kohta puuduvad. Sularahas tasumine ei ole tõendatud. Ei kajastu kostja esinduses käimine ja arvete tasumine. Võlg on jaanuarist novembrini 1997. Kahepoolset lepingu lõpetamist ei olnud, puudub kostja avalduse lepingu lõpetamiseks. Kui kaua dokumente säilitatakse, esindaja ei tea. Saldo tõendab, et kostjal on arved tasumata. Nõude loovutamisel hagejale lepingu lõpetamise kohta dokumente ei antud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole kasutanud teenuseid nende eest tasumata. Kostja tasus arved sularahas AS teenindusbüroos, mis asus XXX. Seda tõendavad ka hageja poolt esitatud arved, millest nähtub, et eelmiste arvete eest on tasutud. Arvetele on märgitud summa, mis kuulub tasumisele ja võlgnevustele ei ole viidatud. Esitatud saldod ei kajasta õigesti arveldusperioodil tehtud toiminguid, kuna eraisikutele rakendati ettemaks, millest järgmistel arveldusperioodidel tehti AS-i poolt osutatud teenuste osas tasaarvestusi. Eraisikul oli ettemaks 1000 krooni, kui valiti kohalike kõnede võimalus, mida kostja ka kasutas. Saldoseisudes ei ole tasaarvestust kajastatud ega arvestatud lepingus ettenähtud leppetrahvi (viivist). Leping lõpetati teenuse saaja soovil ja sularahas tasuti ka lõplikud summad teenuste eest. Eeskirjade kohaselt lõpetatakse leping kliendi initsiatiivil Eesti AS-ile esitatud avalduse alusel, mille alusel kaart suletakse ja fikseeritakse saldoseis. Antud lepingu punkti kostja ka kasutas ja tasus teenuste eest ning teenuse osutajal sellel hetkel pretensioone ei olnud. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Ettemaks 1 000 krooni oli kirjas liitumislepingu tingimuste p-s 8. Arved ei vasta maksuseadusele. Kostja ei ole kindel, et need on samad arved, mis talle esitati. 1997 kostjal omateada pangakontor ei olenid, ta töötas Tallinnas ja käis esinduses , uuris seal arve suuruse ja maksis ära. Arved saadeti XXX – see on passi kantud aadress. Liitumislepingus oli ka töökoht ja telefoninumber kirjas. Viimane arve on 04.05.1997, kus on ka kõned, järgmistes on vaid kuumakse. Enne kohtusse pöördumist kostjaga ühendust ei võetud. Lepingu lõpetamiseks esitas kostja avalduse, ta ei pidanud üle küsima, kas leping ikka on lõpetatud. Hageja nõudis, et lepingus peab olema sama aadress, mis passis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära kohtuistungil menetlusosalised, uurinud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja lahendamisel tuleb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-de 2 ja 11 ning § 12 lg 2 kohaselt kohaldada tsiviilkoodeksit, kuna leping sõlmiti ja kostja võlg tekkis enne 1. juulit 2002. Pooled ei vaidle selle üle, et 21.12.1996 sõlmisid AS-i (mille õigusjärglane on AS) ja kostja GSM 256 liitumisleping nr XXX. Liitumislepingule on alla kirjutanud mõlemad pooled. Liitumislepingus on kirjas, et osapoolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud Eurotelefoni eeskirjadega, mis on liitumislepingu lisa ning mida osapooled lepingut alla

kirjutades kohustuvad täitma. Hagiavaldusele lisatud Eurotelefoni kasutamise eeskirjade (alates 01.09.1996) punkt 6.1 alusel RLE teenustasud kehtestatakse vastavalt RLE hinnakirjale. Hagiavaldusele lisatud hinnakirja punkti 8 kolmanda lause kohaselt rakendatakse eraisikule vaid kohalike kõnede võimalusega liitumislepingu sõlmimisel ettemaksu 1000 krooni. Kostja väidete kohaselt ei ole hageja arvestanud arvete tasumisest maha ettemakstud 1000 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja väidetavat 1000 krooni ettemaksu tasumist ei ole kuskil kajastatud ja seega on see tõendamata. TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning sama seaduse § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Kohus asub seisukohale, et kostja 1000 kroonine ettemaks tuleb lugeda tasutuks, kuna see on sätestatud lepingu üldtingimuste p-s 8. Üldtingimused on väljatöötanud ja seadnud lepingu sõlmimise tingimuseks AS ühepoolselt. Nimetatud punkti sõnastusest tuleneb üheselt, et liitumislepingu sõlmimise tingimuseks on ettemakse. Kuna kostjaga leping sõlmiti, pidi ta ka ettemakse tasuma. Hageja esitatud arvetel pole mitte ühelgi kajastatud kostja võlgnevust ega viiviseid. Kostja väidab, et tasus arved AS esinduses. Kuna arved ei kajasta võlga, tuleb kostja väide lugeda tõeseks. AS väljastatud saldoteatis kostja väidetava võlgnevuse kohta ei tõenda võlgnevuse tekkimist. Pooled vaidlevad veel asjaolu üle, kas kostja oli teinud lepingu lõpetamise avalduse või ei. Hageja väidete kohaselt lepingu kahepoolset lõpetamist ei ole olnud, lepingu lõpetas ühepoolselt. Kostja väidab, et esitas kirjaliku avalduse lepingu lõpetamiseks. Kumbki pool oma väiteid ei tõendanud. Arvestades, et lepingu lõpetamisest on möödunud 10 aastat, ei ole tõenäoline tuvastada, kelle initsiatiivil leping lõpetati, kuna mõlemal pooled puuduvad vastavad tõendid. Eurotelefoni eeskirjade punkti 7.1. kohaselt lõpetab RLE liitumislepingu kliendi initsiatiivil kirjaliku avalduse alusel, mille alusel suletakse SIM-kaart ja fikseeritakse saldoseis. Ülalmärgitud põhjendustel jätab kohus hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu hageja kohtukulud jäävad hageja enda kanda. Kuivõrd kostja kohtukulude nimekirja ei esitanud, puudub alus kostja kohtukulude väljamõistmiseks hagejalt. T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.