2-16-125923/11 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxx tasuda Osaühingule XXXX käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Xxxx OÜ tellis Xxxx OÜ-lt kaupa ja hageja müüs kostjale kauba väljastades selle eest arve nr 1319540, mille tasumise tähtaeg oli 16.12.2015.a. summas 450,11 eurot. Kostja on tasunud arve osaliselt ning seda kahe maksena 2016. aasta aprillis kokku summas 100,11 eurot. Seega on kostjal siiani tasumata 350 eurot. Enne kohtumenetluse alustamist on hageja nõude sissenõudmisega tegelenud inkassofirma Xxxx AS ning saatnud kostjale alates xxxx nõudekirju ja meeldetuletusi kohustuse täitmiseks. Lisaks on Xxxx AS töötaja korduvalt kostjaga telefoni teel rääkinud ning saatnud kostjale võla tasumise kokkuleppe maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks. Kostja makseid ei tasunud ning andis telefoni teel teada, et ei saa telefonis saadetud maksegraafiku manust avada ning palus saata maksegraafik mõnes teises formaadis. Xxxx AS töötaja Anatoli Jort saatis kostjale e-kirja teel maksegraafiku teises formaadis, kuid kostja ühtegi makset ei teinud. Lisaks on Xxxx AS saatnud kostjale kahel korral xxxx ja xxxx kohtumenetluse alustamise hoiatuse. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd kostjad vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale ei tasunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Xxxx AS-le. Xxxx AS esitas kostjatele enne hagiga kohtusse pöördumist korduvalt kohtuväliseid nõudeid ning palus

2-16-125923 võlgnetavate kohustuste tasumist. Seega on tekkinud hagejal võlgnevuse sissenõudmisega kulud summas 40 eurot. Hageja mõistab kostjalt ka viiviseid arvates arvel märgitud arve tasumise kuupäeva järgnevast päevast, so xxxx kuni hagiavalduse esitamiseni. Seega nõuab hageja kostjalt müügilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 350 eurot ja viivise 33,19 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot tasumist ning viivist kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 350 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 33,19 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 350 eurolt alates 23.02.2017 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda. Hagiavalduse resolutsioonis on täpsustatud menetluskuludena riigilõivu summas 100 eurot ning õigusabikulusid. Eraldiseisvalt ei ole hageja välja toonud, millised on hageja menetluskulud seoses õigusabikuludega ning millises ulatuses õigusabikulusid on hageja kandnud, samuti ei ole hageja esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Hagiavaldusest nähtub vaid, millises ulatuses kulusid on hageja kandnud seoses riigilõivu tasumisega. Kohus on 27.02.2017.a menetlusse võtmise määruses kohustanud hagejat esitama enda menetluskulude nimekiri ning selle aluseks olevad tõendid kohtule 10 päeva jooksul nimetatud määruse kättesaamisest, kuid hageja nimekirja esitanud ei ole. Hageja esindaja sai menetlusse võtmise määruse kätte 28.02.2017.a. Kuivõrd hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega kulude nimekirja kohtule esitanud ei ole, määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot põhjendatuks. Kuivõrd õigusabikulude suurust ei ole võimalik kohtutoimiku pinnalt kindlaks määrata, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna vaid riigilõiv summas 100 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele