2-05-739
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2007. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-05-739
Tsiviilasi
AS If Eesti Kindlustus hagi X vastu 17 520 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja AS If Eesti Kindlustus (registrikood 10100168, asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Kuuno Tombak (AS If Eesti Kindlustus, Raatuse 20, 51009 Tartu); kostja X
kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
23.09.2003 16.50 paiku põhjustas kostja, olles alkoholijoobes, liiklusõnnetuse Tartus, Tähe 98 juures. Juhtides Aimar Kaermaale kuulunud sõiduautot Ford Mondeo reg. märgiga 088FMC, sõitis ta tagant otsa jalakäijate ülekäigukoha ees pidurdanud sõiduautole Toyota Corolla reg. märgiga 143TDE, milline kuulus Küllike Pandile ja mida juhtis omanik. 10.10.2003 karistas Tartu Politseiprefektuur kostjat Liiklusseaduse §-de 7417 ja 7419 alusel rahatrahviga summas 15 000 krooni. Kuna kostja juhitud sõiduki suhtes oli hageja poolt 17.09.2003.a väljastatud liikluskindlustuse poliis E450064949T kehtivusega 18.09.2003 – 17.12.2003, lasus hagejal tulenevalt Liikluskindlustuse seaduse (LKS) §-st 7 lg 1 kohustus hüvitada kannatanule kostja poolt tekitatud liikluskahju. Küllike Pandi sõiduauto Toyota Corolla remonditi OÜ-s Intertrade. Lähtudes LKS § 35 hüvitas hageja 29.10.2003.a viimasele auto remondikulud summas 16 200 krooni ja arvestas käsitluskulusid 1320 krooni. Kostja poolt hagejale tekitatud kahju suuruseks oli seega kokku 17 520 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele LKS § 48 lg 2 p 2 ning lg 3 alusel, kuna kostja juhtis sõidukit, olles alkoholi mõju all. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 17 520 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 märgitakse tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus.
reg. tunnistusega EE 840317, sõiduki ülevaatuse aktiga, OÜ Intertrade arvega ja hageja maksekorraldusega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes liikluskindlustuse seaduse (redaktsioon 01.09.2002 – 01.01.2004) § 48 lg 2 p 2 ja lg 3, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS If Eesti Kindlustus hagi X vastu 17 520 krooni nõudes.. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse (kuni 01.01.2006.a kehtinud redaktsioon) § 16 lg 1 p 4 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest kuriteoga või haldusõigusrikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (kuni 01.01.2006.a kehtinud redaktsioon) (TsMS) § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus rahuldas hagi 17 520 krooni ulatuses. Vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 tasutakse 17 520 krooniselt nõudelt riigilõivu 1400 krooni. Hagi rahuldamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 64 lg 1 alusel riigilõiv 1400 krooni riigituludesse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.