Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-14168 (endine nr 2/30-7473/05)
Tsiviilasi
EÜ(pankrotis) hagi väljamõistmiseks.
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: EÜ(pankrotis) (registrikood: XXX), seaduslikud esindajad pankrotihaldurid TS ja ES Kostja: MP(isikukood: XXX, elukohtXXX), lepinguline esindaja MP
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
MP
vastu
1814.44
krooni
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tallinna Linnakohtu 02.09.2003.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2/33-4530 välja EÜ pankrot ja pankrotihalduriks nimetati ES. Tallinna Linnakohtu 10.10.2003.a. määrusega kinnitati pankrotihalduriks EÜ pankrotimenetluses ka TS.
Pankrotiseaduse § 54 lg 1 kohaselt on pankrotihaldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Hageja korraldas elamu XXX haldamist, sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. Hageja sõlmis soojusettevõttega soojusenergia müügilepingu nr XXX, 31.08.1993, 01.01.1997 AS-iga hoolduslepingu nr XXX (elamute hooldusteenus), elektrivarustuse kokkuleppe nr XXX, 20.06.1997.a. 26.10.1998.a registreeriti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registris elamuühistu Kärberi 4, milline alustas sellega iseseisvat majandustegevust, kusjuures EÜ lõpetas XXXelamu osas lepingud; AS-iga 01.11.1998.a, AS-iga alates 01.05.2001.a, AS-iga 30.04.2001.a, AS-iga 01.07.2001.a. Hageja andmetel omab kostja XXX sissekirjutust juba alates 08.10.1984.a. Hageja raamatupidamise andmetel omab kostja tasumata kommunaalmaksete võlgnevust hageja ees, mistõttu on hageja väljastanud kostjale nõudekirja, milles viitas võlanõude olemasolule ning palus kostjal võlanõude hiljemalt 28.06.2005.a tasuda, kuid kostja ei ole asunud võlanõuet täitma. Hageja raamatupidamise andmetel on kostjal hageja ees tasumata võlgnevus, mis on tekkinud 1998.a oktoobris osutatud kommunaalteenuste eest (määratud novembris) ja eelnevate kuude eest teenuse eest tasumata jäetud maksete võlgnevusest summas 2400.43 krooni. Nõutava summa puhul on tegemist kommunaalmaksetega. 21.12.2005.a hageja vähendas oma nõuet 1814.44 kroonini, s.o 585.99 krooni võrra juuli, augusti ja septembri 1998.a sihtmaksete osas, täpsustades, et oktoobrikuu kommunaalkuludes ei sisaldu ühtegi sihtmakset. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1814.44 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, vastuväidete kohaselt on hageja nõue võlgnevuse osas tõendamata, kuna septembrini 1998.a tasus ta kõik arved EÜ-le , oktoobris 1998.a arvas kostja hagejale tasutavast üüri- ja kommunaalteenuste maksetest maha sihtotstarbelised maksed soojamõõdikute ja korteri eraomandisse vormistamise eest. Alates 01.11.1998.a asus kostja tasuma kõiki makseid EÜ-le XXX. Seega on hageja nõue alusetu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Enne 1.juulit 2002 kehtinud TsK § 477 lg 1 ja lg 6 sätestasid, et isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja elas 1998 aastal korteris XXX, et ta tarbis hageja pakutud teenuseid, et alates 01.11.1998.a. anti elamu haldamine üle korteriühistule XXX, mis asutati 26.10.1998.a, et kuni 31.10.1998.a. hooldas ja haldas elamut EÜ ning et alates 01.11.1998 hakkas kostja tasuma makseid EÜ . Hageja nõuab kostjalt võlga oktoobris 1998 ja eelnevatel kuudel osutatud ja kostja poolt tasumata jäetud teenuste eest summas 1814.44 krooni, mille kohta on hageja esitanud ka vastava arvestuse. Arvestus on tehtud novembrikuus eelmise perioodi ehk oktoobrikuu kohta. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud summa hagejale tasunud, esitatud tõenditest nähtub muude maksete sh. oktoobrikuu üüri tasumine. Hageja esitatud dokumentaalsed tõendid leping soojusenergia müügiks 31.08.95 Kommunaalsoojusvõrgu ja EÜ vahel, märgitud lepingu lisa nr 2, hooldusleping EK ja AS vahel EK kuuluvate elamutute hooldamiseks koos lisadega, leping elektrienergiaga varustamiseks nr XXX 20.06.07 AS ja EK vahel ja selle juurde kuuluva elektrivarustuse kokkuleppe nr XXX vorm B elamu osas, AS vastus hageja esindajale soojusenergia müügilepingu lõpetamise kohta XXXosas alates 01.11.98, AS vastus hageja
esindajale 16.06.05 lepingu lõpetamise kohta EÜ-ga alates 30.04.2001 XXXosas, veetarbimisnäidud, tõendavad, et hagejal olid sõlmitud kolmandate isikutega lepingud soojusenergia, elektrienergia ja vee- ning kanalisatsiooniteenuse ostmiseks ja elamu hooldamiseks ja teenuste osutamiseks sealhulgas kostjale tema korteri osas. Kostja esitatud registriandmete väljatrükk, kohtuotsus nr XXX-XXX, kohtutäitur MK teatis ja akti koopia, audiitori raport ja kiri hagejale, ei tõenda hagejal nõudeõiguse või kostjal võla puudumist ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Seega on kostja teenust saanud ja selle eest tasumata jätmisel on ta alusetult hageja arvel säästnud oma vara/raha. Kohus leiab, et esitatud hagi kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud kostjalt välja riigitulusesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mis RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt oli kuni 31.12.2005.a. 140.00 krooni. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 144.80 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk pooltele menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.