Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kasuks kohtukuluna hagi esitamisel hageja poolt tasutud

riigilõiv summas 1050.- (üks tuhat viiskümmend krooni) krooni, Ametlikes Teadaannetes kohtuteate avaldamise tasu 200.- (kakssada krooni) krooni ning vajalikud ja põhjendatud kulud OÜ volitatud esindaja poolt osutatud õigusabi eest summas 737,21.- (seitsesada kolmkümmend seitse krooni ja kakskümmend üks senti) krooni.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtus 28 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja hageja nõue esitas AS volitatud esindaja AS LL isikus endisele Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) hagi KV vastu põhivõlgnevuse 11000,00.- krooni ja viivise 3744,12.- krooni, kokku kogusummas 14744,12.- krooni suuruses võlanõudes. Hagiavalduse ja kohtule esitatud materjalide kohaselt sõlmis AS kostja KV’iga pangakaardi kasutamise lepingu . Nimetatud lepingu alusel väljastati kostjale isiklikuks kasutamiseks salajase maksekaart, mis on sõlmitud lepingu p. 1.2 järgi panga omand. Lepingu järgi kohustus kostja hoidma kaarti hoolikalt ning mitte andma seda üle teistele isikutele, samuti kohustus kostja lepingu järgi hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt temale kuuluvat ning kohustus koheselt informeerima hagejat, kui ta on kaotanud valduse kaardi üle. Sõlmitud lepingu punkti 7.4 kohaselt kohustus kostja järgima panga poolt määratud arvelduste korda ning punkt 7.9 kohaselt peab kostja korvama hagejale kõik kaardi valdaja kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjud. Sama sõlmitud lepingu alusel kohustub kostja tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud ja kohustub täitma pangakaardi kasutamise lepingu tingimusi ja panga hinnakirja. Pärast arvelduskonto avamisest ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaatidest välja raha ning teostanud tehinguid, ületades kokku 11000,00.- krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Kostja võis pangakaardiga õiguslikel alusel teostada tehinguid konto jäägi ulatuses. Endisele Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagiavalduses on hageja seisukohal, et kliendi isikliku tunnuskoodi kasutamine andis pangale aluse eeldada, et pangakaardi kasutamisel antud juhul sularaha väljavõtmisel on juhise kaardiga seotud konto debiteerimiseks andnud just nimelt klient. Seega tuleb kliendi poolt kasutatud summasid, mis ületasid kaardiga seotud arvelduskontol olnud vahendite summat, käsitleda kliendi poolt alusetult omandatud varana. Kostja käitumise tulemusena on vähenenud hageja vara, mille kostja peab hagejale tagastama. Kostjal õiguslik alus 11000,00.- krooni saamiseks. Pangasüsteemi tehnilise iseärasuse tõttu sai see küll võimalikuks, kuid see ei andnud ega anna kostjale õiguslikku alust raha endale jätta ning peab selle hagejale tagastama. Arvelduskonto väljavõttega on tõendatud, et kostja pangakaardiga on sularahaautomaadist kostjale väljastatud salajase tunnuskoodiga pangakaarti kasutades võetud välja raha kostja arvelduskonto vabade rahaliste vahendite jääki ületavas summas. Võlaõiguseseaduse §-st 164 lg 1 ja 2 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu üle anda teisele isikule ja nõude loovutamisega asub uus võlausaldaja senise asemele. AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 11000,00.- krooni, millele lisanduvad viivised. Kostja võlgneb hagejale põhisumma 11000,00.- krooni ja viiviseid 3744,12.- krooni ulatuses. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid võlgnik ei täitnud oma kohustust ega rahuldanud nõuet. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimustest tulenevalt, kui pooled ei suuda ise vaidlust lahendada, pöördutakse selle lahendamiseks Tallinna Linnakohtu (praeguse Harju Maakohtu) poole. Lähtudes eeltoodust on hageja olnud sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole nõudega mõista kostjalt KV’ilt OÜ kasuks välja võlgnevus summas 11000,00.- krooni ja viivised summas 3744,12.- krooni, samuti kohtukulud: riigilõiv summas 1050,00.- krooni ja OÜ poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 737,21.- krooni.

Vastavalt TsK § 477 lg-le 1 on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Hageja juhindus hagi esitamisel tsiviilkoodeksi §-dest 191, 192, 231 lg 1; 477 lg 1; võlaõigusseaduse §-dest 164 lg 1 lg 1, 2; 167 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § - dest 60 lg 1; 61 lg 1 p 1. Kostja vastus Kostjale loeti menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatuks; kohtuteated ilmusid väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 09.11.2006.a. ja 16.11.2006.a. Kostja kohtu poolt määratud ajaks hagile vastuväiteid ei ole esitanud. Kostjat on hoiatatud, et kohtu poolt määratud tähtajaks vastamata jätmisel võidakse asjas teha tagaseljaotsus. Kohtu seisukoht Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi siis, kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsuse tegemisega eelmenetluses ilma kohtuistungit pidamata TsMS § 407 lg 3 alusel. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Kohus uurinud toimiku materjale leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud asjaolude põhjal. kostja ja hageja vahel sõlmitud AS pangakaardi kasutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale põhiosa 11000,00.- krooni ja viivist 3744,12.- krooni, kokku summas 14744,12.- krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt tasutud riigilõiv 1050,00.- krooni, väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ kohtuteadete avaldamise eest tasutud riigilõiv 200,00.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 737,21.- krooni. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.