Nelli Hoffart ́i kaebus Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 16.01.2017.a otsusele täiteasjas nr xxxx
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Nelli Hoffart (isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post: xxxx) Avaldaja esindaja RÕA korras: kuni 22.03.2017.a vandeadvokaat Eve Selberg (Xxxx, e-post: xxxx), alates 23.03 vandeadvokaat Alan Biin (Xxxx, e-post xxxx) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets (Xxxx, e-post: xxxx) Puudutatud isik II: sissenõudja Jaak Hoffart (isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post: xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nelli Hoffart ́i kaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 16.01.2017.a otsus täiteasjas nr xxxx osaliselt ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama 13.12.2016.a otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuse osas, millega kohustas täitur võimaldama lapsega suhtlemist 13.12.2016.a, 13.12.2016.a otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuse osas, millega kohustas täitur võimaldama lapsega suhtlemist 15.12.2016.a, 21.12.2016.a otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuse osas, millega kohustas täitur võimaldama lapsega suhtlemist 22.12.2016.a ning 21.12.2016.a otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuse osas, millega kohustas täitur võimaldama lapsega suhtlemist 24.12.2016.a Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Avaldaja esitas kohtutäiturile 22.12.2016.a kaebuse, kus taotles täitemenetluse lõpetamist või alternatiivselt selle peatamist ja 13.12.2016.a, 13.12.2016.a, 13.12.2016.a, 21.12.2016.a ning 21.12.2016.a. kohustuse täitmise otsuste ja sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamist. Kohtutäitur on teinud 16.01.2017.a otsuse, millega jättis avaldaja kaebused osaliselt läbi vaatamata, tühistas 13.12.2016.a otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuse, millega kohustas täitur võimaldama lapsega suhtlemist 17.12.2016.a ja ülejäänud osas jättis kaebuse rahuldamata. Nelli Hoffart esitas 13.02.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 16.01.2017.a otsuse peale täiteasjas nr xxxx. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Kohtule esitatud kaebuse kohaselt kohtutäitur algatas Marek Laanemets Jaak Hoffarti 03.06.2016 täitmisavalduse alusel kaebaja suhtes täitemenetluse. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 31.05.2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-18584 ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-60747. Kaebaja on 15.06.2016 Harju Maakohtu 31.05.2016 määrusele tsiviilasjas nr 2-15-18584 esitanud määruskaebuse.
3.13.12.11.2016 saadeti kaebuse esitajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise tähtajaks 13.12.2016.a. 13.12.2016.a saadeti kaebuse esitajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise tähtajaks 15.12.2016.a. 13.12.2016.a saadeti kaebuse esitajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 17.12.2016.a. 21.12.2016.a saadeti kaebuse esitajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise tähtajaks 22.12.2016.a. 21.12.2016.a saadeti kaebuse esitajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 24.12.2016.a
4.22.12.2016.a esitas kaebuse esitaja kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr xxxx koos taotlusega täitemenetluse lõpetamiseks või alternatiivselt selle peatamiseks ning kohtutäituri otsuste kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatusete tühistamiseks. Kohtutäitur jättis 16.01.2017.a otsusega täiteasjas nr xxxx kaebaja poolt esitatud kaebuse otsuse resolutsiooni kohaselt osaliselt läbi vaatamata, tühistas 13.12.2016.a otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuse, millega kohustas täitur võimaldama lapsega suhtlemist 17.12.2016.a ja ülejäänud osas jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri abi edastas kohtutäituri 16.01.2017.a dateeritud otsuse kaebuse esitajale alles 01.02.2017.a e-kirjaga.
5.Kuigi kohtutäituri otsuse resolutsioonis on kirjas, et kohtutäitur jättis kaebuse osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata, selgub otsuse tekstist, et tegelikult jättis kohtutäitur kaebuse täies ulatuses läbi vaatamata. Nii on otsuses kirjas, et kaebus kohtutäituri tegevuse peale tuleb jätta läbi vaatamata, kuna samasisulised kaebused on kohtutäitur oma 21.06.2016, 08.07.2016, 25.07.2016, 18.08.2016, 19.12.2016 ja 02.01.2017 otsutega lahendanud. Kohtutäitur leiab, et kaebus kohtutäituri tegevusele on
samasisuline nagu võlgniku poolt eelnevalt esitatud kaebused, mistõttu ei ole kohtutäituril alust samasisulist kaebust veelkord läbi vaadata. Otsusest ei nähtu, millises osas kohtutäitur on väidetavalt jätnud kaebuse rahuldamata, mistõttu ei ole kohtutäituri otsuse resolutsioon kooskõlas otsuse tekstiga ning on eksitav.
6.Kaebuse esitaja ei nõustu kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Kohtutäitur ei ole kontrollinud, et kaebuse esitaja takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramiste hoiatustes antud tähtaegade jooksul. Kohtutäitur ei ole isiklikult tuvastanud kaebuse esitaja teadlikku takistavat tegevust ning kaalunud, kas sunniraha määramine aitab/ei aita lapse ja teise vanema kohtumisele kaasa. Igakordsel sunnirahal ja selle suurusel peab olema realistlik ja tegelikult saavutatav eesmärk, kuna kujutab endast ebaproportsionaalset sekkumist isikute õigustesse. Kohtutäitur ei ole proportsionaalsuse hindamisel arvesse võtnud kaebuse esitaja majanduslikku seisundit. Kohtutäitur on asunud Nelli Hoffartilt sunniraha rakendamise hoiatuste alusel sunnirahasid teiste kohtutäiturite kaasabil sisse nõudma ning on selleks käesoleva kaebuse esitamise ajaks alustanud kahte täitemenetlust, vaatama ta sellele, et Nelli Hoffart on sunniraha rakendamise hoiatused vaidlustanud ning kohtumenetlused on pooleli. Kohtutäituri määratud sunnirahad rohkem kui 40 000 eurot ulatuses mõjutavad lõppastmes lapse ja temaga koos elava ema majanduslikku heaolu ja toimetulekut ülemääraselt ning Nelli Hoffart leiab, et kohtutäituri poolt ülalkirjeldatud määras sunnirahade määramine sellises määras, mis seab ohtu lapse ja ema kodu säilimise ning põhjustab lapse emal pankrotiseisu, on ebaproportsionaalne ja õigusvastane.
7.Kohtutäituri hinnang selle kohta, et lapse ema takistas suhtlemiskorda sellega, et ei vastanud 03.12.2016 lapse isa SMS teel saadetud päringule, ei ole asjakohane. Nelli Hoffart rõhutab, et ei kohtutäitur ega lapse isa ei ole käinud tuvastamas lapse üleandmist. Lapse isa saadab ainult sms-e , reaalselt kohal ei ole käinud ei lapse isa ega ka kohtutäitur. Kohtutäitur jättis sisuliselt läbi vaatamata kaebuses toodud väited, et täitetoimingute ja täitemenetluse läbiviimisel peab esmajärjekorras olema tagatud lapse turvatunne. Kaebuse esitaja kirjutas 22.12.2016 kohtutäiturile esitatud kaebuses, et sissenõudja on lapsele korduvalt põhjustanud šokiseisundeid, mille tulemusena on ülioluline tagada lapsele stressivabad kasvutingimused, kuid kohtutäitur jättis kaebuse läbi vaatamata. Avaldaja palub tühistada Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets 16.01.2017.a otsus täiteasjas nr xxxx, tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata TMS § 179 lg 2 ning jätta käesolevas menetluses kantavad menetluskulud kohtutäitur Marek Laanemetsa kanda. Kohtutäituri seisukoht
8.Kohtutäitur jääb oma 16.01.2017.a. toodud seisukohtade juurde ning palub jätta esitatud kaebus rahuldamata. Kohtutäitur leiab, et on otsuse põhjendavas osas käsitlenud kõiki avaldaja poolt 22.12.2016.a kaebuses esitatud väiteid, kaasa arvatud lapse huvide kaalumine.
9.Esmalt väidab avaldaja, et kohtumäärus, millest kohtutäitur lähtub, on ebaseaduslik. Kohtutäitur on avaldaja sellekohase kaebuse lahendanud juba 21.06.2016.a. otsusega, milles on asunud seisukohale, et täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt. Täiendavalt märgib kohtutäitur, et 16.02.2017.a. määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu määruse muutmata. Avaldaja märgib, et sunniraha määramine eeldab poolte huvide kaalumist ja asjaolude hindamist. Avaldaja palub arvestada asjaoluga, et lapse isa on tema vastu kasutanud vägivalda. Oma väidet avaldaja tõendanud ei ole. Avaldaja sellisele väitele on kohtutäitur samuti andnud hinnangu oma 21.06.2016.a. otsuses.
10.Avaldaja väidele, et ta ei ole teinud takistusi lapsele isaga suhtlemise õiguse realiseerimiseks, on kohtutäitur oma 02.01.2017.a. otsuses andnud hinnangu. Otsusest nähtuvalt leidis täitur, et kuna avaldaja ilma objektiivse põhjuseta ei vii last lasteaeda siis lapse ema selline käitutumine ehk tegevusetus takistab lapsel isaga suhtlemist. Seega on tegemist kohtumääruse mittetäimisega. Lapse lasteaiast puudumiseks ei ole lapse ema esitanud ühtegi mõjuvat põhjust.
11.Avaldaja märgib, et täitemenetluse läbiviimisel tuleb arvestada lapse õigustega, eelkõige põhi- ja inimõigustega. Kohtutäitur oma otsuses leidis, et asjas ei ole esitatud ega tõendatud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et menetluses ei arvestata lapse huvidega. Lapse kohtumine enda isaga ei ole inimväärikust alandav ega kujuta mitte kellegi põhiõiguste lubamatut riivet. Seda, kas vanema ja lapse suhtlemist tuleks lapse huvides takistada, saab hinnata kohus vanema ja lapse suhtlemise korda määrates. Lapse kohtumine enda isaga ei ole inimväärikust alandav ega kujuta mitte kellegi põhiõiguste lubamatut riivet. Kohtutäitur on korduvalt andnud hinnangu, et täitedokumendiks olev kohtulahend on seadusjõus ning pooltele täitmiseks kohustuslik. Vanemad on kokku leppinud suhtluskorra, mis on Tallinna Ringkonnakohtu määrusega nr 2-14-60747 kinnitatud. Kohtu poolt määratud suhtlemiskord on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik, et tagada lapse õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemad vanemad peavad ka ise kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mõlema vanemaga. Avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks on kohtutäitur oma 21.06.2016.a. otsusega juba lahendanud, millele on viidatud kaevatavas otsuses. Lisaks on kohtutäitur küsinud täitemenetluses lapse Mark Hoffart esindaja seisukohta. Lapse esindaja on seisukohal, et lapse huvides on eelkõige oma lahusoleva vanemaga suhelda.
12.Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse käigus selgunud asjaolude kohaselt ei ole avaldajal sisulist huvi kohtumääruse täitmiseks ning täitmise pinnalt kerkinud erimeelsuste kokkuleppel lahendamiseks ja pigem takistab avaldaja isal ja lapsel kohtuda. Pooled ei vaidle selle üle, kas lapsega suhtlemine toimus või mitte. Seda asjaolu ei ole vaidlustanud ka avaldaja. Poolte kinnitusel ei ole isa ja lapse suhtlemist täitemenetluse algatamisest alates toimunud. Seega ei oma antud asjas tähtsust asjaolu, kas täitur on isiklikult käinud kontrollimas kas laps on lasteaias või mitte. Kohtutäitur on tuvastanud, et lapse ema rikub lapsega suhtlemist korraldavat määrust, mida on selgesõnaliselt väljendanud ka lapse ema. Lapse ema poolt määruse täitmisest keeldumine tähendabki suhtluskorra rikkumist.
13.Kohtutäitur on oma otsuses 16.01.2017 põhjalikult kaalunud kuupäevade kaupa sunniraha määramist ja viidanud võlgniku tegevusetusele. Kohtutäitur on tuvastanud, et kaebaja ei ole täitnud täitedokumendist tulenevaid kohustusi ning kaebaja esitatud väited ja tõendid ei anna alust jätta sunniraha kohaldamata. Ajal, mil laps on kaebaja vanemliku võimu all, vastutab kaebaja lapse eest ja tal tuleb oma seadusest tuleneva vanemliku võimu realiseerimise teel tagada, et ta täidaks neid kohustusi, milleks ta on kehtiva kohtulahendi järgi kohustatud. Kaebaja saab taotleda kohtumenetluses suhtluskorra muutmist, kui tema arvates esinevad alused kehtiva suhtluskorra muutmiseks. Lapse ema peab lapse eest igakülgselt hoolitsema. Sellise hoolitsemise hulka kuulub ka kohtu määratud suhtluskorra täitmise eelduseks oleva positiivse suhtumise loomine. Asjas ei ole esitatud ega tõendatud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et sissenõudja oleks käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Lapse kohtumine enda isaga ei ole inimväärikust alandav ega kujuta mitte kellegi põhiõiguste lubamatut riivet. Seda, kas vanema ja lapse suhtlemist tuleks lapse huvides takistada, saab hinnata kohus vanema ja lapse suhtlemise korda määrates. Kohtutäitur palub jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja kohtutäituri 16.01.2017 otsus tühistamata ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Sissenõudja seisukoht
14.Puudutatud isik II jääb varaseamalt täiteasjas nr 014/2106/1125 kohtutäiturile avaldatud ja täitetoimikus sisalduvate seisukohtade juurde. Puudutatud isik II on jätkuvalt seisukohal, et käesoleval ajal toimub kohtumääruse Nelli Hoffart poolt kohtumääruse kuritahtlik rikkumine. Puudutatud isik II palub jätta asi läbi vaatamata. Kui kohus otsustab siiski asja läbi vaadata, siis taotleb puudutatud isik II jätta kohtutäituri otsus 02.01.2017.a täiteasjas tühistamata ja jätta menetluskulud Nelli Hoffarti kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
15.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
16.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse täielikuks rahuldamiseks alused puuduvad. Siiski leiab kohus, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on teinud 16.01.2017.a otsuse, millega jättis kaebuse osaliselt läbi vaatamata, osaliselt rahuldas ja osaliselt jättis rahuldamata. Nelli Hoffart esitas 13.02.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 16.012017.a otsusele täiteasjas nr xxxx. Kohtutäitur on 16.01.2017.a kaebuse edastanud avaldajale 01.02.2017.a, seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
18.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
19.Kohtutäitur jättis 16.01.2017.a otsusega avaldaja kaebuse osaliselt läbi vaatamata põhjusel, et kohtutäitur on juba samasisulised kaebused varasemate otsustega lahendanud, tühistas 13.12.2016.a otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuse, millega kohustas täitur võimaldama lapsega suhtlemist 17.12.2016.a ja ülejäänud osas jättis kaebuse rahuldamata.
20.Avaldaja oli esialgses kaebuses seisukohal, et sundtäitmine täiteasjas nr xxxx tuleb lõpetada, kuivõrd kohtumäärus, millest kohtutäitur lähtub, on ebaseaduslik ja sundtäitmisel on jõustumata kohtulahend. Kohtutäitur jättis kaebuse selles osas läbi vaatamata, kuivõrd leidis, et viidatud väite on kohtutäitur juba 21.06.2016.a otsusega lahendanud. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga. Kohtutäitur on teinud 27.06.2016.a
otsuse (kannab kuupäeva 21.06.2016), millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Nelli Hoffart esitas 11.07.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 21.06.2016.a otsusele täiteasjas nr xxxx (tsiviilasi 2-16-10628). Kohus on täitemenetluse algatamisele andnud hinnangu tsiviilasjas nr 2-16-10628 ja tuvastas 28.03.2017.a määruses, et täitemenetlust on alustatud kohase täitedokumendi alusel, täidetud olid ka muud täitemenetluse algatamise eeldused ja puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus on seisukohal, et seega on vaidlus täitemenetluse täiteasjas nr xxxx alustamise põhjendatuse üle lahendatud kohtutäituri 27.06.2016.a otsusega (kannab kuupäeva 21.06.2016) ja Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjaga nr 2-16-10628. Harju Maakohtu 28.03.2017.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-10628 jõustus 27.04.2017.a. Seega on kohtutäitur jätnud kaebuse selles osas õigesti läbi vaatamata.
21.Kaebuse esitaja vaidlustab kohtutäituri 16.01.2017.a otsust ka põhjusel, et kohtutäitur ei ole isiklikult kontrollinud, et kaebuse esitaja takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramiste hoiatustes antud tähtaja jooksul. Oma esialgses kaebuses kohtutäiturile on avaldaja esile toonud, et sunniraha määramine olukorras, kus kohtutäitur ei ole käinud kohtumääruse täitmist kontrollimas, näitab iseäranis vastutustundetut suhtumist ja oma ametiseisundi kuritarvitamist. Seega heidab avaldaja kohtutäiturile ette, et kohtutäitur ei ole käinud kohtumääruse täitmist kontrollimas. TMS § 183 kohaselt, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha seadustiku §-s 261 sätestatud korras. Sunniraha määramine või mittemääramine on TMS § 183 kohaselt kohtutäituri kaalutlusotsus, mis allub kohtulikule kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Seega saab kohus üksnes kontrollida, kas kohtutäitur ületas sunniraha otsust tehes temal oleva diskretsiooni piire. Kuid selleks, et kohus saaks sellekohase otsustuse teha, peab kohtutäituri seisukoha kujunemine nii kohustuse rikkumise veenvuse kui ka sunniraha määramise osas olema jälgitav.
22.Asja materjalidest nähtub, et 13.12.2016.a on kohtutäitur Marek Laanemets teinud täiteasjas nr xxxx kolm ja 21.12.2016.a kaks erinevat otsust kohustuste täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatust. Seda, et asjas oleks tehtud kohased ja põhjendatud sunniraha määramise otsused asja materjalidest ei nähtu. TMS § 261 järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha. TMS § 261 lg 7 kohaselt sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte käesoleva seadustiku paragrahvis 10 sätestatud korras. Kohus möönab, et kuigi kehtestatud ei ole kohustuslikku sunniraha otsuse vormi, tuleneb ka TMS § 261 lg-st 7, et otsus ja hoiatus on kaks eri dokumenti. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta;
23.Kohus selgitab, et sunniraha määrates tuleb kohtutäituril kontrollida sunniraha kohaldamise eeldusi ning alles siis saab kohtutäitur teha sunniraha määramise otsuse. Õige ei ole arusaam, et sunniraha määramise eelduseks on üksnes asjaolu, et kohtulahendit ei ole täidetud, ning muudel asjaoludel ei ole sunniraha määramisel tähtsust. Kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata
lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Eelnevast tulenevalt peab kohtutäitur sunniraha määrates kindlaks tegema, et lapsega kooselav vanem takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramise hoiatuses antud tähtaja jooksul, ega saa lähtuda üksnes sellest, et lapse ja vanema suhtlemist ei ole kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil toimunud (RKÜKm 3-2-1-4-13). Käesoleval juhul ei ole sunniraha määramisel kohtutäituri otsuse kujunemine selge. Asjast ei nähtu, kuidas on tuvastatud ja dokumenteeritud takistuste tegemine avaldaja poolt. Võlgnikule peab olema selge, millised on need põhjendused, miks kohtutäitur on otsustanud sunniraha määrata. Üksnes põhjenduste olemasolul on võlgnikul võimalik esitada kaebuses kohtutäiturile nende põhjenduste kohta vastuargumente. Kui kohtutäituri sunniraha otsuses puuduvad sunniraha määramise põhjendused, siis puudub menetlusosalisel võimalus saada kohtutäituri seisukohta oma vastuargumentide osas kohtuväliselt. Eelnev toob kaasa selle, et esmane vaidluse lahendamine, mis TMS § 218 kohaselt peaks toimuma kohtuväliselt, kandub üle kohtumenetlusse. TMS § 218 lg 1 teises lauses sätestatud, et enne kaebuse esitamist kohtule tuleb läbida kohustuslik kaebemenetlus kohtutäituri juures. Kohtutel tuleb kohtutäituri otsuse (millega lahendatakse menetlusosalise kaebus vaidlustatud otsuse peale) peale esitatud kaebust lahendades lähtuda esmajoones esialgses sunniraha otsuses esitatud põhjendustest või nende puudumisest, kuid hinnata tuleb ka argumente, mida kohtutäitur võlgniku kaebust lahendades sunniraha otsusele lisab. Eeltoodu alusel on kaebus selles osas põhjendatud. Samas on kohus seisukohal, et iga lapse ja lahuselava vanema ärajäänud kohtumise juures ei pea kohtutäitur isiklikult viibima ja seda fikseerima, kohtutäitur saab lapsega koos elava vanema suhtlemist takistavat tegevust tuvastada ka tema käsutuses olevate muude tõendite abil.
24.Kaebaja on esialgses kaebuses esile toonud, et ta ei ole teinud takistusi lapsele isaga suhtlemise õiguse realiseerimiseks. Kohus osundab, et kui võlgnik on seisukohal, et ta ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust rikkunud, kujutab see materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel. Sellest tulenevalt saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks sunniraha määramist puudutavas osas. Sellise nõude aluseks on kohustuse rikkumise puudumine.
25.Vastuseks avaldaja väitele selle kohta, et kohtutäitur ei ole sunniraha määrates arvestanud lapse huvidega ning rikkus proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet, kohus osundab, et kõigi viie vaidlusaluse sunniraha hoiatuse puhul on kohtutäitur määranud avaldajale sunniraha summas 192 eurot so miinimummääras. TMS § 261 lg 4 järgi sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summana. Esmakordsel määramisel ei ole sunniraha väiksem kui 192 eurot ega suurem kui 767 eurot, korduval sunniraha määramisel ei ole sunniraha suurem kui 1 917 eurot. Seega ei saa iseenesest kohtutäiturile ette heita seda, et ta on miinimummääras sunniraha hoiatust tehes rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet. Samas on avaldaja esile toonud, et talle on seitsme kuu jooksul tehtud sunniraha otsuseid kokku 40 000 euro ulatuses, seega peaks sunniraha otsusest selguma ka see, kuidas kohtutäitur on jõudnud arusaamisele, et järjekordne sunniraha määramine mõjutab lapsega koos elavat vanemat suhtlemise takistamisest hoiduma.
26.Samas vaatamata kohtutäituri formaalsetele eksimustele sunniraha otsuste vormistamisel, on kohtule kahtlusteta selge, et avaldaja keeldub põhimõtteliselt seadusjõus kohtulahendit täitmast. Ka käesolevas kaebuses ei ole avaldaja esile toonud, et tegelikkuses esinesid reaalsed objektiivsed põhjused, mis takistasid lapse isa ja lapse kohtumisi. Kohus juhib avaldaja tähelepanu, et kohtu poolt määratud suhtlemiskord on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik, et tagada lapse õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemad vanemad peavad kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mõlema vanemaga. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-15-18584 kontrollinud vanemate poolt väljatoodud asjaolusid ja määranud suhtlemiskorra eelkõige lapse huvidest lähtuvalt. Kohtu poolt määratud suhtlemiskord on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik, et tagada lapse õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemad vanemad peavad ka ise kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mõlema vanemaga. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahuselava vanema suhtlemise kord ei peaks uute asjaolude ilmnemise tõttu enam vastama lapse huvidele, või kahjustama last, siis on lapsevanemal õigus pöörduda kohtu poole avaldusega muuta vanema ja lapse suhtlemise korda, samuti võib kohus PKS § 143 lg 3 tulenevalt lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Kehtiva seaduse kohaselt puudub kohtutäituril õigus otsustada lapse ja lahuselava vanema kohtumiste õiguspärasuse üle. Kohtutäitur ei tohi formaliseeritusse printsiibist tulenevalt ise oma suva järgi täidetavaid määrusi valikuliselt täita ega asjaolusid tuvastada. Kohus juhib avaldaja tähelepanu, et tal on võimalus vältida talle sunniraha määramisi võimaldades ja soodustades lapse ja lahuselava vanema kohtumisi. Avaldaja väited lahuselava vanema võimaliku vägivalduse kohta ei ole senises kohtumenetluses tõendamist leidnud. Juhul, kui tõepoolest on lapsele kohtumine isaga mingil põhjusel vastunäidustatud, tuleb lapse emal esitada kohtule PKS § 143 lg 3 kohane avaldus ja taotleda esialgset õiguskaitset. Senine avaldaja käitumine täitemenetluses on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega ega ole mitte kuidagi avaldaja ja puudutatud isiku ühise lapse huvides.
27.Avaldaja on palunud tunnistada põhiseadusevastaseks TMS § 179 lg 2. Kohus selgitab, et normi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise üheks eelduseks on vaidlusaluse normi asjassepuutuvus. Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuvaks norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (RKÜK 26.03.2013.a 3-2-1-140-12, p 18). Asjassepuutuvuse peamiseks kriteeriumiks on vaidlusaluse normi otsustavus asja lahenduskäigu määramisel. Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas kontrollib kohus kohtutäituri tegevuse õiguspärasust, mitte ei otsusta avaldaja suhtes sunniraha määramist, on avaldaja poolt osundatud TMS § 179 lg 2 asjassepuutumatu ja kohus jätab taotluse läbivaatamata. Kuigi TMS § 179 lg 2 puudutab põhimõtteliselt vaidlusalust valdkonda, kuid käesolevas tsiviilasjas seda siiski kohaldada ei tule.
28.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb tühistada kohtutäituri 16.01.2017.a otsus osaliselt. Kohus kohustab kohtutäiturit vaatama uuesti läbi avaldaja kaebuse osas, millega jäeti avaldaja kaebus kohustuse täitmise otsuste ja sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamise osas läbi vaatamata või rahuldamata.
29.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus eraldi ei käsitle.
Tsiviilasja hinna määramine
30.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades kaebuse asjaolusid ning seda, et kohus rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.