2-05-6551/3 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

korral, nädalase vahega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Lugeda lahend JV’le kätte toimetatuks 20 päeva möödumisel teate teistkordsest avaldamisest. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtus 28 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja hageja nõue Hageja nõuab kostjalt 1860,94.- krooni põhjendusega, et kostja on jätnud tasumata temale osutanud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja on arvestanud kostjale viivist (leppetrahvi) summas 1860,94.- krooni. Kohtule esitatud hagimaterjalide kohaselt sõlmisid AS (end. AS ) ja kostja sidevõrguga liitumiseks lepingu, millega kostja omandas õiguse kasutada mobiiltelefoniside teenuseid. Hageja on omandanud nõude AS-lt (AS õigusjärglane); nõude loovutamisest on kostjale teatatud. Kostjale on esitatud osutatud teenuste eest arved, mis on kostja poolt osaliselt tasumata. Tasu on muutunud sissenõutavaks 2000. aastast. Leppetrahvi nõue põhineb lepingul. Kostja vastus Kostjale loeti menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatuks; kohtuteated ilmusid väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 09.11.2006.a. ja 16.11.2006.a. Kostja kohtu poolt määratud ajaks hagile vastuväiteid ei ole esitanud. Kostjat on hoiatatud, et kohtu poolt määratud tähtajaks vastamata jätmisel võidakse asjas teha tagaseljaotsus. Kohtu seisukoht Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi siis, kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja 174 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. TsK § 190 järgi võivad pooled kohustise täitmise tagada leppetrahviga. Liitumislepinguga ja esitatud teatistega on tõendatud, et poolte vahel on tekkinud tsiviilõiguslik kohustis, mida kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole kohtule hagi suhtes tähtaegselt kirjalikku seisukohta esitanud ega hagiavalduses esile toodud asjaolusid vaidlustanud. Seega tuleb lugeda, et kostja on hagiavalduses toodud asjaolud omaks võtnud; järelikult on hageja nõue kohustise täitmises ja viivise nõudes õiguslikult põhjendatud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt tasutud riigilõiv 280,00.- krooni, väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ kohtuteadete avaldamise eest tasutud riigilõiv 200,00.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 186,09.- krooni. Samuti kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele postikulu 22,50.- krooni riigituludesse.