Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-06-8004

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 10.jaanuaril 2007

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi

AS-i

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

hagi OÜ vastu 15 115.23 krooni saamiseks.

Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt 15 115.23 (viisteist tuhat ükssada viisteist krooni ja 23 senti) krooni AS-i kasuks. Menetluskulud jäävad OÜ kanda.

Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled liitumislepingu, mille alusel osutas AS (edaspidi hageja) OÜ-le (edaspidi kostja) teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 7 557.62 krooni, mida kostja ei tasunud. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Samas ei vabasta arvete mittesaamine kostjat tasumise kohustusest. Hageja on arvestanud võlgnevuselt viivist 0.15 % päevas alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni, kokku summas 9 707.04 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti kohtupraktikat, vähendab hageja viivise nõuet 7 557.61 kroonini. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 15 115.23 krooni, s h viivis 7 557.61 krooni. Samuti palub

hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Kirjalikus seisukohas kostja vastusele lisas hageja, et on saatnud kostjale lihtkirjaga võlanõude. Kostja väide selle kohta, et ta ei teadnud võlgnevuse olemasolust, ei saa olla asjakohane, kuna hagiavaldusele lisatud arvetest nähtub, et tasumata on kolme kuu teleteenuste arved. Isegi kui kostja ei saanud arveid kätte, oleks ta vastavalt lepingule pidanud sellest hagejat teavitama. Hageja leiab, et viiviste rakendumine sõltub üksnes kostjast, kuna kostjal oli õigeaegselt kohustust täites võimalus viiviste nõudmine hageja poolt ära hoida. II Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi põhivõlgnevuse osas, kuid lisab, et hagiavalduses nimetatud arveid ei ole kostja saanud, mistõttu ei olnud kostja kasutatud teenuste eest nõutavatest summadest teadlik. Kostja esindaja pöördus hageja esindusse palvega saata kostjale koondarve teenuste eest tasumisele kuuluva summa kohta, kuid vastavat arvet pole kostja saanud. Viiviste osas kostja hagi ei tunnista, kuna kostja ei ole kunagi oma võimalikku võlgnevust eitanud ega muul viisil selle maksmisest kõrvale hoidnud. Seega ei oleks õige nõuda kostjalt viiviseid summadelt, mille nõudmisest ei ole hageja kostjale koheselt teatanud. Lisaks sellel leiab kostja, et hageja ei ole kõiki kohtuväliseid võimalusi, s h pretensiooni, võlateatist, hoiatust, võlgnevuse saamiseks kostja suhtes kasutanud. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi viivist nõude osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. III Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub seega rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus liitumislepingu sõlmimise (t lk 7-8) ja kostjapoolse põhivõlgnevuse summas 7 557.62 krooni osas (t lk 43). Kostja tunnistab, et rikkus liitumislepingust tulenevat rahalist kohustust tasuda tarbitud teleteenuste eest. Seega on kohus seisukohal, et põhivõlgnevuse osas on hagi tõendatud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 ning lg 2 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja, juhindudes liitumislepingust, palub kostjalt välja mõista viivis 0,15 % päevas, kokku 7 557.61 krooni. Kostja ei nõustu viiviste nõudega, väites, et kostja ei ole kunagi oma võimalikku võlgnevust eitanud ega muul viisil selle maksmisest kõrvale hoidnud. Kohus on seisukohal, et antud väide ei vasta tegelikkusele, kuna hagiavaldusele lisatud arvetest (t lk 8-11) nähtub, et kostja on hageja poolt pakutud teleteenuseid kolme kuu vältel tarbinud nende eest mitte makstes. Samuti tunnistades põhivõlgnevust, tunnistab kostja liitumislepingust tuleneva rahalise kohustuse rikkumist. Samuti arvete mittesaamine ei vabasta tulenevalt pooltevahelise lepingu lisaks olevate üldtingimuste p-st 5.11 kostjat tarbitud teenuste eest tasumisest. Seega on kostja tarbitud teenuste eest maksmisest kõrvale hoidnud, millest tulenevalt on hagejal seadusest ja lepingust tulenev õigus nõuda viivist. Eeltoodu alusel ja võttes arvesse, et hageja on vähendanud viivisenõuet selliselt, et viivis ei ületa täitmata põhikohustust ja et kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt kantud kahju on väiksem kui viiviste näol nõutud summa, leiab kohus, et viivisenõue ei ole ebamõistlikult suur ega kuulu vähendamisele. Seega on viivisenõue summas 7 557.61 krooni tõendatud ja põhjendatud. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3