Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-135-06 Tartu, 10. jaanuar 2007. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve M. T avaldus Korteriühistu J sundlõpetamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-2372 M. T määruskaebus Avaldaja M. T (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo 11. detsember 2006. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2006. a määrus lõppjäreldustes muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M. T esitas 2. veebruaril 2006. a avalduse Tallinnas Xxxxxx xxx asuva Korteriühistu J sundlõpetamiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt saavad korteriühistuseaduse järgi korteriühistu liikmeteks olla vaid erastatud eluruumide omanikud ning erastamata eluruumide osas eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Tallinna Linnakohtu 31. mai 2004. a otsusega tunnistati korteriühistu liikmetega sõlmitud eluruumide erastamise lepingud tühiseks. Tühisel tehingul puuduvad õiguslikud tagajärjed. Seega ei ole Xxxxxx xxx asuvas hoones erastatud eluruume ja hoone on Tallinna linna omandis. Erastamise õigustatud subjektid ei ole saanud kunagi korteriomandi omanikeks, seega ei saanud nad luua korteriühistut ega olla selle liikmeteks. Kuna puuduvad muud isikud, kes saaksid olla hoone haldamiseks loodud korteriühistu liikmeks, tuleb korteriühistu sundlõpetada.
2.Harju Maakohus jättis 22. veebruari 2006. a määrusega avalduse käiguta, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus kohustas avaldajat põhjendama ja tõendama oma huvi korteriühistu sundlõpetamise vastu. Samuti palus kohus avaldajal teatada, keda avaldaja soovib määrata likvideerijaks, ning tasuda likvideerija tasu ettemaksuna 15 000 krooni. Avalduse ja täpsustused palus maakohus esitada koos lisadega nii kohtule kui ka teistele huvitatud isikutele.
3.Avaldaja esitas määrusele kirjaliku vastuse, milles märkis, et küsimus avaldaja huvist korteriühistu sundlõpetamiseks ei ole asjakohane. Kohus peab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg 3 alusel korteriühistu sundlõpetamise igal juhul algatama. Ka registripidajal on äriseadustiku (ÄS) §dest 59�61 tulenev kohustus tagada õigete andmete olemasolu registris. Likvideerijaks saavad seaduse kohaselt olla ühistu juhatuse liikmed või määrab likvideerija kohus. Avaldaja ei eelista kedagi likvideerijana.
Likvideerimismenetluse võimalikud kulud kaetakse seaduse kohaselt likvideeritava juriidilise isiku vara arvel. Avaldaja andmetel on korteriühistul piisavalt vara likvideerimismenetluse kulude kandmiseks. Kui kohus teeb sundlõpetamise menetluses kindlaks, et juriidilisel isikul puudub vara likvideerimismenetluse toimingute tegemiseks, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 605 lg 2 kohaselt koos sundlõpetamise otsusega teha huvitatud isikule ettepaneku teha likvideerimismenetluse kulude katteks ettemaks. Kui ettemaksu ei tasuta, võib kohus määrata, et isiku likvideerimismenetlust ei toimu ning juriidiline isik kustutatakse registrist. Kuna seadus ei täpsusta, kes on menetlusosalised sundlõpetamise avalduse menetlemisel, palus avaldaja kohtul kindlaks määrata menetlusosaliste ring ja teha vastav arv ärakirju. Avaldaja oli nõus kandma vastavad kulud.
4.Harju Maakohus keeldus 5. aprilli 2006. a määrusega avaldust menetlusse võtmast ja asja algatamast ning tagastas avalduse põhjusel, et avaldaja ei ole kõrvaldanud kohtu antud ajaks kohtu näidatud puudusi, st ei ole esitanud likvideerija andmeid, nõusolekut ega ole tasunud ettemaksu likvideerimiskuludeks. Avaldajal on pärast puuduste kõrvaldamist õigus esitada avaldus uuesti.
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta avalduse menetlusse samadel põhjendustel, mis avaldaja esitas vastuseks maakohtu 22. juuni 2006. a määrusele. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Ringkonnakohus jättis 11. septembri 2006. a määrusega maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et likvideerija nimetamise ja likvideerija tasu ettemaksu nõudmise küsimus on teisene probleem. Esmalt tuleb otsustada avalduse menetlusse võtmine. TsMS § 629 lg 1 kohaselt algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. Mittetulundusühistute seaduse (MTÜS) § 40 lg 1 järgi lõpetatakse korteriühistu siseministri või muu huvitatud isiku nõudel. MTÜS § 40 lg-s 1 märgitud huvitatud isikuks, kes on õigustatud esitama avaldust ja nõudma hagita menetluse algatamist korteriühistu sundlõpetamiseks, ei saa olla suvaline isik, vaid see, kellel on isiklik puutumus tähendatud korteriühistuga, ehk siis selline isik, kelle seadusega kaitstud õigusi ja huve korteriühistu sundlõpetamine mõjutab. Vaatamata maakohu ettepanekule ei ole avaldaja põhistanud, kuidas korteriühistu olemasolu tema õigusi rikub või milliseid tema õigusi või seadusega kaitstud huve korteriühistu sundlõpetamine kaitseb. Seega ei ole avaldaja korteriühistu sundlõpetamisest huvitatud isikuks ja tema avaldus tuleb jätta TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg-te 1 ja 2 alusel menetlusse võtmata. Avaldaja viited sellele, et registripidajal ja kohtul on õigus ise algatada juriidilise isiku sundlõpetamine, ei ole asjakohased, sest selline õigus on nimetatud institutsioonidel, mitte temal.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu ja maakohtu määruse ning saata asja esimese astme kohtule menetlemiseks.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus menetlusõiguse normi, kui viitas avalduse menetlusse võtmata jätmise alusena TsMS § 371 lg-le 2, sest viidatud säte sisaldab kahte erinevat alust. Kui kohus leidis, et avaldaja õigustatud huvi ei ole tõendatud, pidi kohus uurima, kas tegemist ei ole olukorraga, kus riik peab ise andma õiguskaitset hagita menetluse erisusi arvestades. Ringkonnakohus ei arvestanud TsÜS § 40 lg-ga 3, mille kohaselt võib kohus juriidilise isiku sundlõpetamise otsustada omal algatusel. Ka registripidajal on ÄS § 61 lg-st 4 tulenevalt õigus otsustada äriühingu sundlõpetamine. Seega esineb asjas tugev avalik huvi ja kohus peab mis tahes isiku avalduse alusel ühingu sundlõpetama. Ringkonnakohus tõlgendas liiga kitsalt mõistet "huvitatud isik". Isiku kohtusse pöördumine annab kinnitust sellest, et isik on huvitatud korteriühistu sundlõpetamisest. Laia tõlgenduse puhul oleks huvitatud isik võrdsustatud mõistega "õigustatud isik".
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ega 2 alusel, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu määruse põhjendusi. Kuna ringkonnakohtu määruse resolutsioon on õige, jääb määruskaebus TsMS § 692 lg 2 alusel rahuldamata.
9.Avaldaja leiab, et tema avaldus korteriühistu sundlõpetamiseks jäeti põhjendamatult menetlusse võtmata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et avaldust ei tule menetlusse võtta seetõttu, et avaldaja ei ole huvitatud isik MTÜS § 40 lg 1 mõttes. Vastavalt TsMS § 629 lg-le 1 algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. Juriidilise isiku sundlõpetamiseks õigustatud isikud on nimetatud TsÜS §-s 40, mille 1. lõike järgi lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui selleks esineb seaduses sätestatud alus. Korteriühistuseaduse § 1 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Korteriühistu sundlõpetamist korteriühistuseadus ei reguleeri. Seega tuleb lähtuda MTÜS § 40 lg-st 1, mille järgi lõpetatakse mittetulundusühing kohtumäärusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et MTÜS § 40 lg-s 1 märgitud huvitatud isikuks, kes on TsMS § 629 lg 1 järgi õigustatud esitama avalduse ja nõudma hagita menetluse algatamist korteriühistu sundlõpetamiseks, ei saa olla suvaline isik. Huvitatud isikul peab olema õiguslik puutumus korteriühistuga, mille sundlõpetamist ta taotleb. Korteriühistu sundlõpetamist saab nõuda vaid isik, kelle seadusega kaitstud õigusi ja/või õigustatud huve korteriühistu sundlõpetamine mõjutab. Avaldaja ei ole kohtule põhistanud ega tõendanud oma õigusi ega õigustatud huve seoses korteriühistuga. Seetõttu ei saa avaldajat pidada huvitatud isikuks, kellel on õigus nõuda korteriühistu sundlõpetamist, ja tema avaldust ei tule menetleda.
10.Siiski võib kohus TsMS § 629 lg 1 ja TsÜS § 40 lg 3 järgi juriidilise isiku, sh korteriühistu sundlõpetamise algatamise ja ka sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel. Viidatud sätetest
tuleneb kohtu võimalus alustada hagita menetlus ja lõpetada juriidiline isik sundkorras, kui selleks on seaduslik alus. Kohus ei pea igal juhul algatama omal initsiatiivil sundlõpetamise menetlust ega otsustama sundlõpetamist, kui vastava avaldusega pöördub kohtusse isik, kes ei põhista ega tõenda oma õigustatud huvi sundlõpetamise vastu. Nimetatud sätetest tuleneb kohtu diskretsiooniõigus otsustada vajadusel juriidilise isiku sundlõpetamine. Lisaks on kohus MTÜS § 76 järgi kohustatud teatama registripidajale oma ametiseisundi tõttu teatavaks saanud registriandmete ebaõigsusest ja registrile esitamata andmetest. Ka mittetulundusühingute registri pidaja võib algatada kohtus mittetulundusühingu sundlõpetamise. Vastavalt MTÜS § 82 lg-le 1 võib registripidaja teha järelepärimisi, kui tal on andmeid tehtud kande ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt teatab registripidaja kande ebaõigsusest või puudumisest mittetulundusühingule, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha, ja kui kahe nädala jooksul teatamisest ei ole kande tegemisele, parandamisele või kustutamisele vastu vaieldud, teeb, parandab või kustutab registripidaja kande ise. Kui kande tegemine tooks kaasa mittetulundusühingu registrist kustutamise, võib registripidaja MTÜS § 82 lg 4 kohaselt algatada kohtus sundlõpetamise. Kolleegiumi arvates ei ilmne praegu asjaoludest korteriühistu sundlõpetamise alust.
11.Iseenesest on õige avaldaja kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on valesti viidanud asja menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg-le 2. Viidatud sätte p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, ja p 2 kohaselt siis, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Seega tuleneb kohaldatud sättest kaks erinevat alust menetlusse võtmisest keeldumiseks. Ringkonnakohus pidi punkti täpsusega märkima, millisel alusel ta keeldus avaldust menetlusse võtmast, kuid määrusest nähtuvalt seda ei tehtud. Nimetatud menetlusõiguse normi rikkumine ei ole aga oluline ega toonud kaasa asjas ebaõiget lahendit. Ringkonnakohtu määruse põhjendustest tulenevalt ei tule avaldust menetleda, kuna puudub avaldaja õigustatud huvi. Sellest tulenevalt järeldab kolleegium, et ringkonnakohus pidas menetlusse võtmisest keeldumise aluseks TsMS § 371 lg 2 p 2.
12.Kuna käesoleva määrusega lõpetatakse asjas menetlus, määrab kolleegium TsMS § 173 lg 1 kohaselt kindlaks ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 68 lg-le 1 ja § 477 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.