Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-6823
Tsiviilasi
XX hagi YY ja AS Baltic International Bank vastu vara arestist vabastamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 11. mai 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepingulised esindajad advokaadid Andreas Veeret ja Riin Rehepapp Kostja I: YY Kostja II: AS Baltic International Bank, lepingulised esindajad advokaadid Martti Peetsalu ja Silvia Urgas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 11. mai 2018 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule. Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
XX (hageja) esitas 2. mail 2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja I) ja AS Baltic International Bank (kostja II, koos kostjad) vastu vara (kinnistu) arestist vabastamiseks. Hageja väitel: alustasid hageja ja kostja I aastal 1999 ühise perekonnana abieluvälist kooselu. Kooselu alustamise järgselt tegutsesid hageja ja kostja I perekonnana, sh oli neil ühine majapidamine ja nad kasutasid ühiselt perekonna rahalisi vahendeid. Samuti kandsid hageja ja kostja I perekonna huvides ühiselt kulutusi ja soetasid vara; hageja ja kostja I soovisid ühiselt soetada kinnistu ja leidsid sobiva kinnistu 2005. aastal. Vaatamata sellele, et laenulepingu pangaga ja kinnistu ostu-müügilepingu sõlmis kostja I, kes on ka ainuomanikuna kantud kinnistusraamatusse, oli hageja ja kostja I tahe omandada kinnistu ühisomandisse;
hageja ja kostja I abiellusid 2013. aastal. Hageja ja kostja I elavad ühise perekonnana kinnistul ja on ühiselt selle parendamisse panustanud; Läti Kommertspankade Liidu Vahekohtu 8. veebruari 2016 otsusega (edaspidi „vahekohtu otsus“) mõistis kostjalt I ja Osaühingult Pecunia Invest (edaspidi Pecunia Invest) kostja II kasuks solidaarselt välja 799 523,81 eurot. Harju Maakohtu 8. juuni 2017 määrusega tunnistati vahekohtu otsus Eestis täidetavaks; kohtutäitur algatas juunis 2017 kostja II avalduse alusel kostja I suhtes täiteasja nr 022/2017/3093. Ühtlasi arestis kohtutäitur kinnistu ning kinnistusraamatusse kanti kohtutäituri avalduse alusel kinnistu käsutamist keelav keelumärge; kohtutäituri arestitud kinnistu on hageja ning kostja I ühisomandis. Hageja suhtes puudub täitedokument ning kinnistu tuleb aresti alt vabastada.
Maakohus keeldus 11. mai 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, kuivõrd hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Hagi faktilistest asjaoludest tuleneb üheselt, et hageja pole märgitud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna, lisaks on kinnistu omandatud enne hageja abiellumist kostjaga I ning ka abiellumise järgselt pole kinnistu osas täiendavaid kokkuleppeid sõlmitud. Seega on puhtalt hagis esitatud faktiliste asjaolude pinnalt, eeldades nende tõelevastavust, selge, et hagejal ei ole õigustatud isikuks antud hagi esitamiseks, kuna pole vaidlusaluse vara omanik.
Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on eelmenetlust läbi viimata asunud asja sisuliselt lahendama, hinnates seejuures tõendeid ja tuvastades asjaolusid, mis ei ole hagi menetlusse võtmise otsustamisel lubatav. Vaidlustatud määrusest ei selgu, kas maakohus kohaldas TsMS § 371 lg 2 p 2, millele viitas, või hoopis sama sätte p 1, mis sisult haakub maakohtu põhjendustega.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjale tähtaja vastamiseks. Kostja I toetas kaebust, aga kostja II vaidles vastu. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle 22. juuni 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. Õige on kaebuse väide, et vaidlustatud määrusest jääb ebaselgeks, kas maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel. Nii viitab maakohus keeldumise alusena küll p-le 2, kuid samas avaldab keeldumise põhjusena asjaolu, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. See keeldumise alus sisaldub aga p-s 1. Kohus peab avalduse menetlemise keeldumise aluse formuleerimisel olema ka normiviites täpne (vt nt Riigikohtu 10. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-06, p 11 teine lõik) 2 (3)
Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lõppjäreldusega, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. Kui täitemenetluse väline kolmas isik, nt võlgniku abikaasa, väidab täiturile, et vara, millele täitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama, kuulub talle (sh ühisvarana), võib täitur taotleda vara arestist vabastamiseks sissenõudjalt ja võlgnikult täitemenetluse seadustiku (TMS) § 77 lg 1 järgi selleks vajalikke tahteavaldusi. Kui sissenõudja ei esita kohtutäiturile avaldust vara arestist vabastamiseks või võlgnik ei nõustu vara arestist vabastamisega, saab võlgniku abikaasa (või muu isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat) esitada TMS § 222 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu (vt Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 42). Ühtlasi saab ta taotleda hagi tagamiseks nt täitemenetluse peatamist, kuigi vähemasti üldjuhul mitte vara arestist vabastamist. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile (Riigikohtu 29. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 20 teine lõik). Seega on vara arestist vabastamise hagi vara väidetava (ühis)omaniku jaoks oluline ja vara omandisuhte säilitamise seisukohast praktiliselt ainus tõhus õiguskaitsevahend. Hageja tugineb asjaolule, et ühise kodu loomisega seoses (hõlmas ka kinnistu omandamist ja elamu rajamist) on hageja ja kostja I vahel seltsingusuhe. Seega on hageja väite järgi kinnistu kui seltsingu jaoks omandatud vara võlaõigusseaduse § 589 lg 1 järgi hageja ja kostja I ühisomandis. Seda väidet ei saa tõendeid hindamata ümber lükata. Lisaks tuleb arvestada, et perekonnaseaduse § 27 lg 6 järgi loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kolmandate isikute suhtes kehtib varaeseme kuulumine abikaasa lahusvara hulka ainult sama seaduse §-s 61 sätestatut järgides. Ka nimetatud eelduse (sh kolmandate isikute suhtes) saab ümber lükata üksnes tõendite põhjal. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest. Vaidluse lahendamiseks tuleb võtta seisukoht, kas arestitud kinnistu näol on tegemist ühisomandiga, aga selleks tuleb hinnata tõendeid. Seda aga ei saa teha hagi menetlusse võtmise otsustamisel (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14). Lisaks märgib ringkonnakohus, et alati kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb pigem eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt Riigikohtu 24. septembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 14 esimene lõik, ja seal viidatud varasem praktika). Ka sellest aspektist tuleks käesolevas asjas esitatud hagi lahendada sisuliselt. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.