Aktsiaseltsi AQUA MARINA hagi Osaühingu Filtrimeister vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18.01.2017.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Aktsiaseltsi AQUA MARINA apellatsioonkaebuse hind 8047,56 eurot ja Osaühingu Filtrimeister apellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi AQUA MARINA ja Osaühingu Filtrimeister apellatsioonkaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses nii apellant kui ka vastustaja): aktsiaselts AQUA MARINA (registrikood 10120426), tehinguline esindaja Gerli Luik Kostja (apellatsioonimenetluses nii apellant kui ka vastustaja): Osaühing Filtrimeister (registrikood 12601070), seaduslik esindaja juhatuse liige Kristi Tappo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 18.01.2017.a otsus tühistada osas, milles maakohus jättis põhivõlanõudes ja sellelt arvestatud viivisenõudes hagi osaliselt rahuldamata. Teha asjas uus otsus, millega rahuldatakse hagi põhivõlanõudes kokku summas 2400 eurot ja sellelt summalt arvestatud viivisenõudes. Maakohtu otsust tuleb muuta ka menetluskulude jaotuse osas ja määrata, et 75% maakohtu menetluskuludest jääb hageja kanda ja 25% kostja kanda. Tühistada maakohtu otsus ka välja mõistetud maakohtu menetluskulude summa osas ja mõista maakohtu menetluskulude eest kostjalt hageja kasuks välja 363,05 eurot.
2.Aktsiaseltsi AQUA MARINA apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Osaühingu Filtrimeister apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
1(14)
Tsiviilasi nr 2-16-6763
4.Jätta kostja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud kostja kanda ja hageja apellatsioonkaebusega seotud menetluskuludest 10% kostja kanda ning 90% hageja kanda. Välja mõista kostjalt hageja kasuks apellatsioonimenetluse kulude eest 188 eurot.
5.Keelduda kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendi vastuvõtmisest ja eemaldada tõend toimikust.
5.2.Välja mõista Filmimeister OÜ-lt aktsiaselts AQUA MARINA kasuks põhivõlg summas 2400 eurot ja viivis põhivõla tasumisega viivitamise eest perioodi eest 28.04.2016.a kuni 19.05.2017.a summas 203,43 eurot ja viivis põhivõlalt alates 20.05.2017.a VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
5.3.Jätta maakohtu menetluskuludest 75% hageja kanda ja 25% kostja kanda.
5.4.Jätta hageja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kuludest 10% kostja kanda ja 90% hageja kanda. Jätta kostja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud kostja kanda.
5.5.Välja mõista Filmimeister OÜ-lt aktsiaseltsi AQUA MARINA kasuks maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude katteks kokku 551,05 eurot. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.28.04.2016.a esitatud hagi ja 12.05.2016.a täienduse kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 9000 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhikohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt kuulub WUZ Port and Maritime Services Sp. z o.o-le ja sõidab Poola lipu all laev JAREK (IMO nr 7020970). Eelnimetatud laev sildus 18.07.2015.a kell 18.50 hagejale, kui kaasomanikule kuuluva kinnistu registriosa nr 2236805, katastriüksus 62501:042:0001, asukohaga Emajõe tn 22a, Pärnu kai äärde ning asub seal tänaseni. Veeteede Ameti esindaja kinnitas, et registriandmete põhjal on laeva agent ja kasutaja (prahtija) kostja, seaduslik esindaja TA ning laeva kapten on TN. Kostja on laeva otsene valdaja ja isik, kes laeva eest vastutab. Pärnu Laevatehase tegevjuht SH kinnitas, et kostja esindajad pöördusid hageja kinnistu kõrval asuva (Emajõe 22, Pärnu) remonditehase poole laeva JAREK remontimiseks, kuid rahaliste vahendite (ettemaksu) puudumise tõttu ei ole seda tänaseni tehtud. Samuti on SH kinnitanud, et kostja võlgneb neile elektri kasutamise eest juba rohkem kui 4000 eurot, mida pole tasutud. Ei enne ega pärast laeva sildumist (kostja esindaja poolt) hagejale kuuluva kai äärde ei ole hagejaga kontakteerutud ja kaitasu pole hagejale makstud. Põhivõla arvestuse alusena on hageja võtnud Pärnu Jahtklubi poolt kehtestatud hinnakirja, mille kohaselt arvestatakse kaikoha kasutusel üle 40 jala olevatele laevadele tasuna 30 eurot ööpäev. Vedurlaeva Jarek pikkus on tehniliste andmete kohaselt 24,01 m. Kaitasu määramisel võetakse
2(14)
Tsiviilasi nr 2-16-6763 aluseks laeva pikkus jalgades ja sellest tulenevalt ei oma laevatüübi kriteerium tähendust. Üks jalg on 0,3048 m ning seega on laeva Jarek pikkus 78,77 jalga ehk 24,01 m. Kaitasu periood on hagiavalduse esitamise hetkel sildumise aeg 18.07.2015.a kuni 12.05.2016.a (kokku 300 kalendripäeva). Seega on kaitasu kokku 9000 eurot (300 päeva × 30 eurot päev). Hageja võttis kaitasu arvestuses alusena Pärnu Jahtklubi kaitasu, kuna see on odavaim ja kuna Jahtklubi võtab vastu väikelaevu erinevalt Pärnu Sadamast, kus toimub kaubalaevade lootsimine jm ning sellest tulenevalt ei lubata üldreeglina Pärnu Sadamas väikelaevadel peatuda ja kui mõningatel juhtudel seda ka lubatakse, on kai kasutamise tasu kordades kõrgem ca 100 eurot ööpäev. Teiseks tuleb kasutuseelise väärtuse hindamisel hageja hinnangul arvesse võtta samas piirkonnas s.o Pärnus asuvate sadamate (Pärnu Sadam ja Pärnu Jahtklubi) poolt kehtestatud kaitasud. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et hageja ei ole kinnistu valdust kellelegi üle andnud ning kasutuslepinguid ei ole sõlmitud. Samuti ei asu hageja kinnistul ega selle territooriumil AS-ile Pärnu Laevaremonditehas kuuluvaid mistahes rajatisi. Laev ei ole mehitatud, on liikumisvõimetu ja ning sellel puudub valve ja sõiduluba. AS Lucia Amabile andis jaguneva ühinguna jaotumise teel oma vara üle omandavatele ühingutele AS-ile Olerex ja hageja, mille tulemusena läks hagejale üle AS Lucia Amabile vara, mis tähendab, et hageja omandas vaidlusaluse kinnistu koos kaiga õigusjärgluse tulemusena. Samas on Lucia Amabile AS (endine Lukoil Eesti AS) olnud kinnistu kaasomanik üle 10.a, kellelt ei ole kostja samuti laeva sildumiseks nõusolekut saanud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Laeva omanik on kostja. Hageja esindajad ei ole hagi esitamisele eelnevalt kontakteerunud kostjaga selgituste saamiseks ega väidetava valduse rikkumise lõpetamiseks. Sadamasse sisenemine ja sildumine toimus eelneval kokkuleppel AS-ga Pärnu Laevaremonditehas, kusjuures kokku lepiti kai kasutamise eest makstava tasu suurus ning tasumise viis. Laeva sildumine toimus AS Pärnu Laevaremonditehas töötajate juhendamisel. Laev seisab sadamas remondiootel, kuna toimub laeva mereklassi taastamiseks ja ümberehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamine, mis on väga ajamahukas tegevus. Laeva plaanitakse kokkuleppel AS-ga Pärnu Laevaremonditehas kuivdokkida remondi ja ümberehituse jaoks septembris 2016.a. Kostjal puuduvad täitmata kohustused AS-i Pärnu Laevaremonditehas ees, mis väljuvad sõlmitud maksekokkulepete raamest. Laev on tagatud valvega kostja valvemehaanikute poolt, kes külastavad laeva kontrollimiseks iga 2-3 päevase intervalli tagant, samuti on laeva järelevalve tagatud ööpäevaringse Pärnu Laevaremonditehase poolse valvega. Kai asub AS Pärnu Laevaremonditehas piiratud valvega territooriumil ning on AS Pärnu Laevaremonditehase otseses valduses ning kail asuvad AS-i Pärnu Laevaremonditehas tehnorajatised (elektrivarustuse tagamiseks mõeldud elektrikilbid). Kostja ei saanud eeldada, et vaidlusaluse kaiga on seotud kolmandate isikute õigused ja nimetatud kai ei kuulu laeva selle ääres sildumiseks ning seismiseks lubanud äriühingule. Kai ei ole registreeritud sadamaregistris, sellel puudub seadusega nõutav informatsioon selle omaniku, eeskirjade ning osutatavate teenuste hinnakirja kohta. AS Pärnu Laevaremonditehas on esitanud kostjale sadamateenuse arveid, sh kaitasu eest. Samuti on AS-i Pärnu Sadam veealas asuvate kaiomanike või valdajate andmed avalikult toodud ära AS-i Pärnu Sadam kodulehel, kus puuduvad hageja andmed. Hageja ei saanud sildumiseks luba anda, sest ta sai kinnistu mõttelise osa omanikuks kinnisturaamatu andmetel 20.10.2015.a. Laeva sildumine ja seismine vaidlusaluse kai ääres ei saanud rikkuda ega piirata kuni 20.10.2015.a hageja õigusi. Kai otsene valdaja on AS Pärnu Laevaremonditehas. Hageja oleks pidanud kostjat teavitama ning nõudma omandi rikkumise lõpetamist ning alles juhul kui rikkumist ei lõpetata, esitama hagi. Hageja nõude suuruse
3(14)
Tsiviilasi nr 2-16-6763 arvutamise aluseks võetud Pärnu Jahtklubi hinnakirjas toodud hind on väikelaevade sadama külastamise ja kai ääres lühiajalise seismise hind. Laeva sadamas seismiseks pikema aja vältel sõlmitakse alati erikokkulepped, mis on märgatavalt soodsama maksumusega. Näiteks esitas AS Pärnu Laevaremonditehas vedurlaev Jarek seismise eest vaidlusaluse kai ääres arve arvestusega 7,92 eurot päeva eest (0,33 eurot tunnis), mis on kostja poolt tasutud. Kostja tasub enda poolt opereeritavate teiste vedurlaevade seismise eest Paljassaare sadamas kaitasu 200 eurot kuus ja Miiduranna sadamas 350 eurot kuus. Hageja ei ole sadamaregistris registreeritud sadamapidaja- ega sadama operaatorina ning vaidlusalusele kaile ei ole määratud sadamateenuste osutamiseks veeala. Täiendavalt tuleb arvestada, et sadamatasud registreeritud teenuste osutajate puhul sisaldavad endas ka tasu valve, elektri-, veevarustuse ning prügiveo tagamise eest, millega seonduvalt ei kanna hageja kulutusi. Kostja märkis täiendavalt, et ta teavitas laeva sildumisele eelnevalt Veeteede Ametit laeva sildumisest Pärnu Sadama akvatooriumis asuva Pärnu Laevatehas kai äärde, mitte Pärnu sadamasse. Hagejale kuuluvale vaidlusalusele kaile pääseb ainult AS Pärnu Laevatehas valvega territooriumilt. Hagejal on võimatu sellise kahju tekkimine, mis põhineb kostja tegevuse tõttu saamata jäänud kai üüritulul või sadamateenuste osutamisel. Esimese astme kohtu otsus
3.Pärnu Maakohus tegi 18.01.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1552 eurot, viivise hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni 90,44 eurot ning viivise alates 19.01.2017.a kuni põhivõlga rahuldamiseni. Kohus jättis menetluskulud 17,24% ulatuses kostja kanda ja 82,76% ulatuses hageja kanda, määras hageja menetluskulude rahalise suurusena 1452,16 eurot ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 250,35 eurot ja viivise täitmata osalt. Otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude osas: kostjale kuulub alates 05.12.2014.a Poola lipu all sõitev vedurlaev Jarek, mis sildus 18.07.2015.a kell 18.50 Pärnu sadamas kinnistu, asukohaga Emajõe 22a asuva kai ääres ja laev seisab tänaseni katkematult sama kai ääres. Nimetatud kinnistu kuulub kahele äriühingule, sh 60/100 kaasomandist kuulub hagejale. Hageja väide, et kinnistu on hageja ainuomandis, ei ole tõendatud. Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal on õigus nõuda kasutuseelisena kostjalt hüvitist kai kasutamise eest, arvestades et kinnisasi ei kuulunud sildumise ajal 18.07.2015.a hageja omandisse, vaid seda valdas ja sildumist juhendas ning kai seisutasu arve perioodi 18.07.2015.a kuni 31.10.2015.a eest esitas AS Pärnu Laevatehas ning ka kaitasu suuruse üle. Hageja nõuab kostjalt alusetult saadud kasutuseelise hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 - 1039 alusel, mis on õiguslikult põhjendatud ja lubatav. Kohtule esitatud tõendite alusel (kinnistusraamatu väljatrükki, AS Pärnu Laevatehas e-kiri aprillis 2015.a ja 31.10.2015.a arve) ja tuvastatud asjaoludel leidis kohus, et hagejal kui kinnistu Emajõe 22a omanikul on alates omanikuks saamisest 20.10.2015.a õigus nõuda tema nõusolekuta tema omandisse kuuluva kai kasutamise eest saadu harilikku väärtust ehk kai kasutamise harilikku tasu. Kuna kostja poolt algne valduse saamine ehk kai äärde sildumine toimus 18.07.2015.a, s.o ajal, mil hageja ei olnud omanik ja sildumine toimus kokkuleppel AS-ga Pärnu Laevatehas, kes kaid valdas, sildumist ka juhendas ja kaitasu nõudis perioodi 18.07.2015.a – 31.10.2015.a s.o 106 päeva eest, luges kohus, et perioodi 18.07.2015.a – 19.10.2015.a eest ei olnud hageja õigustatud kaitasu nõudma, kuna tal puudus omand ning kuni 31.10.2015.a valdas kostja õigustatud isiku nõusolekul ja VÕS § 1038 tähenduses ta ei pidanud teadma oma õigustatuse puudumisest ning VÕS § 1037 sätestatu selle ajani ei kohaldu. Maakohus viitas Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-2-1-46-09 ja 3-2-1-136-05. Kostja esitas seoses vaidlusaluse kai kasutamisega kohtule ühe arve, perioodini 31.10.2015.a, edasise perioodi kohta kostjal kai kasutamise kulude tekkimise kohta tõendid puuduvad, samas kui kostja hoiab oma laeva kai ääres ning selle kai kasutamine on kostjale
4(14)
Tsiviilasi nr 2-16-6763 teadaolevalt toimunud esimesed 5 kuud hinnakirja alusel tasulisena. Tõendite puudumise tõttu jääb tuvastamata, kas omaniku vahetumise korral kostja teavitamise kohustus oleks pidanud olema senise otsese haldaja AS Pärnu Laevatehas või hageja kohustus, kuid kostja oleks saanud huvi tunda, miks enam temale arveid ei esitata, arvestades kai pikaajalist, kuudepikkust kasutust. Kohus nõustus hageja poolt viidatud Riigikohtu praktikaga, et alates 01.11.2015.a on kostja saanud hageja omandi arvelt kasutuseeliseid, kuna võõrast asja omaniku loata tasuta kasutades on hoidnud kokku sellega seotud kulusid. Kuivõrd 12.05.2016.a seisuga hagis esitatud nõue hõlmab perioodi 18.07.2015.a – 12.05.2016.a, s.o 300 päeva ja edasist hüvitist hageja ei nõua, on hagi piirides hageja õigustatud nõudma kasutuseelisena alusetult saadud hüvitist perioodi 01.11.2015.a – 12.05.2016.a ehk 194 päeva eest. Asjaolu, kas hageja on Emajõe 22b kinnistu ainuomanik või kaasomanik, ei oma kosja vastu esitatud nõudes tähtsust, kuna hagejal ka kaasomanikuna on õigus nõuda kahju hüvitamist täies ulatuses, mitte võrdeliselt oma kaasomandiosaga, sest kaasomanikud on kolmandate isikute suhtes asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg-st 4 tulenevalt solidaarvõlausaldajad VÕS § 73 mõttes (RKTKo 3-2-1-7-13, p 23). VÕS § 1037 lg 1 kohaselt kuulub hüvitamisele kai kasutamise harilik väärtus. Kohus leidis, et veenvalt põhistamata ja tõendamata on hageja tuginemine Pärnu Jahtklubi hinnakirjale, mille kohaselt on kai tasu 30 eurot ööpäev, kuna kaiteenus jahtidele ning kaiteenus remonti ootavatele laevadele ei ole väga suure tõenäosusega samas mahus ega väärtuses. Kohtule ei olnud selge, miks hageja, kes küsis kostja täpse sildumise andmeid AS-lt Pärnu Laevatehas, mis viitab otseselt, et hageja arvates pidi just see firma olema kursis kai varasema kasutusega, ei küsinud viimaselt andmeid ka kai kasutamise senise praktika kohta. Hageja ei ole veenvalt põhistanud, miks ta ei teadnud varasemast kai tasulisest kasutamisest ja miks see ei peaks teda puudutama kui kai kasutuse harilik tasu kasutuseelise välja arvutamisel. Kohus leidis, et kostja vastuväited kaitasu suuruse osas on põhjendatud. Antud kai kasutusel oli varasemast olemas harilik tasustamise praktika, mis oli teada nii varasemale valdajale kui ka kostjale. 31.10.2015.a arve järgi oli kai seisutasu alates sildumisest kuni arve esitamiseni 106 päeva eest 848 eurot ning ööpäevatasu seega 8 eurot. Kostja vastuväites märgitud tasumäär 7,92 eurot ööpäev jäi kohtule arusaamatuks. Seega leidis kohus, et on mõistlik ja põhjendatud rakendada sarnast kai seisutasu ka edasise perioodi kohta. Kuna hageja ise ei ole astunud samme peale kinnisasja omandamist kostja teavitamiseks valduse rikkumisest, oma nõudest ega püüdnud kostjaga mõistlikus suuruses tasus kokku leppida, on õiglane, et hageja risk võimaliku suurema tasu kaotamisest jääb tema enda kanda. Kohus luges põhjendatuks ja tõendatuks, et hagejale hüvitamisele kuuluv kasutuseelis kostja poolt alates 01.11.2015.a kuni 12.05.2016.a on maksmata laeva seisutasu 194 päeva eest 8 eurot päevas summas 1552 eurot. Kostja luges põhjendatuks ka viivisenõude. Kohus ei pidanud põhjendatuks kostja õigusabi kulude väljamõistmist hagejalt, kuivõrd kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat ja tegemist ei ole seega lepingulise esindaja kuluga. Kohtutoimiku andmetel on kõik menetlusdokumendid asjas esitanud kostja seadusliku esindajana juhatuse liige ning toimikust ei nähtu, et kostjat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja, mistõttu kohtul ei olnud võimalik kindlaks teha, kas esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 218 sätestatud kvalifikatsiooni nõuetele. Hageja taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas 665 eurot on õigustoimingute sisu ja mahu poolest (7 tundi, sellest hagiavalduse koostamiseks 4 tundi), samuti tasumäära poolest (95 eurot tund) mõistlikud ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja vajalik kulu hagi tagamise täitmise summa 187,16 eurot. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, leidis et taotlus tuleb rahuldada osaliselt ja menetluskulud kindlaks määrata summas 1452,16 eurot, s.o riigilõiv 600 eurot ja hagi tagamise kulud summas 187,16 eurot ja lepingulise esindaja kulu 665 eurot.
5(14)
Tsiviilasi nr 2-16-6763 Hageja apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus ei hinnanud hageja poolt esitatud vastuväiteid ja tõendeid kogumina. Ebaõige on maakohtu otsuses tuvastatu, et laev sildus Pärnu sadamas ja hageja on Emajõe 22b, Pärnu ainuomanik. Laev sildus tõendatult Emajõe 22a kinnistul asuva kai äärde, mis kuulub hagejale. Maakohus on tähelepanuta ja käsitlemata jätnud hageja esitatud vastuväited ja tõendid, mis puudutasid ühingute jagunemist ja kinnisasja omandiõigust. Äriregistri väljavõtte kohaselt on tõendatud, et AS Lucia Amabile andis jaguneva ühinguna jaotumise teel oma vara üle omandatavatele ühingutele AS-le Olerex ja hagejale. Jagunemise tulemusena oli AS Lucia Amabile vara, sh kinnistu koos vaidlusaluse kaiga juba varasemalt üle läinud hagejale, mis tähendab seda, et hageja omandas vaidlusaluse kinnistu koos kaiga õigusjärgluse tulemusena. Lucia Amabile AS oli kinnistu kaasomanik üle 10.a ja temalt ei ole kostja samuti laeva sildumiseks nõusolekut saanud ning seeläbi on kostja laeva sildumise ja seismisega vaidlusaluse kai ääres rikkunud ja piiranud hageja õigusi. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks hagejale kuuluva kai kasutamiseks vastav luba või nõusolek olemas. Kohus käsitles omandiõigust puudutavalt üksnes kostja subjektiivseid väiteid ja jõudis otsuses ebaõigelt järelduseni, et kasutuseelise saamine oli lubatav alates 20.10.2015.a. Hageja hinnangul on kasutuseelise nõudmine õigustatud alates laeva sildumisest 18.07.2015. Kasutuseelise saamise algusperioodi osas on otsus vastuoluline, kuivõrd kohus on otsuses leidnud, et lubatav on see kinnistusraamatu kande järgi alates 20.10.2015.a ja teisalt on hageja õigustatud nõudma kasutuseelisena alusetult saadud hüvitist alates 01.11.2015.a. Maakohus hindas vastuoluliselt kostja kokkuleppeid Pärnu Laevatehasega. VÕS § 1038 kohaldamine ei olnud õigustatud. Ebaõige on, et omandi valdamist teostati mingil perioodil Pärnu Laevatehase kui õigustatud isiku nõusolekul. Otsuses puudub selgitus, mille alusel on Pärnu Laevatehas kolmanda isikuna õigustatud isik, kui ta pole olnud kinnisasja otsene ega kaudne valdaja. Kohus jättis tähelepanuta ka hageja väite, mille kohaselt kostjal ja AS-il Pärnu Laevatehas puudus kai valdamiseks ja kasutamiseks varasemalt ka Lucia Amabile AS-i (varasem kaasomanik) nõusolek. Samas möönas kohus, et AS-i Pärnu Laevatehas ja kostja vahelised võlaõiguslikud suhted ei puuduta käesolevat tsiviilasja. Allkirjastamata arve edastamist kostjale ei saa lugeda poolte kokkuleppeks ega harilikuks praktikaks. Kostja ei ole tõendanud ka väidetava arve tasumist ega kokkuleppeid. Kui kohus leidis, et kai kasutamise kulude osas edasiselt pärast arve esitamist tõendid puudusid, ei olnud maakohtu poolt seesugustele asjaoludele tuginemine, arve alusel kasutuseelise määramine ja otsuse põhjendustes järelduste või seisukohtade esitamine õiguspärane. Kostja vastuväited kaitasu suuruse osas ei olnud põhjendatud ega tõendatud ning tegemist ei olnud hariliku tasustamise praktikaga nagu kohus leidis. Kohus on otsuses kasutuseelise väärtuse ehk kaitasu suuruse määranud ebaõigelt. Eeskätt seetõttu, otsuses arvestati arvet, mis on õigustühine, kuivõrd arve ei ole sõltumata perioodidest esitatud õigustatud isiku poolt ega põhine õiguslikul alusel. Kui kohus leidis otsuses läbivalt, et AS-i Pärnu Laevatehas ja kostja vahelised võlaõiguslikud suhted ei puuduta käimasolevat vaidlust, ei saanud kohus kolmanda isiku poolt esitatud arvet ja selles sisalduvat arvestada. Kasutuseelise suuruse määramisel käsitles kohus AS-i Pärnu Laevatehas varasema valdajana, jättes siinjuures käsitlemata kõik hageja seisukohad, mille kohaselt ei olnud AS Pärnu Laevatehas otsene ega kaudne valdaja. Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (RKTKo 3-2-1-46-09, p 15; 3-2-1-136-05, p 26). Kohus ei ole otsuses hinnanud rikkumise teel saadut kasutuseeliste
6(14)
Tsiviilasi nr 2-16-6763 harilikku väärtust rikkumise aja seisuga (VÕS § 1037 lg 3 esimene lause). Kostja väited oli kasutuseelise suuruse osas vastuolulised (esmalt 8 eurot ja siis 7,92 eurot), mis tähendab, et tegemist ei olnud põhistatud ja tõendatud suurusega ning millele otsuses tuginemine jäi ka kohtule endale arusaamatuks. Kohus ei saanud arvestada eelmärgitud kai seisutasu suurusega, kuivõrd vastav hind võis viidata erihinnale, kuna see on äärmiselt madal ega ole harilik väärtus. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt ei ole kohus VÕS § 1037 lg-st 1 tulenevalt otsuses andnud kohast seisukohta kai seisutasu põhjendatuse ja tõendatuse osas, mis puudutab ka edasist perioodi, mis kostja arves ei kajastu. Pärnu Jahtklubi hinnakirjas sätestatud kaikoha kasutuse ööpäeva hind 30 eurot ei ole tänaseks muutunud. Hinnakirjas kajastub tavapärane kaitasu suurus rikkumise aja seisuga, kui kostja oleks pidanud kai tasu maksma teisele isikule. Kohus oleks pidanud sellega arvestama. Hageja viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-65-14. Hageja jaoks olid üllatuslikud kohtu õiguslikud seisukohad, mille kohaselt jäid veenvalt põhistamata ja tõendamata hageja tuginemine Pärnu Jahtklubi hinnakirjale 30 eurot ööpäev, kuivõrd tõendina hinnakirja kohtule esitatud ei ole, kuna kaiteenus jahtidele ning kaiteenus remonti ootavatele laevadele väga suure tõenäosusega ei ole samas mahus ega väärtuses. Hageja ei nõustunud selle kohtu seisukohaga. Kohus ei teavitanud ega selgitanud, et hinnakiri tuleb eraldiseisvalt lisana esitada, mida hageja siinjuures menetlusökonoomikat silmas pidades vajalikuks ei pidanud. Kasutuseelise suuruse määramisel on kohus ebaõigesti ühekülgselt ja subjektiivselt lähtunud kostja esitatust. Pärnu Jahtklubis ei osutata kaiteenust ainult jahtidele nagu kohus leidis, vaid ka kõikidele, sh remondiootel olevatele väikelaevadele, milliste kriteeriumide alla läheb ka laev Jarek. Maakohus tegi eelmenetluse nõudeid rikkudes üllatusliku ja vastuolulise otsuse, mis mõjutas asja lahendamise tulemust TsMS § 669 lg 2 mõistes, mistõttu tuleb hagejale anda menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid ka ringkonnakohtus. Põhjendamatu ja alusetu on kohtu arvamus, et kuna hageja ise ei astunud samme pärast kinnisasja omandamist kostja teavitamiseks valduse rikkumisest, oma nõudest ega püüdnud kostjaga mõistlikus suuruses tasus kokku leppida, on õiglane, et hageja risk võimaliku suurema tasu kaotamisest jääb tema enda kanda. Kohus ei ole arvestanud hageja selgitusi, et kostjaga ei olnud võimalik kontakti saada, mida kinnitas samuti kohtutäitur. Laev oli mehitamata ja valveta. Hagejale jäi arusaamatuks, kuidas peaks leppima kokku merinõude suuruses isikuga, kes on kättesaamatu, laeva omanikku ei olnud teada. Kohtu määratlus riski ja võimaliku suurema kai seisutasu kaotamise osas oli alusetu ja ebaõiglane ning põhines kostja subjektiivsetel väidetel. Kohus ei ole arvestanud hageja selgitustega, mille kohaselt on üldteada, et merenduses kehtivad erireeglid ja lubamatu on sildumine eraomanike kaide äärde selleks nõusolekut saamata. Sildumisel lasub kostjal, kui reederil kohustus kontakteeruda kai omanikuga (nt sadamaga) ja laeva reeder või kapten peab kokku leppima viimasega kaitasus. Kostjal lasub kohustus rikkumiskondiktsioonist tulenevalt kasutuseelise hüvitamise kohustus täies ulatuses ja rikkumise riski hagejal ei esine. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga seoses sellega, et hageja ei põhistanud veenvalt, et ta ei teadnud varasemast kai tasulisest kasutamisest. Hageja ei teadnud kostja ja AS-i Pärnu Laevatehas vahelistest väidetavatest suhetest. Hageja ei pidanudki teadma ega saanud olla kursis väidetavatest kolmanda isiku ning kostja võimalikest tehingutest. Seesuguste arvamuste põhjal on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja on kinnisasja ja kai ainuomanik ning ta ei pea otsima kolmandatelt isikutelt teavet ja andmeid enda kinnisasja juurde kuuluva kai ebaseadusliku kasutamise kohta. Hageja ei saa eitavas vormis olevat asjaolu veenvalt põhistada. Hagejale jäi arusaamatuks, miks peaks ta arvestama kai lubamatu kasutuse juures ebaseadusliku tehingu raames kasutuseelise hariliku tasu arvutamisega. Hageja ei nõustunud ka viivise arvutusega ja selle suurusega, kuivõrd põhinõue ja arvestuslik periood kai seisutasu osas on ebaõige ja sellega kaasnevalt ei ole viivise arvestus
7(14)
Tsiviilasi nr 2-16-6763 põhinõudelt õiguspärane ning välja mõistetud viivisenõue ja menetluskulude suurus on kokkuvõtvalt vale. Kostja seisukoht
5.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Kostja esitas tõendina Pärnu Laevatehas arve nr 295A tasumist tõendava maksekorralduse. Kostja apellatsioonkaebus
6.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse, millega jäeti kostjale hüvitamata menetluskulud vastavalt kohtulahendis toodud menetluskulude jaotusele ja teha uus otsus, millega mõistetakse hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale, s.o 82,76% summast 1080 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei nõustunud, et TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik ja mille teket ning kandmist ei saa vastaspool mõistlikult ette näha. TsMS § 162 lg 2 järgi hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt hüvitatakse poole seadusliku esindaja menetluskulud samas korras kui poole menetluskulud. Kostja hinnangul ei piira TsMS § 162 lg 2 ja lg 3 menetluses tekkinud õigusabikulude hüvitamist asjaolu, et õigusabi teenuse osutaja ei ole kirjaliku menetluse tõttu vahetult osalenud esindajana kohtumenetluses, vaid on osutanud õigusabi teenust muul lepingulisel alusel. Kostja hinnangul ei saa jätta õigusabi kulusid hüvitamata tuginedes kohtu poolt sätestatule, et kulud ei kuulu hüvitamisele seetõttu, et vastaspool ei saanud kulude teket ja kandmise vajalikust mõistlikult eeldada. Kohtumenetluses osalemine toob eelduslikult alati kaasa kohtuvaidluse osapoolele menetluskulude kandmise riski, sõltuvalt tehtavast kohtulahendist. Ei saa eeldada, et õiguslikult keerulise vaidluse puhul saab menetluses osaleja hakkama mahukate ning õiguslikult keerukate menetlusdokumentide koostamisega, omamata selleks vastavat õiguslikku kvalifikatsiooni. On eeldatav, et kohtuvaidluse korral kasutab selles osalev menetluspool õigusabi teenust. Kostja poolt taotletud menetluskulude suurus ei erinenud menetluses hageja menetluskuludest olulisel määral, kostjale osutatud õigusabi teenuse tasumäär oli madalam kui hageja lepingulisel esindajal. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Seega sätestab TsMS § 176 lg 6 kohtule menetluskulude kindlaksmääramisel kontrolli kohustuse, mille järgimata jätmisel saab eelduslikult pidada esitatud menetluskulude taotlust põhjendatuks. Pärnu Maakohus ei edastanud kostjale menetluses hageja poolt esitatud vastuväidet kostja menetluskulude taotluse osas ning ei nõudnud taotletavate menetluskulude suuruse ja põhjendatuse täpsustamist. Hageja seisukoht
7.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Hageja esitas vastusega väljavõtte Pärnu Jahtklubi koduleheküljelt sadamateenuste tabelist.
8(14)
Tsiviilasi nr 2-16-6763 Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus ei rahuldanud hagi põhivõla osas kokku summas 2400 eurot. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, milles maakohus mõistis viivised välja väiksemalt põhivõlalt kui 2400 eurot. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg kokku summas 2400 eurot ja sellelt summalt viivised. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi suuremas ulatuses kui seda tegi maakohus, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ning sellest tulenevalt ka maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude summat. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja maakohtusse hagi, milles nõudis kostjalt raha selle eest, et kostjale kuuluv laev oli hagejale kuuluva kinnisasja osaks oleva kai küljes. Hageja soovis saada raha kokku 300 päeva eest arvestusega 30 eurot päev. Hageja palus välja mõista ka viivise seaduses sätestatud määras. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes välja hüvitise 194 päeva eest arvestusega 8 eurot päevas, samuti viivise vastavalt summalt. Maakohus jaotas menetluskulud proportsionaalselt vastavalt hagi rahuldamise ulatusele ning määras kindlaks ja mõistis välja maakohtu menetluskulud summaarselt. Maakohus leidis, et kostja poolt esile toodud menetluskulusid ei saa lugeda põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks, sest kostja näitas enda menetluskuludena lepingulise esindaja poolt esitatud õigusabi arveid, kuid kostja osales maakohtu menetluses seadusliku esindaja kaudu ning tehinguline esindaja maakohtu menetluses ühtegi menetlustoimingut ei teinud. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, so osas, milles maakohus mõistis hüvitise välja 300 päeva asemel 194 päeva eest ja määras hüvitise päevasumma 30 euro asemel 8 eurot. Hageja palus välja mõista ka viivised kogu hagetud summalt ning muuta sellest tulenevalt ka menetluskulude jaotust. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata kostja poolt seoses maakohtu menetlusega kantud menetluskulud. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebust ja seejärel kostja apellatsioonkaebust.
10.Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati, ei saa käesolev apellatsioonimenetlus mõjutada osas, milles hagi rahuldati, maakohtu otsuse kehtivust.
11.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja palub osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, maakohtu otsuse tühistada ja teha selles osas uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Maakohus jättis hagi rahuldamata kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et maakohus leidis, et hageja poolt küsitud 300 päeva asemel saab rahalise nõude rahuldamisel arvesse võtta 194-päevast perioodi. Teiseks jättis maakohus hagi osaliselt rahuldamata põhjusel, et maakohus leidis, et kasutuseelise väärtus ei ole 30 eurot nagu hageja arvas, vaid 8 eurot päevas. Seega tuleb kontrollida, kas maakohtu otsus on nendes kahes küsimuses seaduslik. Kuigi kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas, vaidles kostja hageja apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu ja tugines vastuvaidlemisel sisuliselt kõikidele samadele vastuväidetele, millele kostja ka maakohtus tugines, seega juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et põhjused, miks maakohus hagi osaliselt rahuldamata jättis, seda ei võimalda, tuleb ringkonnakohtul kontrollida ka kõiki kostja poolt esitatud vastuväiteid.
9(14)
Tsiviilasi nr 2-16-6763
12.Hageja nõudis kostjalt raha seetõttu, et kostja hoidis oma laeva hagejale kuuluva kinnisasja osaks oleva kai küljes. Hageja määratles vastava perioodi konkreetselt kuupäevaliselt (18.07.2015.a ja sellest alates 300 päeva eest). Seega tuleb kohtul kontrollida, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kasutuseelise hüvitamist sellel alusel, et kostja talle kuuluvat laeva sellel perioodil hageja kai ääres hoidis. Maakohus leidis, et hageja ei olnud 18.07.2015.a seisuga vaidlusaluse kinnisasja omanik, et hageja sai kinnisasja omanikuks alles 20.10.2015.a. Teiseks leidis maakohus, et hüvitise perioodi puhul tuleb arvesse võtta seda, mis perioodi eest kolmas isik kostjale arveid esitas. Ringkonnakohus maakohtuga selles osas ei nõustu.
13.Käesoleva tsiviilasja raames väitis hageja, et kostja sildus vaidlusaluse kai äärde 18.07.2015.a. Sellele faktiväitele kostja vastu ei vaielnud, maakohus tuvastas vastava asjaolu ning apellatsioonimenetluses selle asjaolu maakohtupoolset tuvastamist ei vaidlustatud. Maakohus tuvastas ka, et kostja sildus oma ujuvüksusega Emajõe tn 22a osaks oleva kai äärde. Nendest asjaoludest tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda. Maakohus leidis, et kuna hageja sai viidatud kinnisasja kaasomanikuks alles 20.10.2015.a, ei saa hageja nõuda kostjalt laeva hoidmise eest hüvitist alates 18.07.2015.a. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et hageja sai vaidlusaluse kinnisasja osa omanikuks alles 20.10.2015.a. Hageja tõi maakohtus esile (vt hageja 22.07.2016.a menetlusdokumendi p-d 2.4 ja 2.5; t I kd lk 176), et Lucia Amabile AS (endise ärinimega Lukoli Eesti AS) on olnud kinnisasja kaasomanik üle 10 aasta, viidatud äriühing jagunes, mille tulemusena anti kinnisasi üle AS-le Aqua Marina. Vastavad asjaolud nähtuvad ka äriregistrist ja käesoleva tsiviilasja raames esitatud äriregistri väljavõtetest. Seega sai hageja teostada omanikuõigusi ka juba enne seda, kui hageja nimeliselt kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kanti.
14.Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et kolmas isik esitas kostjale sildumise eest arve kuni 2015.a oktoobri lõpuni, ei välista hageja nõuet. See, kas kinnisasja omanik saab nõuda valdust rikkunud isikult rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamist VÕS § 1037 lg 1 alusel, ei sõltu sellest, kas isik on sama asja eest kolmandale isikule tasunud. Nõude eeldused ja nõuet välistavad asjaolud on esitatud viidatud normis ning selline asjaolu nõuet välistav asjaolu ei ole. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kinnisasja omanik, mille osaks oleva kai ääres kostja talle kuuluvat laeva hoidis, on õigustatud VÕS § 1037 lg-st 1 tulenevalt nõudma rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist alates sellest, mis hetkest vaidlusalune laev kai äärde sildus.
15.Maakohus leidis õigesti, et asjaolu, et hageja ei ole vaidlusaluse kinnisasja ainuomanik vaid kaasomanik, nõude esitamist ei välista ega mõjuta, sest kaasomanikul on asja puhul kolmandate isikute suhtes kõik omaniku õigused (AÕS § 71 lg 4). Maakohus tuvastas õigesti, et kostjale kuuluv laev oli vaidlusaluse kai ääres enam kui 300 päevase perioodi vältel. Hageja nõudis kostjalt hüvitist 300 päevase perioodi eest, alates 18.07.2015.a.
16.Sellega, kui kostja sildus hagejale kuuluva kinnisasja osaks oleva kai äärde, pani kostja toime hageja omandi rikkumise, sest omanikul on õigus talle kuuluvat asja vallata ja kasutada ning nõuda kõikidelt teistelt isikutelt valdamist ja kasutamist takistavate tegevuste lõpetamist (AÕS § 68). Rikkumisega sai kostja kasutuseelise. Hageja leidis, et kasutuseelise väärtus on 30 eurot päevas, kostja sellega ei nõustunud ja vaidles sellele vastu. Maakohus leidis, et kasutuseelise väärtus on 8 eurot päevas. Ringkonnakohus nõustub maakohtupoolse kasutuseelise suuruse tuvastamisega. Kuigi Pärnu Jahtklubi sadamas maksab konkreetse suurusega laeva hoidmine 30 eurot ööpäev, on tegemist lühiajalise hoidmise tasuga. Kui alust plaanitakse hoida kai ääres pikema perioodi jooksul, sõlmitakse kokkulepe, mis hõlmab kas hooaja või aastatasu. Teiseks, jahtklubi sadamatasud on kehtestatud, arvestades
10(14)
Tsiviilasi nr 2-16-6763 turusituatsiooni, sellise sadama eest, mis asub käidavas ja hästi ligipääsetavas kohas, mis on mõeldud väikelaevadele ja kus väikelaeva valdajad erinevatel põhjustel soovivad oma aluseid hoida. Hageja kai ääres ei olnud sellist infrastruktuuri, mis Pärnu Jahtklubi sadamas. Sellest tulenevalt ei saaks hageja eelduslikult samade tasude eest oma kai kohti välja üürida. Eespool toodust tulenevalt lähtus maakohus kasutuseelise suuruse määratlemisel õigesti kostja poolt esitatud tõendist- arvest, mille kolmas isik kostjale konkreetses kohas laeva hoidmise eest esitas. Kostja esitas vastava tõendi konkreetselt kasutuseelise suurusega seoses. Tegemist oli tõendiga, millest maakohus asja lahendamisel sai lähtuda, puudusid alused tõendi kõrvalejätmiseks ja konkreetsest tõendist nähtuvad asjaolud kajastavad konkreetsetele oludele lähedasemalt seda, milline on tõenäoliselt vaidlusaluse kai kasutamise kasutuseelis. Asjaolu, et arve ei ole allkirjastatud, ei ole alus, et kohus oleks pidanud tõendi kõrvale jätma. Paljud arved on allkirjastamata ning tsiviilkäibes aktsepteeritakse ka allkirjastamata arveid. See, et kolmas isik esitas sellises suuruses arve, ei ole tähtsusetu. Kolmas isik oli ka kasumi teenimisele orienteeritud isik, kes soovis eelduslikult teenida kaikoha väljaüürimise eest sellist tasu, mis on mõistlikult võttes võimalik. Asjaolu, et kolmas isik on turusituatsiooni hinnanud selliseks, et konkreetse kaikoha eest, konkreetse laeva hoidmisel võiks nõuda just sellist summat, viitab sellele, et konkreetse kaikoha kasutuseelis võiks olla just selline. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, kui kõrgest kasutuseelise suurusest maakohus asja lahendamisel ikkagi lähtus. Maakohtu otsusest tuleb selgesti välja, et maakohus lähtus kasutuseelisest suurusega 8 eurot ööpäevas. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga ning põhjendusi ei korda.
17.Eespool toodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis hüvitise välja lühema perioodi kui 300 päeva eest. Hüvitis 300 päeva eest on kokku 2400 eurot. Selles ulatuses tuleb hüvitis põhivõla eest ka kostjalt välja mõista. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles maakohus mõistis viivise välja väiksemalt summalt kui 2400 eurolt. Viivis tuleb välja mõista 2400 eurolt. Hageja nõuab viivist perioodi eest alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras. Ringkonnakohus saab viivise summaarselt välja mõista perioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, so 19.05.2017.a. Vastava perioodi eest on seadusjärgne viivis 203,43 eurot. Kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast alates tuleb viivis välja mõista protsendina, seadusjärgses määras.
18.Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei saa VÕS §-st 1038 tulenevalt hüvitist välja mõista eespool viidatust väiksemas ulatuses, sest kostja ei ole kohtu ette toonud viidatud sättes sisalduvaid asjaolusid. VÕS §-st 1038 tulenevalt ei ole rikkujal VÕS § 1037 lg-s 1 sätestatud kohustusi juhul, kui rikkuja ei ole enam rikastunud. Kostja sai laeva hoidmise eest kasutuseelise ja rikastus selle võrra. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada rikastumise äralangemist.
19.Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohtu otsus oleks saanud olla hagejale üllatuslik. Kuigi hageja viitas mitmetele Riigikohtu lahenditele, milles on märgitud, et kohtuotsus ei tohi olla menetlusosalisele üllatuslik, ei muuda see käesolevas tsiviilasjas tehtud maakohtu otsust üllatuslikuks. Üllatusotsus ei ole mitte see otsus, millega menetlusosaline rahul ei ole ega ka see otsus, millega jäetakse hageja poolt esitatud nõue hageja jaoks üllatuslikult osaliselt rahuldamata. Üllatuslik menetlusnormi rikkumise tähenduses, saab olla selline kohtuotsus, millega jäetakse hagi osaliselt või täielikult rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole kohtu ette toonud või tõendanud hagi rahuldamise aluseks olevaid asjaolusid põhjusel, et hageja ei saanud aru sellest, mis on hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud või sellest, et vastavate asjaolude kohtu ette toomise või tõendamise koormis
11(14)
Tsiviilasi nr 2-16-6763 lasub hagejal. Sellistele asjaoludele hageja apellatsioonkaebuses tuginenud ei ole. Hageja mõistis, millised on hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud, hageja mõistis ka seda, mis asjaolud tuleb temal kohtu ette tuua ja tõendada. Maakohus tegi otsuse, millega jättis hagi osaliselt rahuldamata mitte seetõttu, et hageja oleks jätnud mingid asjaolud kohtu ette toomata, vaid seetõttu, et maakohus hindas tõendeid teisiti, kui hageja oleks seda soovinud. Kuid see, kui kohus hindab tõendeid teisiti, kui menetlusosaline oleks seda soovinud, ei saa olla asjaolu, mille tõttu saaks rääkida üllatusotsusest menetlusnormi rikkumise tähenduses. Tõendeid hindab kohus peale asja arutamise lõpetamist, nõupidamistoas, otsust tehes ja mitte ühelgi tõendil ei saa olla kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu.
20.AS Pärnu Laevatehas ei saanud olla vaidlusaluse kai kasutusse andmise, kasutamise ega valdamise lubamise osas õigustatud isik. Õigustatud isik võiks olla kai omanik, kuid AS Pärnu Laevatehas seda vaidlusaluse kai osas ei olnud. See, kui õigustamata isik lubab kostjal kaid kasutada, ei saa omada õiguslikke järelmeid hageja suhtes, sh ei saa see välistada omaniku nõuet VÕS § 1037 lg 1 alusel. Sellest tulenevalt ei ole alust võtta vastu kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendit selle kohta, et kostja on talle kolmanda isiku poolt esitatud esitanud arve tasunud. Selle tõendi vastuvõtmiseks ei ole ka alust seetõttu, et tõend esitati alles apellatsioonimenetluses, tõend oleks tulnud esitada maakohtus ning apellatsioonimenetluses tõendi vastuvõtmiseks aluseid kostja esile toonud ei ole. Kuna tõend esitati elektrooniliselt, ei tagasta kohus seda füüsiliselt, vaid eemaldab tõendi toimikust.
21.Seda, et VÕS §-s 1038 sätestatud vastuväite eeldused ei olnud täidetud, käsitles ringkonnakohus eespool. Asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et vaidlusalune kai oleks olnud AS-i Pärnu Laevatehas õiguspärases valduses, ei ole kohtu ette toodud. Praeguses tsiviilasjas tugines hageja sellele, et vaidlusalune kai kuulub temale ning kolmandatele isikutele ei ole kai kasutamiseks õigusi antud. Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel oleks saanud vastupidist järeldada. Asjaolud, mille alusel oleks saanud järeldada, et AS-l Pärnu Laevatehas oli õigus vaidlusalust kaid vallata või kolmandate isikute kasutusse anda, oleks pidanud kohtu ette tooma kostja. Kostja seda teinud ei ole.
22.Need väited, mis puudutavad seda, kas hagejal oleks olnud võimalik kostjaga kontakti saada või mitte, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Kostjal ei olnud õigust hagejale kuuluvat kaid kasutada, kostja pani toime hageja omandi rikkumise ja VÕS § 1037 lg 1 alusel on kostja kohustatud hüvitama hagejale selle, mida kostja rikkumise teel sai. Kasutuseelis kuulub hüvitamisele ka siis, kui nõude esitaja ei jäänud üüritulust ilma- seda olukorda reguleerib deliktiõigus. Rikastumisõiguse eesmärk on näha ette nõue olukorras, kus üks isik on midagi ilma õigusliku aluseta omandanud. Tähendust ei oma ka need kostja väited, mis puudtavad VÕS §-i 127. Hagi rahuldatakse VÕS § 1037 alusel ning sellel juhul kahju hüvitamist reguleerivad normid ei kohaldu.
23.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebusega seonduvat. Kostja vaidlustas maakohtu otsust üksnes osas, milles maakohus leidis, et kostja poolt maakohtus kasutatud õigusabi kulu ei saa menetluskuluna käsitleda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on selles osas õige ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selles osas maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta selles osas muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt saab vastaspoolelt menetluskuluna välja mõista üksnes seaduses sätestatud kulud. Selline kulu võib olla esindaja tasu. Esindaja on isik, kes teeb kohtumenetluses menetlusosalise eest ja
12(14)
Tsiviilasi nr 2-16-6763 menetlusosalise nimel menetlustoiminguid. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on osalenud käesolevas tsiviilasjas üksnes isiklikult, ilma esindajata, seadusliku esindaja kaudu.
24.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega hagi rahuldatakse suuremas ulatuses kui seda tegi maakohus, tuleb ringkonnakohtul muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohtu menetluskuludest 75% tuleb jätta hageja kanda ja 25% kostja kanda, sest see vastab hagi rahuldamise ulatusele. Maakohus määras kindlaks hageja põhjendatud menetluskulude suuruse (1452,16 eurot). Selle summa kindlaksmääramist menetlusosalised ei vaidlustanud. Asjaolusid, mis viitaksid selle summa ebaõigsusele, käesoleva tsiviilasja materjalidest samuti ei nähtu. Seega lähtub ringkonnakohus maakohtu menetluskulude väljamõistmisel maakohtu poolt tuvastatud hageja põhjendatud menetluskulude suurusest. Kui hageja põhjendatud maakohtu menetluskulude summa on kokku 1452,16 eurot, siis 25% sellest on 363,05 eurot. Maakohus leidis, et kostja poolt maakohtu menetluses tekkinud kulusid vastaspoolelt välja mõista ei saa. Ringkonnakohus nõustub sellega. Sellest tulenevalt ei tule hageja ja kostja maakohtu menetluskulusid tasaarvestada.
25.Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jagada järgmiselt. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kostja apellatsioonkaebusega seotud kulud kostja kanda. Seoses sellega, et hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes osaliselt ja üksnes ca 10% ulatuses sellest, mida hageja taotles, tuleb 90% hageja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kuludest jätta hageja kanda ja 10% kostja kanda.
26.Hageja apellatsioonkaebusega seotud hageja menetluskulud on hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja järgi järgmised: apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 550 eurot. Samuti hageja esindaja tasu 4 tunni ulatuses, mis kulus maakohtu otsusega tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele ja apellatsioonkaebuse koostamisele ning vastaspoole vastusele vastamisele. Hageja apellatsioonkaebusega mitteseonduvaks hageja menetluskuluks tuleb pidada hageja esindaja ühte töötundi, mis seondus kostja apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastamisele (selle kuluga seonduvat käsitleb ringkonnakohus allpool). Hageja esindaja tasu määr oli 95 eurot (ilma käibemaksuta) tunni kohta, mida ei saa ülepaisutatuks pidada. Hageja palus tasu välja mõista ilma käibemaksuta.
27.Hageja poolt, seoses hageja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud on seega kokku 550+380=930 eurot. Kümme protsenti sellest on 93 eurot. Vastav summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
28.Kostja kulud, mis seondusid hageja apellatsioonkaebuse menetlemisega tulenesid esindajatasu maksmisest. Kuna kostja osales menetluses isiklikult, seadusliku esindaja kaudu ja seda, et kostja oleks apellatsioonimenetluses kasutanud tehingulist esindajat, mitte kuskilt ei nähtu, ei saa eespool toodud põhjustel ka apellatsioonimenetluse kulusid menetluskuludena käsitleda.
29.Kuna kostja apellatsioonkaebusega seotud kulud jäävad täies ulatuses kostja kanda, siis ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluse kulude põhjendatust ei hinda.
30.Hageja kandis seoses kostja apellatsioonkaebuse menetlemisega kulusid 95 euro ulatuses. Kulud tulenesid sellest, et hageja esindajal kulus kostja apellatsioonkaebusega tegelemisele üks töötund töötasuga 95 eurot. Vastav summa tuleb täielikult kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13(14)
Tsiviilasi nr 2-16-6763
31.Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks apellatsioonimenetluse kulude katteks välja mõista 188 eurot.
32.Kuna maakohtu menetluskulude osas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 363,05 eurot ja apellatsioonimenetluse kulude eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 188 eurot, tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista 551,05 eurot. Kuna hageja vastava taotluse esitas, tuleb märkida, et välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.