Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
18. jaanuar 2017, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
2-16-6763 AS Aqua Marina hagi Filtrimeister OÜ vastu merinõude 9000 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9724,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts AQUA MARINA (registrikood 10120426, asukoht Sõbra tn 56, 51013 Tartu); Hageja lepinguline esindaja: Gerli Luik (e-post: [email protected] ); Kostja: Filtrimeister OÜ (endine ärinimi B&T Service OÜ, registrikood 12601070, asuk Ehitajate tee 110, Tallinn 12618, epost: [email protected] )
Menetlemise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1) Juhindudes TsÜS § 62 lg 1, VÕS § 1037 lg 1, LAÕS § 781 ,
1.Rahuldada AS-i Aqua Marina hagi Filtrimeister OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista Filtrimeister OÜ-lt (rk 12601070) AS Aqua Marina kasuks (rk 10120426) põhivõlg 1552,00 (üks tuhat viissada viiskümmend kaks eurot) ja hagi esitamisest 28.04.2016 kuni otsuse tegemiseni 18.01.2017 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis summas 90,44 € (üheksakümmend eurot ja 44 senti).
3.Välja mõista Filtrimeister OÜ-lt AS-i Aqua Marina kasuks viivis alates 19.01.2017 kuni põhivõla (otsuse tegemise seisuga 1552 €) rahuldamiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
4.Jätta rahuldamata Filtrimeister OÜ 04.12.2016 taotlused kolmanda isiku kaasamiseks TsMS § 216 lg 1.1 alusel ja tõendi kogumiseks vaatluse korraldamiseks TsMS § 238 lg 3 p 3 ja 4 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Menetluskulud asjas jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osale, so 17,24 % (seitseteist koma kakskümmend neli protsenti) ulatuses kostja kanda ja 82,76 % (kaheksakümmend kaks koma seitsekümmend kuus protsenti) ulatuses hageja kanda (alus TsMS § 163 lg 2).
2-16-6763
6.Jätta rahuldamata kostja Filtrimeister OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 175 lg 1 alusel õigusliku põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu.
7.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 1452,16 eurot (sh riigilõiv 600 €, hagi tagamisega seotud täituritasu 187,16 € ja mõistlik kulu lepingulisele esindajale summas 665 €).
8.Välja mõista Filtrimeister OÜ-lt vastavalt punktis 5 toodud menetluskuludele jaotusele ASi Aqua Marina kasuks 17,24 % hageja menetluskuludest, so 250,35 € (kakssada viiskümmend eurot ja 35 senti) .
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (otsuse tegemise seisuga 250,35 €) tuleb Filtrimeister OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses AS-i Aqua Marina kasuks (alus: TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja nõue ja hagi asjaolud
1.1.Nõue. AS Aqua Marina esitas 28.04.2016 ja parandatud kujul terviktekstina 12.05.2016 Pärnu Maakohtusse hagiavalduse solidaarselt kostjate Poola äriühingu WUZ Port and Maritime Services SP z.o.o. (kostja I) ja Filtrimeister OÜ (kostja 2) vastu merinõudes, mis tuleneb kostjale I kuuluva laeva „JAREK“ sildumisest hagejale kuuluva kai ääres asukohaga Emajõe tn 22a, Pärnus ilma hageja loata. Hagiavalduses AS Aqua Marina palus välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks TsÜS § 62 lg 1, Laeva asjaõigusseaduse § 78 lg 1 p 13 ja VÕS § 1037 lg 1 alusel põhivõlgnevus summas 9000 eurot ja VÕS § 113 lg 1 ja TsMS §-st 367 tulenevalt seadusjärgse viivise alates hagiavalduse esitamisest 28.04.2016 tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude 9000 euro täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista kostjatelt solidaarselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgne viivis menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hageja kasuks.
1.2.Menetluslikult oluline teave. 16.05.2016 määrusega Pärnu Maakohus arestis laeva hagi tagamiseks,, määrus jäi Tallinna Ringkonnakohtu 01.08.2016 määrusega jõusse. 27.07.2016 määrusega kohus jättis hageja 22.07.2016 esitatud taotluse alusel hagi kostja 1 ehk WUZ Port and Maritime Services SP. z o.o. vastu läbivaatamata TsMS § 424 lg 1 alusel hagi tagasivõtu korras, kuna nii kostja 2 vastuväidete järgi, kui ka hageja poolt kohtule esitatud tõendite, eeskätt Poola Vabariigi Gdanski Ringkonnakohtu Mereregistri laevakinnistusraamatu 07.07.2016 registriväljavõte (tlk. 183 – 185) andmetel on vaidlusega seotud laeva JAREK omanikuks juba alates 05.12.2014 kostja 2 Filtrimeister OÜ, samas kui hageja nõude aluseks olevad asjaolud pärinevad alates 2015. juulist, mil kostjal 1 enam seost laevaga ei olnud. Menetlus jätkus üksnes kostja Filtrimeister OÜ suhtes. Seoses sellega on kohus allpool toodud hageja nõuete ja kostja vastväidete kirjeldustes välja jätnud viited kostja 1 ja kostja 2 kohta.
2-16-6763
1.3.Nõude aluseks olevad asjaolud. Hagiavalduse kohaselt Poola lipu all sõitev vedurlaev JAREK, IMO nr 7020970 sildus 18.07.2015 kell 18.50 hagejale, kui kaasomanikule kuuluva kinnistu (registriosa nr 2236805, katastriüksus 62501:042:0001, asukohaga Emajõe tn 22a, Pärnu) kai äärde (vt lisa 1 - Pärnu Laevatehase esindaja e-kiri, kinnistusraamatu väljavõte ja kinnistu plaan, kust nähtub, et kai kuulub kinnistu juurde – tlk 13-14) ning asub seal tänaseni (lisa 2 – fotod tlk 17-18). Hageja on vestelnud Veeteede Ameti esindajaga, kes kinnitas, et registriandmete põhjal on laeva JAREK agendiks/kasutajaks (prahtijaks) Filtrimeister OÜ (endise ärinimega B & T Service OÜ), seaduslikuks esindajaks Tarmo Allmann ning laeva kapteniks on Tiit Nõu. Kostja Filtrimeister OÜ on laeva otseseks valdajaks ja isik, kes laeva eest vastutab. Pärnu Laevatehase tegevjuht Sulev Hännikäinen kinnitas, et Filtrimeister OÜ esindajad pöördusid hageja kinnistu kõrval asuva (Emajõe 22, Pärnu) remonditehase poole laeva JAREK remontimiseks, kuid rahaliste vahendite (ettemaksu) puudumise tõttu ei ole seda tänaseni tehtud. Hageja märgib, et enne ega pärast laeva sildumist hagejale kuuluva kai äärde ei ole ükski laevaga seotud isik hagejaga kontakteerunud ja kaitasu pole hagejale makstud. Põhivõlana hageja nõuab kostjalt lepinguväliselt kasutuseelisena hagejale kuuluva kai kasutamise eest tasu 30 €/päev, so aleva sildumisest kuni hagi esitamiseni perioodi 18.07.2015 – 12.05.2016 (300 päeva) eest kaitasu 9000 eurot. Põhivõla arvestuse aluseks on hageja võtnud Pärnu Jahtklubi poolt kehtestatud hinnakirja, mille kohaselt arvestatakse kaikoha kasutusel üle 40 jala olevatele laevadele tasuna 30 eurot/ööpäev. Vedurlaeva Jarek pikkuseks on tehniliste andmete kohaselt 24,01 meetrit ehk 78,77 jalga. Vedurlaeva Jareki pikkuse on hageja teada saanud Veeteede Ametilt ja taotleb tehnilised andmed välja nõuda kohtu kaudu. Samas on hageja saanud ka mitteametlikud tehnilised andmed (vt lisa 3) vedurlaeva tehniliste andmete osas, kust nähtub laeva pikkus jm, saabumise aeg 18.07.2015 ja eeldatav väljumiseajaks on märgitud 01.10.2015 (laev ei ole väljunud ja asub endiselt hagejale kuuluva kinnistu kai ääres), sihtsadamaks on ametlikult märgitud Pärnu Sadam, kuhu vaidlusalune laev sildunud ei ole. Kaitasu määramisel võetakse aluseks laeva pikkus jalgades ja sellest tulenevalt ei oma laevatüübi kriteerium tähendust. Kaitasu arvestus on järgmine: 1 jalg = 0,3048 m2; 24,01 m x 0,3048 = 78,77 jalga. Seega on laeva Jarek pikkuseks 78,77 jalga ehk 24,01 meetrit. Kaikoha tasu üle 40 jala olevatele laevadele on 30 eurot ööpäev. Kaitasu perioodiks on hagiavalduse esitamise hetkel 18.07.2015 (sildumise algusaeg, vt lisa 1) kuni 12.05.2016, 300 kalendripäeva x 30 eur ööpäev = kaitasu kokku summas 9000 eurot, mis iga päevaga suureneb. Hageja põhjendab Pärnu Jahtklubi kaitasu hinnakirja nõude aluseks võtmist sellega, et Jahtklubi võtab vastu väikelaevu erinevalt Pärnu Sadamast, kus toimub kaubalaevade lootsimine jm ning sellest tulenevalt ei lubata üldreeglina Pärnu Sadamas väikelaevadel peatuda ja kui mõningatel juhtudel seda ka lubatakse, on kai kasutamise tasu kordades kõrgem ca 100 eurot ööpäev. Teiseks tuleb kasutuseelise väärtuse hindamisel hageja hinnangul arvesse võtta samas piirkonnas s.o Pärnus asuvate sadamate (Pärnu Sadam ja Pärnu Jahtklubi) poolt kehtestatud kaitasud ja siinkohal üksnes mõistlik (harilik) kaitasu ehk hüvitis kai kasutamise eest. Vedurlaev Jarek asukoht on Pärnus, Emajõe 22A. Hageja kinnistu plaanilt nähtuvalt asub laev pikki kai äärset. Lisaks hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivist, mis ei ole sissenõutavaks muutunud alates hagiavalduse esitamisest s.o 28.04.2016 põhinõudelt 9000 eurolt iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni.
1.3.Nõude õiguslik põhjendus ja tõendid. Hageja leiab, et tegemist on merinõudega Laeva asjaõigusseaduse (LAÕS) § 781 lg 1 p 13 järgi , mille kohaselt on merinõue nõue, mis tuleneb sadama, kanali, doki ja muudest veetee maksudest ja tasudest. Sama kinnitab ka Eestis ratifitseeritud Rahvusvahelise laevade arestimise konventsiooni artikli 1 punkt 1 (n), mille kohaselt on merinõue sadama, kanali, doki ja muud veetee maksudest ja tasudest tulenev nõue. Hageja nõue on merinõue, mis tuleneb kaitasu tasumata jätmisest. Kaitasu arvestatakse kokkuleppe puudumisel tavapärase tasuna (ööpäeva tasuna laeva mõõdukirjas näidatud laeva pikkuse iga meetri pealt), mida sadamates vastavalt praktikale nõutakse. Antud juhul on vaidlusaluse laeva valdaja omavoliliselt hõivanud hagejale kuuluva kai äärse (mh kai kasutuse eest tasu maksmata) ning mida pole tänaseni vabastatud. Kostja eesmärk on vältida kaikoha kasutuse tasu maksmist, vastasel juhul oleks kostja laevaga sildunud nt Pärnu Sadama või Pärnu Jahtklubi sadama alale. Kuna rahalised vahendid puudusid, eelistati omavolilist ja ebaseaduslikku käitumist ning silduti hageja, kui eraomaniku, kai äärde, selleks luba küsimata.
2-16-6763 Hageja selgitab, et hagiavalduses esitatud kaitasust tulenevat merinõuet tuleb käsitleda lepinguvälise nõudena, kuivõrd poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut kai kasutamise osas, mida aga pole olnud võimalik sõlmidagi, kuivõrd kostja ei tunne laeva enda ega muude kohustuste täitmise vastu mingit huvi ehk vastavate isikutega pole kontakti loomine olnud võimalik, mida kinnitab ka Pärnu Laevatehase tegevjuht, kellele kostjad on tänaseni elektriteenuse tarbimise eest võlgu. Hagejale teadaolevalt pole kostja poolt laeva sildumisest kuni tänaseni mingit liikumist laeva meeskonna poolt olnud. Eelviidatu ei tähenda aga seda, et kostjatel oleks õigus hagejale kuuluvat eraomandit (kinnistuga piirnevat kaid) ebaseaduslikult seda vallates kasutada. Hageja märgib, et antud juhul on tegemist ulatuslikuma probleemiga, kuivõrd remonti vajavate laevade omanikud k.a kostjad ei soovi teadlikult silduda sadamatesse, kus tuleb neil sundkorras hinnakirja alusel tasuda nn seisva laeva eest kaitasu. Tänaseks päevaks on kujunenud olukord, kus eraomanik ei pea ega soovi taluda oma kinnistul ja sellega piirnevas kai ääres nn laevade "surnuaeda", mis ei liigu ja mille eest kaitasu ei maksta. TsÜS § 62 lg 1 sätestab, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Riigikohus on 19.05.2009.a lahendis nr 3-2-1-46-09 punktis 15 ja 20.12.2005.a lahendis 3-21-136-05 punktis 31 osundanud, et "Alusetu rikastumisest tuleneva hüvitisnõude korral peab kostja hageja valduse rikkumise tõttu maksma VÕS § 1037 lg 1 (rikkumiskondiktsioon) järgi hagejale hüvitist". Valduse rikkumise korral on hüvitatavaks kahjuks eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 mõistes. Viidates Riigikohtu lahendi nr 3-2-136-05 punktis 26 toodule on kolleegium leidnud, et "Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse kokku sellega seotud kulusid, mis väljendub selgelt ka antud kaasuses. Kostja kasutab ja valdab tema omandit (kaid) ilma hageja, kui õigustatud isiku nõusolekuta VÕS § 1037 lg 1 mõistes, mille näol on tegemist valduse rikkumisega, mis annab hagejale õiguse rikkunud isikutelt ehk kostjatelt nõuda hüvitist, mis seisneb TsÜS § 62 lg 1 mõttes kaotatud kasutuseelises. Kostja on saanud kasutuseeliseid, kuivõrd kostja on kokku hoidnud kaitasu, mida nad oleksid pidanud tasuma Pärnus asuvatele sadamatele kaikoha kasutamise eest. Koostoimes TsÜS § 62 lg 1 on VÕS § 1037 lg 1 sätestatud eeldused: a) teise isiku omandi, muu õiguse või valduse rikkumine b) rikkumine peab olema toimunud ilma õigustatud isiku nõusolekuta5, täidetud ja seetõttu vastutavad kostjad õigustatud isiku ees rikkumise eest. Hageja nõuab kasutuseelisena kostjalt 9000 eurot ning VÕS § 113 lg 1 2. lause ja TsMS § 367 alusel seadusjärgset viivist protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest 28.04.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja tõendab oma nõuet järgmiste dokumentidega: kinnistusraamatu väljatrükk, väljavõte Maaameti kaardiserverist kinnistul asuva kai asendiplaani ja laeva asukoha kohta, e-kiri Pärnu Laevatehas AS-ilt laev JAREKi sildumise aja kohta, fotod silduvast laevast ( tlk.13-17 ja 57-65).
2.Kostja vastus ja menetluse käik
2.1.Kostja Filtrimeister OÜ 10.06.2016 kirjalikus vastuses (tlk 153-158) hagi ei tunnista, vaid palub jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning panna menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab et hageja ei ole enam kui 8 kuulise perioodi vältel üritanud pöörduda kostjate poole tasu nõudega või proovinud seda teha, ega selgitanud selle põhjuseid. Nimetatud nõuete mittetäitmine on TsMS § 371 lg 1 p 3 aluseks, jätta hagiavaldus menetlusse võtmata. Kostja II näol on tegemist avalikult tegutseva ning teenuseid pakkuva äriühinguga, millel on oma veebikeskkond www.filtrimeister.ee Äriühingu kontaktandmed on avalikult kätte saadavad, samuti on vedurlaeva Jarek opereerimisega seotud isikute kontaktandmed kätte saadavad AS-st Pärnu Laevaremonditehas (kohtu märkus: õige ärinimi AS Laevatehas, rk 10124004, asuk Emajõe 22, Pärnu) ning selle territooriumi valvurilt ja ka Pärnu Sadama kaptenilt. Hageja esindajad ei ole soovinud hagiavaldusele eelnevalt kontakteeruda kostja esindajatega selgituste saamiseks või väidetava valduse rikkumise lõpetamiseks. Sellisel viisil oma õiguste maksmapanek on hageja poolt pahatahtlik ning vasta üldisele õiguse mõttele ja on seetõttu seadusega vastuolus. Hageja on jätnud hoolimata kohtunõudest parandatud hagiavalduses selgitamata, kas hageja nõude näol on tegemist lepinguvälise kahjunõudega või alusetust rikastumisest tuleneva hüvitisnõudega. Kuivõrd hagi on
2-16-6763 juba menetlusse võetud, tuleb kostja hinnangul jätta hagiavaldus TsMS § 423 lg 1 p 1 ja eelkõige lg 2 p 1 alusel läbivaatamata. Kostjale kuuluv Poola lipu all sõitev vedurlaev Jarek IMO nr. 7020970 sildus 18.07.2015 kell 18.50 AS-i Pärnu Laevatehas territooriumil asuva kai äärde Pärnu sadamas. Sadamasse sisenemine ja sildumine toimus eelneval kokkuleppel AS-i Pärnu Laevatehas juhtkonnaga, millise kokkuleppega lepiti kokku kai kasutamise eest makstava tasu suuruses ning tasumise viisis. Vaidlusaluse kai äärde laeva Jarek sildumine toimus AS Pärnu Laevatehas töötajate juhendamisel. Vedurlaev Jarek seisab sadamas remondiootel, hetkel toimub laeva mereklassi taastamiseks ja ümberehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamine, mis on väga ajamahukas tegevus. Laeva plaanitakse kokkuleppel AS-ga Pärnu Laevatehas kuivdokkida remondiks ja ümberehituseks septembris 2016. Vastupidiselt hagiavalduses väidetule, puuduvad kostjal täitmata kohustused AS Pärnu Laevatehas ees, mis väljuvad sõlmitud maksekokkulepete raamest. Laev on tagatud valvega kostja valvemehaanikute poolt, kes külastavad laeva kontrollimiseks iga 2-3 päevase intervalli tagant, samuti on laeva järelvalve tagatud ööpäevaringse Pärnu Laevatehase poolse valvega. Vastupidised hageja väited on paljasõnalised ning need tuleb jätta tähelepanuta. Vaidlusalune kai, mis mõttelises osas kuulub hagejale, asub AS Pärnu Laevatehas piiratud valvega territooriumil. Kai on AS Pärnu Laevatehase otseses valduses ning kail asuvad AS Pärnu Laevatehase tehnorajatised (elektrivarustuse tagamiseks mõeldud elektrikilbid). Kostja II ei saanud mingil viisil eeldada, et vaidlusaluse kaiga on seotud kolmandate isikute õigused ja nimetatud kai ei kuulu laeva selle ääres sildumiseks ning seismiseks lubanud äriühingule. Kail puuduvad mistahes viited selle omanikule või muu sarnane informatsioon, mis võimaldaks tuvastada kaiga seonduvaid kolmandaid isikuid või nende õigusi. AS Pärnu Laevatehas on esitanud kostjale II sadamateenuse arveid, sealhulgas kaitasu eest. (vt. määruskaebuse lisa nr. 1). Samuti on AS Pärnu Sadam veealas asuvate kaiomanike või valdajate andmed on avalikult toodud ära AS Pärnu Sadam kodulehel, mille kohaselt omavad või valdavad AS Pärnu Sadam veealas sildumiseks seisuga 12.05.2016 kaisid kuus äriühingut, millises loetelus puudub hageja (vastuse lisa nr. 1). Eksitavad (TsMS § 200 vastuolus) on hageja kohtule hagiavalduse punktides 3.1; 4.4 ja 5.3 esitatud väited, vedurlaeva sisenemise kohta sadamasse ilma hageja loata. Hageja ei saanudki vastavat luba anda, sest sai kinnistu mõttelise osa omanikuks, mille osaks on vaidlusalune kai, kinnisturaamatu andmetel (vt. hagiavalduse lisa nr. 1-3) alles 20.10.2015. Vedurlaev Jarek sildumine ja seismine vaidlusaluse kai ääres ei saanud rikkuda ega piirata kuni 20.10.2015 mingil viisil hageja õigusi. Vaidlusaluse kai otsene valdaja on AS Pärnu Laevatehas, kaudseks valdajaks sai mõttelise osa omandamise kaudu hageja alles 20.10.2015. Kui hageja hinnangul esinevad hageja omandi valduse rikkumisest tulenevad nõuded, peaks sellisest rikkumisest-, selle lõpetamiseks või muud valduse vaidlustest tulenevad nõuded suunama kai otsese valdaja AS-i Pärnu Laevatehas vastu. Kui hageja avastas peale omandi tekkimist (kinnistu mõttelise osa omandamist) selle ja selle väidetavat valdust omaniku hinnangul rikkuvad kolmandatele isikutele kuuluvad esemed on õiguslikult eeldatav vastavast rikkumisest sellega seotud isikute teavitamine ning vastava rikkumise lõpetamise nõudmine ning alles seejärel, kui peale vastava nõude saamist rikkumist ei lõpetata, hagiavaldusega kohtusse pöördumine. AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 36 lg 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Tegelik võim tähendab võimalust asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada. Tegeliku võimu olemasoluks peab valdaja olema asjaga ruumiliselt seotud ning see seotus peab olema suunatud pikemale ajale. Valduse üleandmiseks piisab ainult poolte kokkuleppest, kui omandaja suudab ilma raskusteta teostada asja üle tegelikku võimu. Samas ei lähe valdus üle, kui senine valdaja säilitab võimaluse võimu teostada. Senine valdaja peab oma tegeliku võimu ka tegelikult üle andma. Käesoleval juhul pidanuks hageja koos hagiavaldusega tõendama, et sai koos kinnistu mõttelise osa omandamisega 20.10.2015 ka vaidlusalusele kaile otsese valduse, mis looks õiguslikud eeldused saadud valduse rikkumisest tulenevate nõuete esitamiseks. Hagiavalduse tekstist võib järeldada, et hageja on kostjate suhtes esitanud oma nõude lepinguvälise kahju hüvitisnõudena. VÕS § 127 lg-st 2 tulenevalt on praegusel juhul välistatud hageja
2-16-6763 deliktiõiguslik kahjuhüvitisnõue, mis võiks tuleneda hageja valduse rikkumisest kui kostja õigusvastasest teost VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Samas VÕS § 1038 kohasel ei ole rikkujal, kes ei teadnud oma õigustatuse puudumisest ega pidanudki sellest teadma, ei ole käesoleva seaduse § 1037 lõigetes 1 sätestatud kohustusi niivõrd, kuivõrd ta ei ole rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal, mil ta enda vastu nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Valduse rikkumise korral on hüvitatavaks kahjuks eelkõige kaotatud kasutuseelised. Hagejal oleks õigus valdusest teenitavale kasule vaid siis, kui tal oli õigus kasutuseelistele, st. tal oli kostja suhtes õigus kinnisasja vallata. Omanikul ei ole õigust valdusega seotud potentsiaalsete kasutuseeliste hüvitamisele, kui tal ei olnud õigust neid otsese valduse puudumise tõttu saada. Hagejale mõttelises osas kuuluv kai ei ole registreeritud sadamaregistris, kail puudub mistahes seadusega nõutav informatsioon selle omaniku, eeskirjade ning osutatavate teenuste hinnakirja kohta. Nõude põhistamisel kasutuseelise kaotuse väärtuse kohase hüvitisnõudega pidanuks õigusliku eeldusena hageja tõendama valdusse olemasolu. Käesoleval juhul on kohtule esitatud dokumentidest selge, et hageja omandas 20.10.2015 vaidlusaluse kai mõttelise osa omandi, kuid seda kas sellega kaasnes ka otsese valduse saamine ei ole hageja tõendanud. Isegi kui eeldada hagejal kasutuseelise õiguse olemasolu tuleb kasutuseelise kaotuse hindamisel arvestada kasutusõiguse väärtust sarnase asja keskmise kasutusõiguse väärtusega ning kaotatud kasutuseelise arvestamisel saab lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. Kostja II märgib, et hageja nõude suuruse arvutamise aluseks võetud Pärnu Jahtklubi hinnakirjas toodud hind on väikelaevade sadama külastamise ja kai ääres lühiajalise seismise hind. Laeva sadamas seismiseks pikema aja vältel sõlmitakse alati erikokkulepped, mis on märgatavalt soodsama maksumusega. Näiteks esitas AS Pärnu Laevatehas vedurlaev Jarek seismise eest vaidlusaluse kai ääres arve arvestusega 7,92 eurot päeva eest (0,33 eurot tunnis, vt. määruskaebuse lisa nr. 1). Kostja II tasub enda poolt opereeritavate teiste vedurlaevade seismise eest Paljassaare sadamas kaitasu 200 eurot kuus ja Miiduranna sadamas 350 eurot kuus. Hageja ei ole sadamaregistris registreeritud sadamapidaja- või sadama operaatorina ning vaidlusalusele kaile ei ole määratud sadamateenuste osutamiseks veeala. Täiendavalt tuleb kasutuseelise väärtuse määramisel arvestada, et sadamatasud registreeritud teenuste osutajatel sisaldavad endas ka tasu valve, elektri-, veevarustuse ning prügiveo tagamise eest, milliseid kulutusi käesoleval juhul hageja ei kanna. Kokkuvõtvalt on hageja nõude suurus põhjendamata ja hagiavaldus on kostja II hinnangul esitatud valede isikute vastu. Õiguslik alus hagiavalduse esitamiseks on ebaselge ning hagejal on täitmata TsMS § 423 lg 1 p 1 kohased eeldused hagiavalduse esitamiseks. Kuivõrd kostja II vaidlustab põhinõude olemasolu, ei esita kostja II täiendavalt vastuväiteid hageja viivisnõudele. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus kostjate suhtes jätta läbi vaatamata või alternatiivselt jätta kostja I suhtes läbi vaatamata ja kostja II suhtes rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II annab TsMS § 394 lg 2 p 6 järgse nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
3.Kumbki pool hilisemas menetluses oma seisukohti ei muutnud. Kompromissipakkumisi pooled ei ole teinud. Kohus lõpetas 15.11.2016 määrusega eelmenetluse, määras poolte nõusolekul asja lahendamise TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, andis tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude esitamiseks kuni 15.12.2016. Pooled esitasid tähtaegselt oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad.
4.Taotluste lahendamine . 04.12.2016 saabus kostjalt taotlus kaasata menetlusse kolmanda isikuna AS Pärnu Laevatehas, kuna sadamasse sisenemine ja sildumine toimus eelneval kokkuleppel AS-i Pärnu Laevatehas juhtkonnaga, millise kokkuleppega lepiti kokku kai kasutamise eest makstava tasu suuruses ning tasumise viisis. Vaidlusaluse kai äärde laeva Jarek sildumine toimus AS Pärnu Laevatehas töötajate juhendamisel. AS Pärnu Laevatehas on esitanud perioodil 18.07.20156
2-16-6763 31.10.2015 vaidlusaluse kai ääres vedurlaev Jarek seismise eest arve nr. 295A seisutasu arvestusega 7,92 eurot päeva eest ( arve tõendina menetlusse esitatud 07.06.2016 määruskaebuse lisana nr. 1 ) , milline arve on kostja poolt tasutud. Esitatud arve tõendab kostja ja Pärnu Laevatehas vahelise kokkuleppe olemasolu vaidlusaluse kai äärde siirdumise ning seal seismise tasu suuruse osas. Vastupidiselt hageja poolt menetluses esitatule teavitas kostja tolleaegne juhatuse liige Allan Reedik ja vedurlaeva Jarek kapten Tiit Nõu laeva sildumisele eelnevalt Veeteede Ametit laeva sildumisest Pärnu Sadama akvatooriumis asuva Pärnu Laevatehas kai äärde, mitte Pärnu sadamasse. Vastavad andmed on võimalik välja võtta EMDE süsteemi elektroonsest deklaratsioonist ja seda tõendab kostja esindaja Allan Reedik ja Pärnu sadama kapteni Villu Kivinukk vaheline e-kirja vahetus ( avalduse lisa nr 1 ). Deklaratsioonis sildumise kohana märgitud kai number 4 on Pärnu sadama akvatooriumis AS Pärnu Laevatehas poolt opereeritav sadamaala. Vastavat asjaolu on võimalik tuvastada lingilt http://www.sadamaregister.ee/SadamaRegister/sadam/370. Samuti taotles kostja vaatluse korraldamist Emajõe 22a kinnistul kai juurdepääsu ning tehnorajatiste seotust AS Pärnu Laevatehas territooriumiga tuvastamiseks ja tõendamaks, et hagejale kuuluvale vaidlusalusele kaile pääseb ainult AS Pärnu Laevatehas valvega territooriumilt ja et kail paikneb AS-le Pärnu Laevatehas kuuluv elektrivarustuse kilp.
4.1.Kohus edastas taotlused hagejale, kes 21.12.2016 arvamuses palus jätta need rahuldamata, kuna kolmanda isiku kaasamise avaldusest ei nähtu aga selle võimaliku nõude õiguslikku põhistust ega sellega seonduvaid asjaolusid ja otstarbekust, arvestades muuhulgas kolmanda isiku menetluses osalemisega kaasnevaid kulusid. Hageja TsMS § 290 ja § 291 lg 5 kohaselt ei ole vaatluse teostamine vajalik ega põhjendatud ja mille läbiviimine venitaks asjatult menetlust. 24.05.2016 on kohtutäitur Rocki Albert arestimistoimingut teostades tuvastanud (vt täituri avaldus kohtule), et laev kuulub Filtrimeister OÜ-le ja see asus arestimise hetkel aadressil Emajõe 22A, Pärnus kai ääres. Laev on mehitamata, elektrita (kostja on seda ise tunnistanud), ilma igapäevase valveta ning laev on liikumisvõimetu ja sellel puudub sõiduluba. Järelduvalt on kostja väide, et arestimistoiming viidi läbi AS Pärnu Laevatehase piiratud valvega territooriumil, ebaõige. Kui laev on tänaseni mehitamata ja valveta võib möönda, et laeva reeder ehk kostja ei ole vastutustundlik isik, sest laev on sisuliselt maha jäetud. Kohtutäitur Rocki Albert kinnitas arestimisepäeval, et mitte ühtegi isikut laeva juures ei olnud ja vesteldes AS Pärnu Laevatehase tegevjuhiga selgus, et juba väga pikka aega ei ole laeva juures liikumist olnud ning laeva omanikega on kontakti saamine võimatu, kuivõrd viimased hoiavad kõrvale AS-le Pärnu Laevatehas ees kohustuste täitmisest. Kõik eelnev viitab ilmselgelt sellele, et kostja on maksevõimetu. Hageja leiab, et hagiavaldusele lisatud fotode ja kinnistu plaani (ligipääs on eraldiseisvalt olemas), kinnistusraamatu väljavõttega (vt hagi lisad 1 ja 2) on kostja väited, et laev sildus ja asub Pärnu sadamas kai ääres täielikult ümberlükatud. Teiseks ja vääraks tuleb lugeda kostja väited, mis viitavad AS Pärnu Laevaremonditehase otsesele ja kaudsele valdusele hageja kinnistu osas, sest vastava kinnistu ja selle juurde kuuluva kai valdust ei ole viidatud isikule üle antud ning mingeid kasutuslepinguid pole sõlmitud. Samuti ei asu hageja kinnistul ega selle territooriumil Pärnu laevaremonditehasele kuuluvaid mistahes rajatisi ja isegi kui asuksidki, siis ei anna vastav asjaolu kostjale õiguslikku alust tugineda teadmatusele ja saada kasutuseelist.
4.2.TsMS § 216 lg 1 kohaselt on kolmanda isiku kaasamine lubatud juhul, kui tehtava kohtuotsusega tuvastatakse asjaolud, mida saab kolmanda isiku kaasamist taotlenud pool kasutada järgmises kohtumenetluses kolmanda isiku vastu või vastupidi – kolmas isik saab tuvastatud asjaolusid kasutada tema vastu. Arvesse võttes, et kostja taotluste aluseks olevad asjaolud olid teada juba kostja vastuse esitamise ajal 10.06.2016 ning kohus on andnud võimaluse pooltele seisukohti ja taotlusi esitada ja kostja ei ole veenvalt põhistanud taotluste esitamist hiljem, samuti nende vajadust, kohus, tuginedes TsMS § 216 lg 1.1 ja § 238 lg 3 alusel ei pea taotlusi põhjendatuks ja jätab need rahuldamata. Kohus leiab, et juhul, kui kostja on AS-i Pärnu Laevatehas kui kai otsese valdaja vastu regress vm nõue, ei puuduta see hageja kui kai omaniku ja kostja vahelist võlaõiguslikku suhet ja kostja saab nõuet 3. isiku vastu maksma panna eraldi kohtumenetluse kaudu, kui ta ei ole enne eelmenetluse lõppu taotlenud 3. isiku kaasamist. Kohus nõustub hageja viitega Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-16112 (p.6) selles, et „ka kolmanda isiku kaasamise avalduse esitamine on lubamatu, kui sellega menetlust põhjendamatult venitatakse", sest see ei ole kooskõlas TsMS § 200 lg-s 4 sätestatuga.
2-16-6763 Kohus nõustub hageja, et vaidluse lahendamisel ei ole sadamas vaatluse korraldamine vajalik, kuna AS Pärnu Laevatehas võimalik valdus Emajõe 22a kai üle perioodil juulist –oktoobrini 2015 ning asjaolu, et sildumine kaile sai või saab toimuda AS Pärnu Laevatehase juhendamisel või kontrolli all, ei mõjuta kai omandi kuuluvust ja omandiõigusest tulenevat nõudeõigust. Tõendi kogumise taotlust ei ole piisavalt põhistatud ning kohus jätab selle rahuldamata.
5.Kostja 13.12.2016 lõplikus seisukohavõtus jäi selle juurde, et kahjunõude suuruse põhistamiseks pidanuks hageja eelduslikult kohtule tõendama vaidlusaluse kai üürimisest kostja tegevuse tõttu saamata jäänud üüritulu suuruse, millest on maha arvatud selle saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. Kostja on eelnevas menetluses kohtule tõendanud, et hagejale kuuluv kai ei ole kantud sadamaregistrisse ning sellele ei ole määratud sadamateenuse osutamiseks veeala. Hagejal on võimatu sellise kahju tekkimine, mis põhineb kostja tegevuse tõttu saamata jäänud kai üüritulul või sadamateenuste osutamisel. Kohus võib VÕS § 140 lg 1 alusel kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks välja töötatud lepinguväliselt tekitatud kahju printsiipides sisaldub samuti kohtu diskretsiooniõigusena väljendatud kahju hüvitamise vähendamist lubav säte. Selle art. 6:202 sätestab, et juhul kui see on õiglane ja mõistlik ning kui kahju ei ole tekitatud tahtlikult, võib isiku kahju hüvitamise kohustusest kas osaliselt või täielikult vabastada, kui täies ulatuses vastutus oleks kahju tekitanud isikule vastutusest või kahju suurusest. Kostja on eelnevas menetluses kohtule põhistanud, et ei olnud teadlik parvlaeva Jarek sildamisel vaidlusaluse kai äärde, selle omandilisest kuuluvusest ning sellise detailse teabe hankimist ei saanud kostjalt mõistlikult eeldada. Hageja ei teinud kordagi pingutusi kohtusse pöördumisele eelnevalt kostjaga kontakteeruda omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks, mis vältinuks käesoleva vaidluse jõudmist kohtusse. Kohtuotsuse põhjendused, kohaldatud õigusaktid
4.Menetluslikud selgitused. Kohus, läbivaadanud toimiku materjalid ja tutvunud poolte seisukohtadega, peab võimalikuks teha asjas menetlust lõpetav lahend kirjalikus menetluses Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 alusel poolte nõusolekul. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus, tutvunud hagiavalduses esitatud asjaoludega, poolte seisukohtadega ning hinnanud tõendeid vastavalt seadusele, leiab, et hagi kostja Filtrimeister OÜ vastu tuleb rahuldada osaliselt.
5.Tuvastatud asjaolud. Asjas ei ole pooltel vaidlust järgmistes faktilistes asjaoludes: kostjale Filtrimeister, mis kandis kuni 22.02.2016 ärinime B & T Service OÜ, kuulub alates 05.12.2014.a Poola lipu all sõitev vedurlaev Jarek (IMO7020970, Poola Vabariigi Gdanski Ringkonnakohtu Mereregistri laevakinnistusraamatu 07.07.2016 registriväljavõte tlk. 183 – 185). Laev JAREK sildus 18.07.2015 kell 18.50 Pärnu sadamas kinnistu asukohaga Emajõe 22a (reg.kood nr 2236805, katastritunnus 62501:042:0001) asuva kai ääres (katastriüksuse asendiplaan tlk 14) ja et laev seisab tänaseni katkematult sama kai ääres. Nimetatud kinnistu kuulub hageja esitatud tõendi, so 27.04.2016 seisuga kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt (tlk. 13) alates 20.10.2015 kaasomandina kahele äriühingule: 40/100 kaasomandist kuulub AS-ile Lucia Amabile ja 60/100 kaasomandist kuulub
2-16-6763 hagejale, AS-ile Aqua Marina. Kuigi hageja väidab hilisemas seisukohavõtus 21.12.2016), et kinnistu on hageja ainuomandis, toimikus tõendid selle kohta puuduvad.
Vaidlus on pooltel selles, kas hagejal on õigus nõuda kasutuseelisena VÕS § 1037 alusel kostjalt hüvitist kai kasutamise eest, arvesse võttes, et kinnisasi ei kuulunud sildumise ajal 18.07.2015 hageja omandisse, vaid seda valdas ja sildumist juhendas ning kai seisutasu arve perioodi 18.07.2015 kuni 31.10.2015 eest esitas AS Pärnu Laevatehas. Samuti kostja leiab, et hageja kohtusse pöördumise eel ei teinud kuni aprillini 2016 endast olenevat kostjaga kontakti võtmiseks, omandiõiguse muutumisest teavitamiseks ja tasu küsimiseks ning põhjendamatu on kostja arvates nii nõude õiguslik alus (kahju hüvitis vs alusetu rikastumine ) kui ka nõude suurus Pärnu Jahtklubi hinnakiri üle 40 jala pikkuste veesõidukitele 30€/ööpäev.
6.Võlasuhte olemasolu, põhinõude eeldused
6.1.Omandiõigusega seotud valduse rikkumiste puhul õigustamata isiku poolt on võimalik rahaline nõue kolmel alternatiivsel õiguslikul alusel: 1) kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel, kus kahjuks on kaotatud kasutuseelised; 2) kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel; 3) alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037-1039 alusel, mille esemeks võib mh olla alusetult saadud kasutueelised (vt sarnaste nõuete kohta nt kaasomanike vahelises suhtes RKTKo nr 3-2-1-51-11, pd 19, 23, 22 ja 26-28). Hageja nõuab kostjalt alusetult saadud kasutuseelise hüvitamist VÕS § 1037 -1039 alusel, mis on antud juhul õiguslikult põhjendatud ja lubatav. TsÜS § 62 lg 1 sätestab, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kostja vastuväide hageja nõudele tugineb mh VÕS § 1038 sättel, mille kohaselt rikkujal, kes ei teadnud oma õigustatuse puudumisest ega pidanudki sellest teadma, ei ole käesoleva seaduse § 1037 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustusi niivõrd, kuivõrd ta ei ole rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal, mil ta enda vastu nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse saadu omandamiseks tehtud kulutusi.
6.2.Kohtule esitatud tõendite alusel ( kinnistusraamatu väljatrükki, AS Pärnu Laevatehas e-kiriaprillis 2065, 31.10.2015 arve) ja tuvastatud asjaoludel kohus leiab, et hagejal kui kinnistu Emajõe 22a omanikul on alates omanikuks saamisest 20.10.2015 (kinnistusraamatu väljatrükk tlk. 13) õigus nõuda tema nõusolekuta tema omandisse kuuluva kai kasutamise eest saadu harilikku väärtust ehk kai kasutamise harilikku tasu. Kuna kostja poolt algne valduse saamine ehk kai äärde sildumine toimus 18.07.2015, so ajal, mil hageja ei olnud omanik ja sildumine toimus kokkuleppel AS-iga Pärnu Laevatehas, kes (käesolevas asjas väljaselgitamata ja kohtule teadmata õiguslikel alustel, mis ei oma aga hageja nõude suhtes ka tähtsust) kaid valdas, sildumist ka juhendas ja kaitasu nõudis perioodi 18.07.2015 – 31.10.2015 so 106 päeva eest (31.10.2015 arve nr 295/A - tlk. 128), siis tuleb lugeda, et kuni 19.oktoobrini 2015 ehk perioodi 18.07.2015 – 19.10.2015 eest ei olnud hageja õigustatud kaitasu nõudma, kuna tal puudus omand ning kuni 31.10.2015 valdas kostja õigustatud isiku nõusolekul ja VÕS § 1038 tähenduses ta ei pidanud teadma oma õigustatuse puudumisest ning VÕS § 1037 sätestatu selle ajani ei kohaldu.
6.3.Riigikohus on 19.05.2009.a lahendis nr 3-2-1-46-09 punktis 15 ja 20.12.2005.a lahendis 3-2-1-13605 punktis 31 osundanud, et "Alusetu rikastumisest tuleneva hüvitisnõude korral peab kostja hageja valduse rikkumise tõttu maksma VÕS § 1037 lg 1 (rikkumiskondiktsioon) järgi hagejale hüvitist". Valduse rikkumise korral on hüvitatavaks kahjuks eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 mõistes (vt nt Riigikohtu 11.03. 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 20) Viidates Riigikohtu lahendi nr 32-136-05 punktis 26 toodule on kolleegium leidnud, et "Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse kokku sellega seotud kulusid, mis väljendub selgelt ka antud kaasuses. Kostja kasutuseeliseks TsÜS § 62 lg 1 tähenduses saab olla kasu, mida ta sai seetõttu, et ei pidanud teistelt isikutelt kooliruume üürima. Kostja on senises menetluses esitanud arvutused oma kasutuseeliste kohta. Kostja saadud kasutuseeliste arvestamisel saab lähtuda üksnes ruumidest, mida
2-16-6763 ta ebaseaduslikult kasutas, ning hüvitist saab mõista üksnes aja eest, millal ta neid ruume ebaseaduslikult valdas. Hageja kaotatud kasutuseelised kahjuna (vt RK otsuse nr 3-2-136-05 p-i 14) võivad olla aga arvestatud ka ruumide eest, mida kostja ei vallanud, kuid mida hageja ei saanud kasutada, sh välja üürida osade ruumide ebaseadusliku valdamise tõttu". Kostja on esitanud seoses vaidlusaluse kai kasutamisega kohtule ühe arve, perioodini 31.10.2015, edasise perioodi kohta kostjal kai kasutamise kulude tekkimise kohta tõendid puuduvad, samas kui kostja hoiab oma laeva kai ääres ning selle kai kasutamine on kostjale teadaolevalt toimunud esimesed 5 kuud hinnakirja alusel tasulisena. Antud asjas jääb tõendite puudumisel tuvastamata, kas omaniku vahetumise korral kostja teavitamise kohustus oleks pidanud olema senise otsese haldaja AS Pärnu Laevatehas või hageja kohustus, kuid kostja oleks saanud huvi tunda, miks enam temale arveid ei esitata, arvestades kai pikaajalist, kuudepikkust kasutust. Kohus nõustub hageja poolt viidatud Riigikohtu praktikaga selles, et alates 01.11.2015 on kostja saanud hageja omandi arvelt kasutuseeliseid, kuna võõrast asja omaniku loata tasuta kasutades on hoidnud kokku sellega seotud kulusid. Kuivõrd 12.05.2016 seisuga hagis esitatud nõue hõlmab perioodi 18.07.2015 – 12.05.2016, so 300 päeva ja edasist hüvitist hageja ei nõua, siis hagi piirides on hageja õigustatud nõudma kasutuseelisena alusetult saadud hüvitist perioodi 01.11.2015 – 12.05.2016 ehk 194 päeva eest.
8.Kasutuseelisest tuleneva nõude ulatus ja suurus. Esmalt märgib kohus, et asjaolu, kas hageja on Emajõe 22b kinnistu ainuomanik või kaasomanik, ei oma kosja vastuesitatud nõudes tähtsust, kuna hagejal ka kaasomanikuna on õigus nõuda kahju hüvitamist täies ulatuses, mitte võrdeliselt oma kaasomandiosaga, sest kaasomanikud on kolmandate isikute suhtes AÕS § 71 lg-st 4 tulenevalt solidaarvõlausaldajad VÕS § 73 mõttes (vt selle kohta Riigikohtu 19. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 23). VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit või valdust kasutamise või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Antud juhul kai kasutamise hariliku väärtuse.
Kohus leiab, et veenvalt põhistamata ja tõendamata on hageja tuginemine Pärnu Jahtklubi hinnakirjale 30 € / ööpäev (tõendina hinnakirja lisatud ei ole), kuna kaiteenus jahtidele ning kaiteenus remonti ootavatele laevadele väga suure tõenäosusega ei ole samas mahus ega väärtuses. Kohtule ei ole ka selge, miks hageja, kes küsis kostja täpse sildumise andmeid AS- Pärnu Laevatehaselt, mis viitab otseuselt, et hageja arvates pidi just see firma olema kursis kai varasema kasutusega, ei küsinud viimaselt andmeid ka kai kasutamise senise praktika kohta. Hageja ei ole veenvalt põhistanud, miks ta ei teadnud varasemast kai tasulisest kasutamisest ja miks see ei peaks teda puudutama kui kai kasutuse harilik tasu kasutuseelise välja arvutamisel. Kohus leiab, et kostja vastuväited kaitasu suuruse osas on põhjendatud. Kuivõrd antud kai kasutusel oli varasemast olemas harilik tasustamise praktika, mis oli teada nii varasemale valdajale kui ka kostjale - 31.10.2015 arve järgi (tlk 128 ) oli kai seisutasuks alates sildumisest kuni arve esitamiseni 106 päeva eest 848 eurot, mis teeb ööpäevatasuks 8 eurot (kostja vastuväites märgitud tasumäär 7,92 € /ööpäev jääb kohtule arusaamatuks), siis on mõistlik ja põhjendatud rakendada sarnast kai seisutasu ka edasise perioodi kohta. Kuna hageja ise ei ole astunud samme peale kinnisasja omandamist kostja teavitamiseks valduse rikkumisest, oma nõudest ega püüdnud kostjaga mõistlikus suuruses tasus kokkuleppida, on õiglane, et hageja risk võimaliku suurema tasu kaotamisest jääb tema enda kanda. Kohus loeb põhjendatud ja tõendatud, hagejale hüvitamisele kuuluvaks kasutuseeliseks kostja poolt alates 01.11.2015 kuni 12.05.2016 maksmata laeva seisutasu 194 päeva eest 8 eurot/päevas summas 1552 eurot (194 päeva x 8 = 1552 €). Vastavalt hagile tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 1552 eurot.
9.Viivise nõue. VÕS § 113 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 intressimäär on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavale viimane intressimäärale. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi
2-16-6763 esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,022% päevas. Eeltoodust tulenevalt võib hageja nõuda alates hagi esitamisest 28.04.2016 kostjalt seadusjärgset viivitusintressi, kuna kosja ei ole hageja nõuet täitnud ega alusetult saadut hüvitanud. Otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 28.04.2016 – 18.01.2017 , so 266 päeva eest hageja poolt nõutud 0,022 % määras summas 90,44 eurot (põhivõlg 1552 € x 0,022 : 100 = 0,34€/päevas x 266 = 99,44 €).
10.Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate kulude suuruse kindlaksmääramine
10.1.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja vähem kui pooles ulatuses, siis vastavalt TsMS § 163 lg.1 tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esitas hagi 9000 euro ja seadusjärgse viivise nõudes, mis hageja nõude täieliku rahuldamise korral oleks moodustanud 9526,68 eurot (sh põhivõlg 9000 € + viivis otsuse tegemise seisuga 266 päeva eest 526,68 €). Hagi kuulub rahuldamisele summas 1642,44 eurot (sh põhivõlg 1552 € + viivis 266 päeva eest 90,44 €), mis moodustab hage nõutust 17,24 % (1642,44 x 100 : 9526,80 € = 17,24). Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga 17,24 % ulatuses ja hageja kanda 82,76 % ulatuses (100-17,24).
10.2.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.3.Kostja esitas 15.12.2016 menetluskulude nimekirja ja arve nr 201600031 SOS Õigusabi büroolt, paludes hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 1080 eurot (käibemaksuta). Kostja nimekirjast ja arvest nähtuvalt on õigusabi dokumente koostanud jurist Styna Eerma, spetsifikatsiooni kohaselt mahuga 6 tundi (tasumäär 60 €/tund). Kohus ei pea põhjendatuks kostja õigusabi kulude väljamõistmist hagejalt, kuivõrd kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat ja tegemist ei ole seega lepingulise esindaja kuluga. Kohtutoimiku andmetel on kõik menetlusdokumendid asjas esitanud kostja seadusliku esindajana juhatuse liige ning toimikust ei nähtu, et kostjat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja, mistõttu kohtul ei olnud võimalik kindalaks teha, kas esindaja vastab TsMS § 218sätestatud kvalifikatsiooni nõuetele. TsMS § 175 lg 1 ja 2 sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, kusjuures lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Samuti on Riigikohus 12.10.2011 lahendis nr 3-2-1-80-11 punktis 23 selgitanud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuluga. Kohus nõustub siin täielikult hageja vastuväidetega selles, et TsMS § 175 lgs 1 sätestatud lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik ja mille teket ning kandmist ei saa vastaspool mõistlikult ette näha.
10.4.Hageja esitas 15.12.2016 menetluskulunimekirja ja tõendid ning taotleb kostjalt välja mõista
2-16-6763 asjas tasutud riigilõivu 725 € , hagi tagamisega seotud kuluna kohtutäituri tasu 187,16 € (tasu otsus lisatud) ning õigusabi kulud lepingulisele esindajale kahe arve alusel mahuga 7 tundi (tasumäär 95€/tund) summas 665 € (käibemaksuta) (arved lisatud). Kohtutoimikust nähtuvalt (tlk. 70-71) on hageja asjas maksnud kahe maksega (27.04 ja 12.05.2016) riigilõivu hagilt 550 € (vastab hagi hinnale kuni 10 000 €) ja hagi tagamiselt 50 €, kokku 600 €, mitte 725 €, nagu väidab hageja, toomata täpsemalt välja riigilõivude koosseisu ja viidates, et maksekorraldused on toimikus. Hageja taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas 665 € on õigustoimingute sisu ja mahu poolest (7 tundi, sellest hagiavalduse koostamiseks 4 tundi), samuti tasumäära poolest (95€/ tund) mõistlikud ja põhjendatud, samuti on põhjendatud ja vajalik kulu hagi tagamise täitmisele summa 187,16 eurot. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt ja menetluskulud kindlaks määrata summas 1452,16 €, so riigilõiv 600 € + hagi tagamise kulud summas 187,16 € ja lepingulise esindaja kulu 665 €. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt välja mõista võrdeliselt hagi rahuldatud osaga hageja kasuks 17,24 % kindlaksmääratud menetluskuludest summas 1452,16 eurost, so 250,35 eurot.
10.5.TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (250,35 eurolt) tasuda hagejale viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas). Rein Pokk Kohtunik
/Allkirjastatud digitaalselt/
KOHTUOTSUS JÕUSTUS Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 22.06.2017 järgmises sõnastuses:
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 18.01.2017.a otsus tühistada osas, milles maakohus jättis põhivõlanõudes ja sellelt arvestatud viivisenõudes hagi osaliselt rahuldamata. Teha asjas uus otsus, millega rahuldatakse hagi põhivõlanõudes kokku summas 2400 eurot ja sellelt summalt arvestatud viivisenõudes. Maakohtu otsust tuleb muuta ka menetluskulude jaotuse osas ja määrata, et 75% maakohtu menetluskuludest jääb hageja kanda ja 25% kostja kanda. Tühistada maakohtu otsus ka välja mõistetud maakohtu menetluskulude summa osas ja mõista maakohtu menetluskulude eest kostjalt hageja kasuks välja 363,05 eurot.
2.Aktsiaseltsi AQUA MARINA apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Osaühingu Filtrimeister apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta kostja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud kostja kanda ja hageja apellatsioonkaebusega seotud menetluskuludest 10% kostja kanda ning 90% hageja kanda. Välja mõista kostjalt hageja kasuks apellatsioonimenetluse kulude eest 188 eurot.
5.Keelduda kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendi vastuvõtmisest ja eemaldada tõend toimikust.
5.2.Välja mõista Filmimeister OÜ-lt aktsiaselts AQUA MARINA kasuks põhivõlg summas 2400 eurot ja viivis põhivõla tasumisega viivitamise eest perioodi eest
2-16-6763 28.04.2016.a kuni 19.05.2017.a summas 203,43 eurot ja viivis põhivõlalt alates 20.05.2017.a VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
5.3.Jätta maakohtu menetluskuludest 75% hageja kanda ja 25% kostja kanda.
5.4.Jätta hageja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kuludest 10% kostja kanda ja 90% hageja kanda. Jätta kostja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud kostja kanda.
5.5.Välja mõista Filmimeister OÜ-lt aktsiaseltsi AQUA MARINA kasuks maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude katteks kokku 551,05 eurot. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
VÄLJAVÕTE ÕIGE
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.