Tsiviilasi nr.2-06-23640
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.jaanuar 2007.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-23640
Tsiviilasi
X AS hagi K. K. vastu regressnõudena liikluskahju ja kahjukäsitluskulude summas 15 758.82 krooni väljamõistmise nõudes. Hageja: X AS Hageja volitatud esindaja: D. S. /tl.20/ Kostja: K. K.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi K. K. vastu täies ulatuses. Välja mõista K. K. liikluskahju summas seitse tuhat (7000) krooni ja kahjukäsitluskulud summas kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend kaheksa (8758) krooni 82 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat kakssada viiskümmend (1250) krooni X AS kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (09.01.2007.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättetoimetamisest esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvatest põhjustest või esinevad TsMS §415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolud. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 06.06.2004.a. toimus A A. S. y-ndal kilomeetril liiklusõnnetus, milles K. K. poolt juhitud AS-ile A. A. kuuluv sõiduauto Opel Frontera (reg.nr.xxxxxx) põhjustas isikukahju A. T. Kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostja poolt juhitud sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping hagejaga, tekkis hagejal liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees. Hageja hüvitas kannatanu A. T. ravikulud, summas 58 392.109 krooni, SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum. Kahjujuhtumi menetlemisel kandis hageja liikluskahju käsitluskulud summas 8758.82 krooni. LKS § 38 lg.2 kohustab liiklusõnnetuses kahju tekitanud isikut teatama liiklusõnnetusest oma kindlustusandjale või garantiifondile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie päeva jooksul. Samuti tuleb sama tähtaja jooksul esitada kindlustusandjale kirjalik seletus toimunu kohta ning ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses. Hageja saatis sõiduki omanikule kirja, kus teavitati sõiduki omanikku juhtunud liiklusõnnetusest ning paluti sõidukit juhtinud isikul tulla hageja juurde sõidukit näitama ning kirjalikku seletust andma. Kostja ei tulnud hagejale sõidukit näitama ega ka kirjalikke seletusi andma. Hageja kinnitab, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja palub regressi korras välja mõista kostjalt kannatanule hüvitatud isikukahju summas 7000 krooni (s.o. 30% 58 392.19 kroonist) ning kahjukäsitluskulud summas 8758.82 krooni (15% 58 392.10 kroonist). Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1250 krooni. Menetluse käik 13.09.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.24-26/. Kostja isa on menetlusdokumendid vastu võtnud 23.10.2006.a. /tl.29/. Seega loeb kohus TsMS §322 lg.1 kohaselt menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus ja materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Liikluskindlustuse seaduse” (LKS) (RT 24/92-338; RT 48/95-744; RT 83/96-1488; RT 43/01-238) §7 lg.1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning LKS §43 lg.2 kohaselt on kahjujuhtumi käsitlejaks kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule lasub hüvitamise kohustus. Seega oli (on) hageja õigustatud teostama õigustoiminguid, mis on seotud antud kahjujuhtumi käsitlemisega; sealhulgas hüvitama kannatanu ravikulud. Asja materjalidega /tl.10,11,12,13,14/ on tõendatud, et hageja on SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum tasunud kannatanu (A. T. ) ravikulud summas 58 392.19 krooni /tl.14/ ning kandnud kahjujuhtumi käsitlemisel kulutusi summas 8758.82 krooni /tl.15,16/. LKS §38 lg.2 kohaselt peab liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik liiklusõnnetusest teatama, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast liiklusõnnetust oma kindlustusandjale või Garantiifondile. Kui viie päeva jooksul ei olnud mõjuva põhjuse tõttu võimalik teatada, tuleb seda kindlustusandjale või Garantiifondile tõendada. Samuti tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajal esitada kirjalik seletus toimunu kohta ja ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei teavitanud kindlustusandjat toimunud liiklusõnnetusest. Samuti on asja materjalidega /tl.15,16/ tõendatud, et hageja edastas kostjale kirja, kus kohustas kostjat esitama avariis osalenud sõiduki ülevaatuseks ning kirjaliku seletuse liiklusõnnetuse toimunud asjaolude kohta. Samuti edastas hageja vastavasisulise teatise ka sõiduki omanikule AS-ile A. A. . Kuna kostja ei reageerinud hageja kirjadele ning jättis esitamata avariis osalenud sõiduki ülevaatuseks ning kirjaliku seletuse liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta, on hageja õigustatud esitama kostja vastu regressnõudeid, mis tulenevad hageja poolt kannatanu ravikulude hüvitamisest ja kahjujuhtumi menetlemisel kantud kulutustest. LKS §48 lg.2 p.8 sätestab kindlustusandja õiguse esitada regressnõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7000 krooni, kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest käesolevas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. LKS § 48 lg.2 p.9 sätestab kindlustusandja õiguse esitada regressnõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7000 krooni, kui valdaja ei esitanud sõidukit kindlustusandja või Garantiifondi nõudel ülevaatuseks, samuti siis, kui ei esitatud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet. LKS §48 lg.3 sätestab, et kahjukäsitleja regressnõue hõlmab ka kahjujuhtumi käsitlemisel kantud kulutusi.
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liikluskahju (30% 58 392.19 kroonist, kuid mitte enam kui 7000.- krooni) ja kindlustusjuhtumi käsitluskulud (15% 58 392.19 kroonist s.o. summas 8758.82) kogusummas 15 758.82 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1250 krooni /tl.17/ väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 1250 krooni, hageja kasuks. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb jätta asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. Hele Ilisson Kohtunik 09.01.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.