Välja mõista OÜ-lt Restock Trading VKG Soojus AS kasuks riigilõiv 175 eurot.
2-16-121472
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.02.1997 määramata ajaks soojusenergia müügilepingu nr 1908. Lepingu kohaselt kohustus hageja müüma kostjale soojusenergiat ja kostja kohustus tasuma soojusenergia eest kokkulepitud tasu arve esitamise kuu 25-ndaks kuupäevaks. Hageja esitas kostjale 04.03.2014 arve nr 7140044615 summas 839, 03 eurot ja 08.04.2014 arve nr 7140061465 summas 116, 16 eurot, kokku 995, 19 eurot. Kostja jättis arved tasumata. Hageja tugineb VÕS §-le 3 p 1, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1, 108 lg 1 ja palub hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista 955, 19 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. 2003 aastal paigaldati kostja hoone soojussõlme soojusarvesti ja selgitati, et seoses soojuskandja temperatuurigraafiku muutmisega ei ole vaja teha mingeid tehnilisi ümberseadistustöid ning graafiku muutmine ei mõjuta soojusenergia hinda ega tarbimist. 15.01.2014 oli ööpäevane välisõhu keskmine temperatuur alla kümne kraadi, mis soodustas hoonesisese küttesüsteemi külmumise. Külmus kostja torustik, mitte hageja soojustrass ning külmumine toimus ajal, millal kostja soojusenergiat ei tarbinud. Perioodil 16.01.2014-14.03.2014 toimus kostja varustamine soojuskandjaga vastavalt lepingule. Kostja väited, et hageja ei ole alates 07.11.2016 taganud soojustrassis pealevoolu nõutavat rõhku ei puutu käesolevasse vaidlusesse, sest pooled vaidlevad selle üle kas kostjal on kohustus tasuda 2014 aastal tarbitud soojusenergia eest või mitte.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. Ei vaidlusta asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud määramatuks ajaks soojusenergia ostu-müügi leping. Kuni 15.01.2014 täitis hageja lepingulisi kohustusi ning kostja tasus tarbitud soojusenergia eest esitatud arvete alusel. Ei ole nõus tasuma võlgnevust 955, 19 eurot, sest soojuskandja temperatuur ei vastanud lepingule. Hageja paigaldas 2003 aastal kostja hoone soojussõlme soojusarvesti. 16.01.2014 ei külmunud kostja hoonesisene küttesüsteem, vaid hageja soojustrass. 06.02.2014 paigaldas hageja kostja hoone ees kollektorisse vahetüki soojustorustikule, mille tulemusel temperatuur tõusis, kuid ei vastanud endiselt graafikule.
4.Perioodil 16.01.2014-14.03.2014 oli kostjale tarnitav soojuskandja temperatuur madalam, kui graafikus kokku lepitud. 31.01.2014 oli välisõhu temperatuur -17oC ja kostja soojuskandja temperatuur graafiku järgi pidi olema +115oC, aga oli ainult 67, 9oC, mis on ca 43oC madalam. Soojuskandja mahajahtumist enne kostja tarbijapaigaldist tõendab soojusarvesti ajaloo väljavõte. Kostja oli sunnitud kasutama lisakütteks elektrienergiat, sest hoone siseruumide temperatuur oli +9C kuni +12C. Alates 07.11.2016 ei taga hageja soojustrassis pealevoolu nõutavat rõhku. Hageja ei täida oma kohustust tagada kostjale teiste tarbijatega võrdsed soojusvarustuse tingimused, ega jälgi, et soojuskandja parameetrid ei langeks kogu võrgu ulatuses alla. Jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
2-16-121472
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda 955, 19 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et Kohtla-Järve linna kaugküttepiirkonnas on võrguettevõtjaks ja soojuse müüjaks hageja. Kostja tarbib kaupluses asukohaga Järveküla tee 32 A Kohtla-Järve soojusenergiat hagejale kuuluvast võrgust 01.02.1997 sõlmitud soojusenergia müügilepingu nr 1908 alusel (tl 16-18). Poolte vaheline leping on müügileping VÕS § 208 lg 1 mõistes. Vaidlust ei ole ka soojusenergia koguse ja hinna üle. Hageja esitas kostjale kaks arvet kokku summas 955, 19 eurot (tl 20, 21). 04.03.2014 esitati kostjale arve nr 7140044615 summas 839, 03 eurot. Kostja tarbis soojusenergiat 12, 673 MWh, mis korrutati hinnaga 55, 22 eurot. Teenusele lisati käibemaks (tl 20). 08.04.2014 esitati arve nr 7140061465 summas 116, 16 eurot. Kostja tarbis soojusenergiat 1, 753 MWh, mis korrutati hinnaga 55, 22 eurot. Teenusele lisati käibemaks (tl 21).
6.Kostja vastuväite kohaselt ei ole tal kohustust arveid tasuda, kuna soojuskandja temperatuur ei vastanud kokku lepitule. Kohus leiab, et ostja/kostja ei vabane kütte eest tasu maksmise kohustusest põhjusel, et väidetavalt ei vastanud soojuskandja temperatuur kokku lepitule. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine ja selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Järelikult ei ole kostjal õigust keelduda lõplikult arvete tasumisest välja toodud põhjustel. Ostjal võib siiski olla õigus keelduda VÕS §-de 110 lg 1 ja 111 alusel lepingujärgse tasu maksmisest, kuni müüja täidab oma kohustuse. VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohtu hinnangul on hageja suuremas osas ja oluliste puudusteta oma kohustuse täitnud, so. varustanud kostjat soojusenergiaga kostjale vajalikus koguses, mis on hageja põhikohustuseks nii lepingu p 1, kui ka kaugkütteseaduse §-de 7 lg 1, 8 lg 2 ja 14 lg 1 järgi.
7.Toimiku materjalides olevatest arvest (tl. 20) nähtub, et kostja võlgnevus seisuga 28.02.2014 oli 839, 03 eurot ning hageja nõuab võlgnevust perioodi 01.06.2013-31.03.2014 eest. Kostja enda väitel täitis hageja kuni 15.01.2014 oma lepingulisi kohustusi korrektselt ja alates 16.01.2014-14.03.2014 ei vastanud soojuskandja temperatuur lepingu lisale nr 3. Eeltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kostjal alust oma lepingulise kohustuse täitmisest (raha maksmine) keelduda. VÕS § 110 lg 1 alusel täitmisest keeldumiseks peab võlgnikul (kostjal) endal olema nõue võlausaldaja vastu. Puudusega müügieseme müügi korral saab ostja keelduda lepinguga kokkulepitud ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust, või kui ta alandab hinda, siis alandatud ostuhinna ulatuses. Samuti saab ostja juhul, kui müüja on talle tekitanud kahju, tasaarvestada müüja nõude oma kahju hüvitamise nõudega. Kostja eeltoodud õiguskaitsevahendeid kasutanud ei ole. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et asja lahendamise seisukohalt ei oma tähendust kostja väide, et soojustrassi pealevoolu rõhk oli 2016 aastal madalam kui pidi olema. Hageja nõuab võlgnevust perioodi 01.06.201331.03.2014 eest, mitte 2016 aasta eest. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 955, 19 eurot. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevuse 955, 19 eurot.
2-16-121472 Seega on hagihind 955, 19 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid ja kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist TsMS § 174 lg 1 ja 2). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.