Muud › Muud hagiasjad

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. jaanuar 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-05-1716

Tsiviilasi

xxx hagi xxx vastu võlgnevuse viivise kogusummas 22 688 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); hageja esindaja Tarmo Friedenthal (Creditreform Eesti OÜ; asukoht Pirita tee 20, Tallinn 10127); kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx).

esindajad

RESOLUTSIOON

2-05-1716 Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 750 (seitsesada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud xxx on esitanud Harju Maakohtule hagi xxx vastu võlgnevuse ja viivise kogusummas 22 688 krooni nõudes. Hagimaterjalid on kostjale 01.11.2006 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 1 ning § 307 lg 1 kohaselt kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 01.12.2006. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 kohaselt on leping, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Vastavalt lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise laenulepingu, mille tunnistuseks andis kostja 28.01.2003 hagejale võlatunnisuse. Kostja tunnistas temal lasuvat kohustust tagastada hagejalt saadud laen summas 20 000 krooni hiljemalt 30.01.2003. Nimetatud kohustust kostja ei täitnud. 18.01.2005 esitas hageja kostjale seadusjärgse viivise tasumise nõude summas 2 688 krooni ning nõudis võlgnevuse ja viivise tasumist. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani hageja nõuet täitnud ning võlgneb hagejale kokku 22 688 krooni. Hageja on pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.