Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Esitatud hagis palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 623,90 krooni ja viivised 622,90 krooni, kokku 1246,80 krooni ning palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.12.2001.a. Liitumislepingu (Leping), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust (lisa 1). Vastavalt Lepingule esitas hageja kostjale arved nr. B02062299203, B02052007476, B02041968315, B02031692953 kokku summas 656,11 (kuussada viiskümmend kuus krooni ja üksteist senti) krooni (lisa 3). Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg 623,90 (kuussada kakskümmend kolm krooni ja üheksakümmend senti) krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks (lisa 2). Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 20.10.2006.a. Kostja on olnud viivituses 1529 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 1 437,26 (üks tuhat nelisada kolmkümmend seitse krooni ja kakskümmend kuus senti) krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,15%/päevas x 623,90 krooni = 0,94 krooni/päevas, 0,94 krooni x 1529 päeva = 1 437,26 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-6605) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 622,90 (kuussada kakskümmend kaks krooni ja üheksakümmend senti) krooni. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 4). Tingimuste punkti 5.1.1. kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 5.1.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil, 94401 Laimjala vald Saaremaa. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 5.1.5. alt kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 5.3. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 8.9. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja Tingimuste punktis 8.10. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 8.7. kohaselt loetakse makse tasutuks arvel esitatud summa laekumisel hagejale.

Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 1 246,80 (üks tuhat kakssada nelikümmend kuus krooni ja kaheksakümmend senti) krooni, millest põhinõue (hagihind) moodustab 623,90 (kuussada kakskümmend kolm krooni ja üheksakümmend senti) krooni ning viivis 622,90 (kuussada kakskümmend kaks krooni ja üheksakümmend senti) krooni.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti tuleb hüvitada vajalikud kohtuvälised kulud, milleks on ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud.Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001.a. lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla muuhulgas dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja kohustus tasuda esindaja poolt osutatud õigusabi eest 17 protsenti hagi rahuldatud osalt tuleneb hageja ja hageja esindaja vahel sõlmitud lepingust, mida tõendab hageja kinnituskiri (lisa 5). Lähtudes TsMS § 363 lg 1 p-st 4 teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 79 lg 1 kohaselt esitatakse füüsilise isiku vastu hagi tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Lindorff Eesti AS on kontolt nr. 17000030487 tasunud 20.09.2006.a. riigilõivu summas 250,00 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072369 ning selgituseks Õ T VS EMT. Riigilõivu laekumist kontrollib riigilõivu võtja (RLS § 30), s.h. kohus (RLS § 5). Hageja kinnitab esitatud dokumentide ja koopiate õigsust. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕS §-dest 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, TsMS §-dest 2, 3 lg 1, 9 lg 1, 11 lg 1, 79 lg 1, 124 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 144 lg 1 ja 2, 162 lg 1 ja 2, 173 lg 1 ja 3, 174, 362 lg 1, 363 lg 1 p 4, RLS §-dest 3 lg 1 ja 2 p 1, 5, 33 palub hageja: 1) hagiavaldus rahuldada; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (hagihind) summas 623,90 (kuussada kakskümmend kolm krooni ja üheksakümmend senti) krooni, viivised summas 622,90 (kuussada kakskümmend kaks krooni ja üheksakümmend senti) krooni, kokku 1 246,80 (üks tuhat kakssada nelikümmend kuus krooni ja kaheksakümmend senti) krooni; 3) esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 250,00 (kakssada viiskümmend krooni ja 00 senti) krooni ja õigusabikulud 211,96 (kakssada üksteist krooni ja üheksakümmend kuus senti) krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 22-23, 24/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 15.11.2006.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 22-23/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 20.11.2006.a. /t.l. 24/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetlus¬kulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetlus-kulud ja tasuma riigile menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud.

R.Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.