2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt Osaühing Xxxx(registrikood xxxx) välja kostja OSAÜHING XXXX (registrikood xxxx) kasuks menetluskulud maakohtumenetluses summas 3000 (kolm tuhat) eurot ning apellatsioonmenetluses 2405,50 eurot (kaks tuhat nelisada viis eurot ja 50 senti), kokku 5405,50 eurot (viis tuhat nelisada viis eurot ja 50 senti).
Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal Osaühing Xxxxtasuda kostja OSAÜHING XXXX kasuks apellatsioonmenetluses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2405,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
2-15-13740 Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Harju Maakohus rahuldas 10.06.2016 otsusega Osaühing Xxxxhagi OSAÜHING XXXX vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.01.2017 otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 12.04.2017 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus 12.04.2017.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 kohaselt mõistliku aja jooksul. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
3.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
4.Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulud maakohtu menetluses
5.Kostja esitas 05.05.2016 oma menetluskulude nimekirja (II kd tl 55-63), mille kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulud summas 3600 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palub kantud menetluskulud mõista välja hagejalt.
6.Hageja esitas 11.05.2016 kohtule oma seisukoha kostja menetluskulude nimekirjade osas (II kd tl 64-67). Hageja on seisukohal, et kostja hilinenult esitanud menetluskulude nimekiri tuleb jätta tähelepanuta, sest kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja enne kohtuvaidlusi ning kohus andis täiendava tähtaja üksnes istungiga seonduvate menetluskulude esitamiseks. Osas, mis puudutab kostja esindamist 02.05.2016 kohtuistungil, hagejal vastuväited puuduvad.
2-15-13740
7.Esmalt märgib kohus, et kuigi kostja ei esitanud oma menetluskulude nimekirja enne 02.05.2016 kohtuistungil toimunud kohtuvaidlusi, vaid täiendavalt koos istungiga seonduvate menetluskulude nimekirjaga, siis leiab kohus siiski, et 05.05.2016 esitatud menetluskulude nimekirjaga tuleb arvestada. Riigikohus on asunud seisukohale, et kuigi TsMS § 176 lg 1 esimene lause näeb ette, et enne kohtuistungit kantud menetluskulude nimekiri esitatakse kohtule kohtuistungil enne kohtuvaidlusi, võib menetlusosaline esitada kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga kõigi menetluses kantud menetluskulude nimekirja ning kohus peab sellega arvestama, olenemata sellest, kas kohus on määranud, et esitada tuleb kõigi või üksnes viimase istungiga seotud menetluskulude nimekiri (RKTKo 07.09.2014, nr 3-2-1-60-16, p. 14).
8.Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele. Siiski leiab kohus, et näidatud ajakulu on kostja esindaja kvalifikatsiooni ja käesolevat vaidlust arvestades osaliselt põhjendamatu.
9.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ja seega arvestab kohus talle hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa ilma käibemaksuta.
10.Kohtu hinnang kostja esindaja õigusabikuludele maakohtu menetluses on järgmine: 1) Aruanne nr 1015167. 26.10.2015-31.10.2015. Aruande kohaselt kokku 8 tundi. Hagiavalduse ja materjalide läbitöötamine, tõendite kogumine ja analüüs – Põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 4 tundi. Kaja ja kostja vastuse koostamine - Põhjendatud ja vajalik ajakulu dokumendi sisu ja mahtu arvestades 3 tundi ja 30 minutit. Kokku 7 tundi ja 30 minutit. 2) Aruanne nr 1215143. 30.11.2015.01.12.2015. Aruande kohaselt kokku 9 tundi. Hageja 25.11.2015 seisukohtade ja materjalide läbitöötamine - Põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi ja 30 minutit. 30.11.2015-01-12-2015 kostja täiendavate seisukohtade koostamine – Võttes arvesse hageja seisukoha eelnevale läbitöötamisele kulunud aega, on põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi. Kokku 6 tundi ja 30 minutit. 3) Aruanne nr 0116169. 21.01.2016-26.01.2016. Aruande kohaselt kokku 5 tundi. Hageja 14.12.2015 seisukohtade läbitöötamine - Põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund ja 30 minutit. Ettevalmistamine ja esindamine kohtuistungil – Võttes arvesse sh istungi kestvust, on põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi ja 30 minutit. Kokku 4 tundi. 4) Aruanne nr 0216176. 01.02.2016 – 22.02.2016. Aruande kohaselt kokku 11 tundi ja 30 minutit. Täiendavate tõendite kogumine ja kostja seisukohtade koostamine – Põhjendatud ja vajalik ajakulu 5 tundi. Hageja 06.02.2016 vastuse ja 18.02.2016 avalduse läbitöötamine ja täiendava vastuse koostamine Põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi ja 30 minutit. Kokku 9 tundi ja 30 minutit. 5) Aruanne nr 0516166. 01.05.2016 – 05.05.2016. Aruande kohaselt 2 tundi ja 30 minutit. Ettevalmistamine ja esindamine kohtuistungil - Põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi ja 30 minutit.
2-15-13740 Seega on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise ajakulu maakohtu menetluses põhjendatud 30 tunni ulatuses.
11.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja õigusabikulusid maakohtumenetluses summas 3000 eurot. Menetluskulud apellatsioonmenetluses
12.Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtule 31.10.2016 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks (II kd tl 132-163), mille kohaselt on kostja menetluskuluks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 475 eurot ning õigusabikulud summas 2370,33 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palub kantud menetluskulud mõista välja hagejalt ja taotleb hagejalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
13.Hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kostja menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid esitanud.
14.Kohtu hinnang kostja esindaja õigusabikuludele apellatsioonmenetluses on järgmine: 1) Arve nr 20161022. Arve kohaselt 14 tundi ja 39 minutit. 05.07.2016 maakohtu otsuse analüüs ja kliendiga nõupidamine – Põhjendatud ja vajalik ajakulu 50 minutit. 07.07.2016 tsiviilasja materjalidega tutvumine – võttes arvesse esindajavahetust, on tegemist vajaliku ja põhjendatud ajakuluga arvel märgitud ulatuses, so 2 tundi ja 26 minutit. 07.07.2016- 11.07.2016 apellatsioonkaebuse koostamine, materjalidega tutvumine – kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 8 tundi. KOKKU 11 tundi ja 16 minutit 2) Arve nr 20161455. Arve kohaselt kokku 3 tundi ja 35 minutit. 02.08.2016 hageja apellatsioonkaebuse analüüs, sellele vastuse koostamine. Kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi ja 35 minutit. Seega on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise ajakulu apellatsioonmenetluses põhjendatud 14 tunni ja 51 minuti ulatuses.
15.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja tunnihind 130 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus apellatsioonmenetluses põhjendatuks kostja õigusabikulusid summas 1930,05 eurot.
16.Kohus leiab, et nii õigusabikulude näol (1930,05 eurot) kui riigilõivu näol (475 eurot) on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega apellatsioonmenetluses ning need tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
2-15-13740
17.Seega kuuluvad hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulud kokku summas 5405,50 eurot (3000 eurot maakohtumenetluses ning 2405,50 eurot apellatsioonmenetluses).
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole maakohtumenetluses väljamõistetavate menetluskulude osas vastavasisulist taotlust esitanud, kuid apellatsioonmenetluses on. Seega määrab kohus, et apellatsioonmenetluses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (so 2405,50 eurot) tuleb hagejal kostjale tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
19.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.