I. T.i hagi A. R.i vastu 10 405,23 euro ja lisanduva viivise nõudes Hagihind 10 928,48 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
31. jaanuar 2017. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
I. T. (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Hageja esindajad:
Tanel Riivits ja Birgit Riivits, Themis Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]
Kostja:
A. R. (isikukood xxx, elukoht: xxx, epost: xxx)
RESOLUTSIOON
1.I. T.i hagi A. R.i vastu rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A. R.ilt I. T.i kasuks põhivõlgnevus 6 500 (kuus tuhat viissada) eurot, intressivõlgnevus 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot 32 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis kuni 15.08.2016. a 605 (kuussada viis) eurot 87 senti, kahjuhüvitis 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot, kokku 7 610 (seitse tuhat kuussada kümme) eurot 19 senti.
3.Välja mõista A. R.ilt I. T.i kasuks viivist põhinõudelt (6 500 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 16.08.2016. a kuni põhinõude tasumiseni.
Määrata kindlaks, et A. R. tasub I. T.ile kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud võlgnevuse (kokku 7 610,19 eurot) 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest võrdsete osamaksetena (634,18 eurot kuus). Tasuda võib ka ennetähtaegselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta hageja menetluskulud 73,2% ulatuses kostja kanda.
2.Välja mõista A. R.ilt I. T.i kasuks menetluskulude katteks 1 287 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend seitse) eurot.
3.Välja mõista A. R.ilt I. T.i kasuks viivis menetluskuludelt (1 287 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 1 sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).
EDASIKAEBAMISE KORD
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.I. T. esitas 15.08.2016. a Viru Maakohtule hagi A. R.i vastu 10 405,23 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja andnud kostjale laenu kahel korral kokku 6 500 eurot. 13.02.2015. a kanti kostjale A. P. arvelduskontolt laen summas 3 500 eurot tähtajaga 13.05.205. a ning 17.04.2015. a laen summas 3 000 eurot tähtajaga kuni 31.07.2015. a. Laenulepingud sõlmiti suuliselt. Kostja kohustus maksma intresse laenude kasutamise eest 3% kalendrikuus. Kostja tasus esimese laenu katteks hagejale jooksvalt intresse 300 eurot. Ülejäänud kohustused jättis kostja täitmata. Hageja nõuded kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Kostja on sõnumites korduvalt kinnitanud hagejale võlgu olemist ja väljendanud tahet võlg tasuda. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja põhivõla 6 500 eurot, intressid laenulepingult (3 500 eurot) 1 523,50 eurot (1 823,50 – kostja tasutud 300 eurot, periood 13.03.2015. a kuni 15.08.2016. a), intressid laenulepingult (3 000 eurot) 1 596 eurot (periood 17.05.2015. a kuni 15.08.2016. a), viivise laenulepingult (3 500 eurot) 354,31 eurot (periood 14.05.2015. a kuni 15.08.2016. a), viivise laenulepingult (3 000 eurot) 251,42 eurot (periood 01.08.2015. a kuni 15.08.2016. a), lisanduva viivise põhinõudelt ning 180 eurot kohtuväliste kulude eest (tasu õigusbüroole võlanõude esitamise eest). Hageja on intressinõudest maha arvestanud kostja tasutud 300 eurot.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas 11.09.2016. a vastuse hagiavaldusele (tl 44-46). Kostja märkis, et ta ei ole nõus hageja poolt nõutava summaga. Ülekanded 3 500 eurot ja 3 000 eurot olid tehtud A. P. pangakontolt raha vabaks kasutuseks kostja isiklikel eesmärkidel. Maksekorralduste selgitustesse on pandud valed andmed ning nüüd püüab hageja tagasi saada raha ja väljamõeldud intresse. Augustis 2016. a maksis kostja hagejale 300 eurot sularahas, kuid hageja teatas, et tuleb maksta veel intresse summas 6 500 eurot. Kõik sõnumid, milles kostja kinnitas laenu tagastamist olid seotud laenuga, mille hageja äriühing OSC Transport OÜ andis kostja äriühingule Raliveod OÜ (laenu summa oli 1 500 eurot). Puudub kirjalik leping, kust nähtuks summa, laenu tagastamise tingimused ja tähtaeg, kokkuleppe intresside kohta ja nende määr. Kostja märkis, et ta on nõus sõlmima kompromissi 6 200 euro tasumiseks (3 500 + 3 000 – 300). Kostja taotles, et kohus määraks kindlaks, et ta tasub laenujäägi 30 või 36 kuu jooksul seoses raske materiaalse olukorraga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kuna kostja tunnistab, et ta on I. T.ilt kahel korral laenu saanud (13.02.2015. a 3 500 eurot ja 17.004.2015. a 3 000 eurot), puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid kaks suulist laenulepingut (tl 9-10, 45 (viimane lause), 56 (viimane lause), 66 (pöördel). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on hagejale tagasi maksnud 300 eurot, millise summa kostja arvestas esimese laenulepingu järgsete intresside katteks.
5.Kostja leiab, et sai hagejalt intressivaba laenu vabakasutuseks ning puudus kokkulepe laenu tagastamise tähtaegade kohta. Kostja on seisukohal, et hageja intressi- ja viivisenõue on alusetu. Kohus kostjaga ei nõustu.
6.Asja materjalidest nähtub, et 13.02.2015. a on A. P. arveldusarvelt kostja arveldusarvele üle kantud 3 500 eurot selgitusega „lühiajaline laen tagasimaksega 13.05.2015. a“, seega oli laen antud tähtajaga kolm kuud (tl 9). 17.04.2015. a on A. P. arveldusarvelt kostja arveldusarvele üle kantud 3 000 eurot selgitusega „lühiajaline laen tagasimaksega 31.07.2015. a“, seega oli laen antud tähtajaga kolm ja pool kuud (tl 10).
7.Seega on laenulepingute tagasimaksmise tähtaeg saabunud ning nõuded laenulepingute alusel on muutunud sissenõutavaks.
8.Kohus ei nõustu kostjaga, et laenud olid intressivabad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt, kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline seda liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
9.Kohus nõustub hagejaga, et pooled leppisid laenulepingutes kokku intressimääras 3% kalendrikuus. Kokkuleppe olemasolu on tõendatud videosalvestusega (https:drive.google.com/drive/folders/0B8FJi_Pg3KdWnM1MGF3SHVja3c?usp=sharing) ning hageja ja kostja vahelise dialoogi tõlkega (tl 79-80, 83-84).
10.Kohus rahuldab hageja intresside nõude osaliselt. Hageja on arvestanud intressi 3 500 euro suuruselt laenulepingult 1 823,50 eurot (*mida oli nõus vähendama 300 euro võrra) ning arvestanud intressi 521 päeva eest perioodil 13.03.2015. a kuni 15.08.2016. a, 3 000 euro suuruselt laenulepingult 1 596 eurot 456 päeva eest perioodil 17.05.2015. a kuni 15.08.2016. a (tl 6).
11.Riigikohus on korduvalt osutanud sellele, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, vt Riigikohtu lahendeid 3-2-1-137-06 ja 3-2-1-141-12).
12.Kohus kasutab intressi arvestamisel viivisekalkulaatorit (http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator ). Intress 3 500 eurose laenulepingu puhul määraga 3% kuus (36% aastas) on perioodi eest 13.02.2015. a kuni 13.05.2015. a 310,68 eurot, millest hageja on intressi katteks arvestanud kostjalt saadud 300 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista laenulepingu järgset intressi 10,68 eurot. Intress 3 000 eurose laenulepingu puhul määraga 3% kuus (36% aastas) on perioodi eest 17.04.2015. a kuni 31.07.2015. a 313,64 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista intressi 324,32 eurot ( 310,68 – 300 + 313,64 eurot.
13.Hageja viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on laenude tagastamisega viivituses alates täitmise tähtaja saabumisest kuni siiani.
14.Kohus kasutab viivise arvestamisel viivisekalkulaatorit. Kostja peab tasuma hagejale viivist 3 500 euro suuruselt laenusummalt 354,38 eurot ajavahemiku eest 14.05.2015. a kuni 15.08.2016. a ning 3 000 euro suuruselt laenusummalt 251,49 eurot ajavahemiku eest 01.08.2015. a kuni 15.08.2016. a.
15.Hageja nõue kahju 180 euro sissenõudmiseks kohtuväliste kulude eest (tl 15-20) on põhjendatud tulenevalt VÕS §§ 101 lg 1 p 3, 115 lg 1, 128 lg 3 (vt ka Riigikohtu lahend 3-21-79-08).
16.Seega kuulub kostjalt sissenõudmisele põhivõlg 6 500 eurot, intress 324,32 eurot, viivis 605,87 eurot ja kahjuhüvitis 180 eurot, kokku 7 610,19 eurot.
17.Kohus rahuldab kostja taotluse nõude tasumise ajatamiseks osaliselt ning lubab kostjal hagejale nõude tasuda osamaksetega 12 kuu jooksul, tuginedes TsMS § 445 lg 1.
18.Käesoleva kohtuotsuse lisad on kaks intressiraportit ja kaks viiviseraportit.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
20.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21.Kohus rahuldab hagi ca 73,2% ulatuses ning jätab 73,2% hageja menetluskuludest kostja kanda.
22.Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 600 eurot. Riigilõiv on kohtukulu vastavalt TsMS §§ 138 lg 1 ja 2.
23.Hageja taotleb õigusabikulude, sõidu- ja tõlkekulude hüvitamist kokku summas 1 283,20 eurot (tl 102-104). Kohus rahuldab taotluse osaliselt. Kohtu arvates ei ole põhjendatud kulu 1,25 tundi 28.04.2017. a kohtukõne ja toimiku läbitöötamise eest.
24.Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 1 287 eurot (73,2% summast 1 758,20 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.