Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Ene Tsefels
Tsiviilasja number
2-04-1828
Tsiviilasi
AS hagi AS . Invest vastu võla nõudes.
Menetlusosalised
Hageja AS Hageja esindaja volikirja alusel TM Kostja AS
Istungi toimumise aeg
Kostja esindaja vandeadvokaat HL
Istungil osalesid
Hageja esindaja TM Kostja esindaja van adv HL
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
22.12.2006.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Kohtuotsuse resolutsioon
asuvad äriruumid üldpinnaga 239 m . Lepingu punkt 2.3. kohaselt alustatakse üüriarvestust peale remonttööde lõppemist .a. Lisaks nõustus hageja lepingu punkt 3.1.14 kohaselt tegema tasaarveldust kuni 126282 krooni ulatuses kostja poolt tehtud ümberehituste ja parenduste osas. Kostja esitas .a. hagejale avalduse lepingu üles ütlemiseks, milles kinnitab, et mingeid parendusi kostja teinud ei ole. Kuna kostja parendusi teinud ei ole ega pole ka teinud ettepanekut üürimaksete arvestuse peatamiseks või muutmiseks on kostjal hagiavalduse koostamise ajaks tasumata arved .a. kuni .a ruumide kasutamise eest summas 137773,48 krooni. Hageja on kostjale .a. edastanud teate võlgnevuse kohta nr , milles annab kostjale tähtaja võla tasumiseks. Kostja võlga tasunud ei ole. Kostja seisukoht Kostja esitas .a. vastuse hagile. Kostja hagi ei tunnista. Vastavalt üürilepingu punktile 4.1.1 kohustus hageja kindlustama üürilepingu objektiks olevates äriruumides elektrienergia, kütte ja külma vee olemasolu. Lisaks eeltoodud kohustustele pidi hageja teostama hoone kandvate konstruktsioonide ja katuse, keskkütte- ja veevarustussüsteemi remonti, sh hoidma omal kulul nõutavas tehnilises ja tuleohutusseisundis keskkütte-, veevarustuse-, kanalisatsioonisüsteemid majas, kus üüritud ruumid asuvad. .a. koostatud ja poolte poolt allkirjastatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseerisid pooled, et hoones on vesi, keskküte ja elektrivarustus välja lülitatud ning tulenevalt üürilepingu punktist 4.1.1 kohustus üürileandja nimetatud teenused taastama. Äriruumi kasutamise eelduseks oli seega hageja poolse üürilepingu punktis 4.1.1 sätestatud kohustuse täitmine. Hageja nimetatud kohustusi kogu üürisuhte jooksul täitnud ei ole- ruumides puudus vesi, küte ja elekter. Vahetult
pärast vara üleandmist suhtles kostja esindaja mitme kuu vältel pidevalt AS töötajatega, saavutamaks hageja poolt tema lepingujärgsete kohustuste täitmise. Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja poolse kohustuse täitmise olulisus seisneb selles, et üüritasu nõue sai hagejal tekkida üksnes siis, kui ta oleks kostjale üle andnud ruumid, mis oleks vastanud lepingutingimustele ning mida kostja oleks saanud reaalselt ka kasutada vastavalt lepingulisele sihtotstarbele bürooruumina. Kuna tegelikkuses ei leidnud aset lepingu objektiks oleva äriruumi kasutamine kostja poolt, on kostja arvates põhjendamatu ka hageja üürinõue. Üksnes ruumide valduse üleandmine ei saa olla kostja arvates eraldisesivaks üüritasu nõude aluseks. Faktiline kasutuskõlbmatute ruumide valduse üleandmine ei loo üürnikule neid väärtusi, mille eest oleks õigustatud üürileandja tasunõue VÕS § 271 mõttes. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tasuda üür ruumide kasutamise eest ajavahemikul .a. kuni .a., kostja aga nimetatud ajavahemikul ruume kasutanud ei ole. Kuna ruumides puudus küte, elekter ja vesi, ei olnud kostjal võimalik teostada ühtegi parendust. Kostja ei ole ka hagejalt mingisugust hüvitist nõudnud. Kostja on seisukohal, et sõltumata sellest, millise lepingu lõpetamise viisi ta valis, on alusetu nõuda tasu ajavahemiku eest, mil asja kasutamine oli võimatu just üürileandjast tingitud põhjustel. Lisaks on lepingu ülesütlemine põhjendatud ka seetõttu, et formaalselt oli asi kostjale üle antud ning see tuli tagastada. Hageja oli teadlik, et ruumides puudus elekter, vesi ja küte. Eeltoodud puudused olid fikseeritud hageja ja kostja poolt üürilepingu alusel .a. koostatud ja allkirjastatud ruumide üleandmis-vastuvõtmise aktis ning puuduste kõrvaldamine oli hageja lepingujärgne kohustus. Lisaks leiab kostja, et asjaolu, kas üürnik üürileandjat asja kasutamise takistusest teavitas või mitte, ei ole hagi lahendamise seisukohast ka määravat tähtsust. Üürileandja on võtnud endale kohustuse varustada üürnikku vastavate kommunikatsioonidega. Lepingu lisast nähtub, et remont, mida kostja pidi tegema, seisnes akende ja aknalaudade vahetuses. Põhikonstruktsioonide ja kommunikatsioonide korrasoleku tagamise kohustus oli hagejal. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid äriruumi üürilepingu nr Vaidlus puudub ka selles osas, et vara on üle antud .a. vara vastuvõtmis-üleandmise aktiga (t lk 15) üürnikule. Poolte vahel käib vaidlus selle üle, kas hageja üürileandjana oleks pidanud esmalt teostama hoone kandvate konstruktsioonide ja katuse, keskkütte- ja veevarustussüsteemi remondi ja kindlustama üürileantud ruumide varustatuse elektri, vee ja küttega (lepingu p 4.1.) või oleks kostja pidanud enne tegema ruumide pisiremondi (lepingu p 3.1.4., 3.1.13) e kumb pool pidanuks esmalt remonttöödega alustama. Kostja esitas .a. hagejale avalduse lepingu ülesütlemiseks, milles kinnitab, et mingeid parendusi teinud ei ole. Kuna kostja parendusi teinud ei ole ega pole ka teinud ettepanekut üürimaksete arvestuse peatamiseks või muutmiseks, leiab hageja, et kostjal on hagiavalduse koostamise ajaks tasumata arved alates .a. kuni .a. kasutamise eest summas 137773,48 krooni. Kostja on hageja sellisele väitele vastu vaielnud. Vastavalt üürilepingu punktile 4.1.1 kohustus üürileandja kindlustama üürilepingu objektiks olevates äriruumides elektrienergia, kütte ja külma vee olemasolu. Lisaks eeltoodud kohustustele pidi hageja teostama hoone konstruktsioonide ja katuse, keskkütte- ja veevarustussüsteemi remonti, sh hoidma omal kulul nõutavas tehnilises ja tuleohutusseisundis keskkütte-, veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid majas, kus üüritud ruumid asuvad. Äriruumi kasutamise eelduseks oli seega hageja poolse üürilepingu punktis 4.1.1 sätestatud kohustuse täitmine. Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja poolse kohustuse täitmise olulisus seisneb selles, et üüritasu nõue sai hagejal tekkida üksnes siis, kui kostja oleks saanud üüritud ruume reaalselt ka kasutada vastavalt lepingulisele sihtotstarbele bürooruumina. Kuna ruumides puudus küte, elekter ja vesi, ei olnud kostjal võimalik teostada ühtegi parendust. Ka tunnistaja Kalju Niidusaar kinnitab seda, et hoone oli elektrita, puudus peakilp, elektriarvesti. Elektri vajadust nõudis hoone valve ja hoone elementaarne parendustööde algus. Hoone olukord oli selline, et ilma elektrita nendes ruumides midagi teha ei
saanud. Samuti on tunnistaja ütlustega leidnud kinnitamist asjaolu, et AS töötajat hr S on teavitatud sellest, et hoones puudub elekter, küte ja vesi. Viimane on igakordselt kostja esindajale lubanud, et kommunikatsioonid taastatakse peatselt. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). AS ja AS . vahel on sõlmitud äriruumi üürileping nr punkt 2.3 kohaselt hakatakse üüriarvestust pidama peale üüritud ruumides remonttööde lõppemist, s.o .a. Seega oli üüriarvestuse pidamise eelduseks remonttööde lõppemine. Antud juhul ei ole kumbki pool remonttöid teostanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et .a. puudus asi VÕS § 271 tähenduses, mille kasutamise eest tulnuks üürnikul maksta tasu. VÕS § 296 lg 1 kohaselt üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Asja materjalidest nähtus, et üürnikul ei olnud võimalust kasutada üüritud ruume, sest hageja ei olnud täitnud oma lepingulisi kohustusi vastavalt poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktidele 4.1.1 ja
menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, lg 3 kohaselt, kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule taotlusi menetluskulude välja mõistmiseks, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et on teinud kulutusi õigusabile. Kostja esindaja küll on lubanud kohtuistungil täpsustada menetluskulude summat, kuid ei ole seda teinud. Seega jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda. Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.