Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest hageja arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb hagejale 4’265,57 krooni. Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega kostja ja hageja vahel sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingute lahutamatuks osaks on teenuste kasutamise üldtingimused. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub hageja teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvele ei ole märgitud pikemat tähtaega (p 5.4.). Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (p 3.4.). Hageja võib nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist (p 4.1.13). Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Võlgnevuse arvutamisel on hageja lähtunud järgmisest valemist – võlgnevus x 0,15% x viivitatud päevade arv. Tasumata on kostja jätnud 4`265,57 krooni ja viivitusperiood on 11.08.2004.a-16.06.2006.a. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu, vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 24.03 krooni. Kostja vastuväited Hagimaterjalid on kostjale toimetatud kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatule. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus, tutvunud esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Liitumislepinguga (t.l. 6) loeb kohus tõendatuks, et on hageja ja kostja sõlminud mobiilside teenuse liitumislepingu. Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepinguga (t.l. 7-9) loeb kohus tõendatuks, et OÜ a kostja on sõlminud mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, millega müüja müüs ostjale mobiiltelefoni . Nimetatud lepingus leppisid kostja ja OÜ kokku, et kostja kohustub tasuma mobiiltelefoni eest OÜ-le osamaksetena AS vahendusel vastavalt lepingule ning lepingu lisaks olevale maksegraafikule, mis moodustab lepingu lahutamatu osa. Lepingu p-st 3.3. tulenevalt delegeerib OÜ kostja nõusolekul, mis on lepingu sõlmimise eelduseks, lepinguga seotud arveldamise protseduurid AS. VÕS § 80 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt võib lepingus ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Lepingud kolmanda isiku kasuks võivad olla ehtsad või ebaehtsad. Ehtsa lepingu korral kolmanda isiku kasuks võib lepingu täitmist lisaks võlausaldajale nõuda ka kolmas isik ise (§ 80 lg 2), kelleks on antud juhul AS . Kui kolmandal isikul täitmisnõuet ei ole, on tegemist ebaehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks ning kolmandal isikul iseseisvat nõudeõigust ei ole. OÜ ja kostja vahelises lepingus ei ole sõnaselgelt kokku lepitud selles, et kostjapoolse võlgnevuse tekkimisel võib võlgnevuse väljanõudmiseks kohtusse pöörduda AS Seega antud juhul tuleb lepingu tõlgendamise teel anda vastus küsimusele, kas AS-l on iseseisev nõudeõigus. Kohus on seisukohal, et iseseisva nõudeõiguse olemasolu tuleneb lepingu p-dest 5.1, 5.2 ja 5.5. Nimetatud lepingu punktidest tulenevalt leppisid pooled lepingu sõlmimisel kokku, et lepingu täitmisel kasutatakse arveldajana AS kostja kohustus tasuma järelmaksuarveid AS-le ja AS-le on muuhulgas ka õigus loovutada nõue ja avaldada infot kostja kohta võlgnevuse sissenõude

menetlemiseks. Kohus on seisukohal, et lepingut tuleb tõlgendada selliselt, et kui AS-l kui kolmandal isikul on õigus nõuet loovutada, siis on tal ka iseseisev õigus nõuda lepingu täitmist. Kirjaga (t.l. 10) loeb kohus tõendatuks, et hageja on pöördunud kostja poole võlgnevuse sissenõudmiseks. Arvetega (t.l. 11-13) loeb kohus tõendatuks, et kostja võlgnevus on 4`265,57 krooni. Kostja on AS-ga sõlmitud liitumislepingus nõustunud alluma teenuste kasutamise üldtingimustes sätestatud tingimustele. teenuste kasutamise üldtingimuste p 3.2.2 ja p 5.4 kohaselt on kostjal kohustus tasuda arved õigeaegselt, kusjuures arvete maksetähtaeg on 14 päeva. Arve loetakse üldtingimuste p-s 3.4 sätestatu kohaselt kättesaaduks, kui need on saadetud kostja aadressile. Arvetega loeb kohus tõendatuks, et need on saadetud kostja lepingus märgitud aadressile. Seega on hageja nõue kostjalt põhivõlgnevuse summas 4`265,57 krooni väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Üldtingimuste p-ga 5.13 loeb kohus tõendatuks, et pooled on leppinud kokku viivise tasumises 0,15% võlgnevuselt. Arvega (t.l. 13) loeb kohus tõendatuks, et kostja võlgnevus oli 4`265,57 krooni. Viivis päevas on seega 6,4 krooni (4’265,57 x 0,15 %). Arvestades asjaolu, et hageja on nõudnud viivise summas 24,03 väljamõistmist kostjalt, seega 3,75 päeva eest, on hageja nõue ka viivise osas summas 24,03 krooni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta kostja kanda. Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.