Xxxx kaebus kohtutäitur Toomas Saarma 26.09.2016.a otsusele täiteasjas nr xxxx
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: Xxxx (registrikood xxxx), asukoht Xxxx, e-post xxxx; xxxx Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, e-post xxxx Puudutatud isik I (võlgnik): Xxxx (registrikood xxxx), asukoht Xxxx Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Toomas Kõiv, e-post xxxx Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma, büroo asukoht Xxxx, e-post xxxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2016 määrus tsiviilasjas nr xxxx.
2.Jätta Xxxx kaebus kohtutäitur Toomas Saarma 26.09.2016.a otsusele täiteasjas nr xxxx rahuldamata.
3.Jätta kohtutäitur Toomas Saarma õigusabikulud tema enda kanda.
4.Jätta kõik ülejäänud menetluskulud, sh asjas kantud riigilõiv Xxxx kanda.
Määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõisteta.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Xxxx esitas 06.10.2016.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Toomas Saarma 26.09.2016.a otsusele täiteasjas nr xxxx. Avaldaja tugines enda avalduses järgnevale.
2.19.08.2016 esitas Xxxx kohtutäiturile täitmiseks Xxxxsuhtes Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 19.07.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr xxxx ja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 08.08.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr xxxx. Nõude sisuks oli kinnisasjade registrinumbritega xxxx ja xxxx vabastamine, võtmete üleandmine Xxxx-le ja muude mittevaraliste kohustuste täitmine, täiteasi nr xxxx.
3.Xxxxesitas 02.09.2016 kaebuse kohtutäitur Toomas Saarma tegevuse peale täiteasjas nr xxxx, millega võlgnik taotles 23.08.2016 Xxxx koostatud täitmisteade tühistamist ja samuti 23.08.2016 Xxxx koostatud sunniraha määramise hoiatuse (edaspidi kaebus) tühistamist. Kohtutäitur rahuldas enda 26.09.2016 otsusega (edaspidi otsus) Xxxx kaebuse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr xxxx.
4.Kohtutäitur on rahuldanud Xxxxkaebuse põhjusel, et antud juhul olid täitemenetluste eelduste kontrolli käigus tehtud järeldused kohtutäituri arvates õiged, kuid nende järeldusteni jõudmisel oli siiski väljutud täitemenetluses formaliseerituse põhimõttega kehtestatud piiridest. Kuna see asjaolu võib tähendada, et täitemenetluse algatamisel olid Xxxx õigused kahjustatud, pidas kohtutäitur vajalikuks täitemenetlus lõpetada. Kohtutäitur on asunud seisukohale, et õiguskindluse tagamiseks tuleb avaldajal saavutata iseseisev täitedokument Xxxx suhtes või esitada TSM § 18 lg-s 3 nimetud hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut.
5.Avaldaja ei nõustu kohtutäituri otsusega ja leiab, et kohtutäitur on kaebuse ebaõigesti rahuldanud ja jätnud täitmata avaldaja nõuded Xxxx suhtes. TMS § 18 lg 1 sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud. Avaldaja on seisukohal, et lähtuvalt TMS § 18 lg-st 1 tuleb õigusjärglus lugeda tuvastatuks Xxxxsuhtes ja kohtutäitur on kohustatud täitedokumente ka tema suhtes täitma. TMS § 18 lg 1 esimene lause ütleb selgelt, et täitedokument kehtib ka õigusjärglase suhtes, kui see on tõendatud vastavate dokumentidega (dokumentide osas vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2014 lahend tsiviilasjas 2-13-41814). Antud juhul on tõendatud, et Xxxxja Xxxxvahel oli sõlmitud üürileping nr 03/05.
6.TsMS § 460 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute suhtes, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Otsus kehtib lisaks vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks. Viidatud sätte teine lause ütleb selgelt, et otsus kehtib lisaks vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks. Antud juhul on Xxxx ebaseaduslikus valduses vaidluse all olevad kinnisasjad. Kinnisasjad on Xxxx üle andnud Xxxx, kes on kinnistud saanud enda valdusesse omavoliliselt ja ebaseaduslikult. On selge, et Xxxxon pärast hagi esitamist
sõlminud tagantjärgi üürilepingu Xxxx, et vältida 19.07.2016 ja 08.08.2016 kohtumääruste täitmist, millega kohustati Xxxx-d välja andma kinnisasjade valdused.
7.Avaldaja on seisukohal, et TsMS § 460 lg 1 ja TMS 18 lg 1 välistavad just võlgniku sellise käitumise, et tal ei ole võimalik üksnes kinnisasjade üürile andmisega vältida hagi tagamise määruste täitmist. Vastupidisel juhul saaks võlgnik sõlmida tagantjärgi üha uusi üürilepinguid, sest sissenõudja/avaldaja peab iga uue üürniku suhtes esitama uue hagi ja taotlema uuesti hagi tagamist uue üürniku suhtes, et oleks võimalik hagi tagamise määruseid täita.
8.Oma kaebuses palus avaldaja tühistada Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 26.09.2016 otsus täitemenetluse nr xxxx lõpetamise osas ja kohustada kohtutäiturit uuesti alustama täitemenetlust tsiviilasjas nr xxxx Harju Maakohtu 19.07.2016 ja 08.08.2016 tehtud kohtumääruste täitmise eemärgil Xxxx suhtes.
Harju Maakohus võttis kaebuse enda 12.101.2017 määrusega menetlusse.
Võlgniku seisukoht ja põhjenduse
10.Menetlusse võtmise määrus koos kohtunõudega oma seisukoha avaldamiseks on võlgniku esindajale kätte toimetatud AET kaudu 18.10.2016, kuid võlgnik ei ole kohtule oma seisukohta avaldanud. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
11.Kohtutäitur esitas enda vastuse kaebusele (tl 34-39). Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kohtutäituri 26.09.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud.
12.Kaebaja on seisukohal, et lähtuvalt TMS § 18 lg-st 1 tuleb õigusjärglus lugeda tuvastatuks Xxxxsuhtes ja kohtutäitur on kohustatud täitedokumente ka tema suhtes täitma. TMS § 18 lg 1 esimene lause ütleb kaebaja hinnangul selgelt, et täitedokument kehtib ka õigusjärglase suhtes, kui see on tõendatud vastavate dokumentidega. Punktis 1.7 väidab kaebaja, et antud juhul on Xxxx ebaseaduslikus valduses vaidluse all olevad kinnisasjad. Kinnisasjad on Xxxx üle andnud Xxxx, kes on kinnistud saanud enda valdusesse omavoliliselt ja ebaseaduslikult.
13.Kohtutäitur antud kaebuse seisukohaga ei nõustu. Kaebaja ei ole täitemenetluses esitanud TMS § 18 lg-s 1 loetletud dokumente, mis tõendaksid õigusjärglust Xxxxsuhtes. Kaebaja ei ole õigusjärgluse tõendamiseks esitanud kohtutäiturile kohtulahendit, avaliku registri väljavõtet või notariaalselt tõestatud dokumenti. Asjaolu, et Xxxx ja Xxxx vahel oli sõlmitud üürileping nr 03/05, õigusjärglust TMS sätestatud korras ei tõenda.
14.Üürilepingu olemasolu ei tõenda ka seda, et vaidlusaluse asja (antud kinnisasjade, registrinumbritega xxxx ja xxxx) valdus oleks Xxxx-le üle läinud, selliselt et tuleks rakendada TMS § 18 lg 1 teises lauses sätestatut. Täitemenetluses xxxx ei ole sissenõudja kohtutäiturile esitatud tõendit, mis tõendaks vaidlusaluste asjade valduse üleminekut Xxxx-le. Lisanduvalt tuleb märkida, et üürilepingu nr 03/05 täimine on osaliselt peatatud Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 08.08.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr. xxxx. See muudab olukorra, kelle valduses vaidlusalune asi on ja kelle valduses see olema peaks, veel ebaselgemaks. Kohtutäituri tegevusse mittepuutuvate õiguslike vaidluste lahendamine, ei saa olla kohtutäituri pädevuses.
15.Täitemenetlus oli algatatud tuginedes kohtutäituri õiguslikule analüüsile, mis oli sissenõudja poolt dokumentaalsete tõenditega tõendamata. Xxxx kaebuse läbivaatamise käigus leidis kohtutäitur, et sellise ulatusega õigusliku analüüsi tagajärjena jõudis küll kohtutäitur õigete järeldusteni täitemenetluse algatamisel, kuid seejuures väljuti täitemenetluses formaliseerituse põhimõttega seatud raamidest ning seega ületati ka kohtutäituri pädevust.
Kohtutäitur leidis, et järeldus, et täitedokument kuulub antud juhul täitmisele ka kolmanda isiku suhtes, peab läbima lisanduva kontrolli, eelduslikult kohtuliku kontrolli. Kohtutäitur jääb oma 26.09.2016 otsuse juurde. Õiguskindluse tagamiseks tuleb sissenõudjal saavutada iseseisev täitedokument Xxxx suhtes või esitada TSM § 18 lg-s 3 nimetud hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut.
16.Kaebuse punktides 1.8-1.11 leiab kaebaja, et on selge, et Xxxx on pärast hagi esitamist sõlminud tagantjärgi üürilepingu Xxxx, et vältida 19.07.2016 ja 08.08.2016 kohtumääruste täitmist, millega kohustati Xxxx-d välja andma kinnisasjade valdused. Kaebaja on seisukohal, et TsMS § 460 lg 1 ja TMS 18 lg 1 välistavad just võlgniku sellise käitumise, et tal ei ole võimalik üksnes kinnisasjade üürile andmisega vältida hagi tagamise määruste täitmist. Kaebaja on seisukohal, et kohtutäituril on õigus ja kohustus välistada enda tegevusega just kaebuse punktis
1.9.kirjeldatud olukorrad ja ilma formaliseerituse põhimõtet rikkumata on kohtutäituril õigus objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt täita täitedokument ka Xxxx kui ebaseadusliku kinnistute otsese valdaja suhtes. Kohtutäitur kaebuse seisukohtadega ei nõustu. Sisuliselt tähendaks sissenõudja nõudmistele allumine kohtutäituri poolt õigusemõistmist. Kohtutäituril ei saa olla kohustust piirata kolmanda isiku õigusi enne seda, kui selle kohta on tehtud vastav kohtulahend. Alles peale seda saab kohtutäitur kolmandate isikute tegevusse sekkuda. Riigikohus on lahendi 3-2-1-119-02 punktis 11 asunud seisukohale, et asjaolu, et kohtutäitur peab kohtutäituri seaduse § 10 lg 1 kohaselt olema täitnud akadeemilise õigusõppe riiklikult tunnustatud õppekava, ei muuda teda õigustmõistvaks organiks ja kohtutäitur jääb täitevorganiks ning õigusteadmised on talle abiks täitemenetluse korraldamisel.
17.Kohtutäitur on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust tuleb jätta Xxxx 06.10.2016 kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused
18.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud sätte lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
19.TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe. Enda esialgses avalduses teatas avaldaja, et soovib asja läbivaatamist istungil. 11.05.2017 avaldas aga avaldaja esindaja, et on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Eeltoodust tulenevalt vaatas kohus asja läbi kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu. Kohus lahendab esmalt kaebuse sisuliselt (I), seejärel määrab kindlaks tsiviilasja hinna (II) ning lõpetuseks võtab seisukoha menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas (III). I kaebus kohtutäituri tegevuse peale
20.Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle:
•
Harju Maakohtu 19.07.2016 määrusega tsiviilasjas nr xxxx kohustas kohus hagi tagamise korras Xxxx-d tagastama kinnisasjade registrinumbritega xxxx ja xxxx valdus Xxxx-le ning kohustada Xxxx-d ja tema palgatud Xxxx turvamehi lahkuma kinnisasjadelt registrinumbritega xxxx ja xxxx, ühtlasi andes üle hagejale tasuta kõik ümbervahetatud lukkude võtmed; keelati Xxxx-l kohtumenetluse kestel rikkuda kinnistutel registrinumbritega xxxx ja xxxx hageja valdust ja hagejat kinnistutelt välja tõsta; keelati Xxxx-l kohtumenetluse kestel üle anda/delegeerida kolmandatele isikutele õigusi, mille tagajärjel võidakse rikkuda hageja õigust vallata kinnistuid registrinumbritega xxxx ja xxxx;
•
Harju Maakohtu 08.08.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx (jõustunud käesolevas asjas viidatud osas Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2016 määrusega) jäeti rahuldamata Xxxx hagi tagamise avaldus osas, milles hageja palus keelata Xxxx-l tema ja Xxxx vahel 03.05.2016 sõlmitud üürilepingu nr 03/05 täitmise kuni tsiviilasja nr xxxx kohtumenetluse lõpuni; jäeti rahuldamata hageja taotlus tagada hagi tsiviilasjas nr xxxx täiendava hagi tagamise abinõuga, millega kohustada Xxxx-d (registrikood xxxx) tagastama kinnisasjade registrinumbritega xxxx ja xxxx valdus Xxxx-le ning kohustada Xxxx-d ja kõiki temaga seotud muid/teisi/kolmandaid isikuid lahkuma kinnisasjadelt registrinumbritega xxxx ja xxxx, ühtlasi üle andes hagejale tasuta kõik ümbervahetatud lukkude võtmed; jäeti rahuldamata hageja taotlus tagada hagi tsiviilasjas nr xxxx täiendava hagi tagamise abinõuga, millega, kui Xxxx, Xxxx, Xxxx, muud/teised/kolmandad isikud/ või teised valdajad TsMS § 460 lg 1 ja TMS § 18 lg 1 mõttes ei täida enda kohustust lahkuda kinnisasjadelt registrinumbritega xxxx ja xxxx, siis tõsta uut täiendavat tähtaega andmata välja kõik isikud, kes seal asuvad peale kohtutäituri poolt vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaega ning anda hagejale üle kinnisasjade registrinumbritega xxxx ja xxxx valdus vabastatuna kõrvalistest/kolmandatest isikutest ehk kui ei täideta vabatahtlikult täitmise tähtaja jooksul käesolevat kohtumäärust, siis täitmise viisiks on väljatõstmine korteriomanditest registrinumbritega xxxx ja xxxx;
•
Xxxx ja Xxxx vahel oli sõlmitud üürileping nr 03/05;
•
19.08.2016 esitas Xxxx kohtutäiturile täitmiseks Xxxx suhtes Harju Maakohtu 19.07.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr xxxx ja Harju Maakohtu 08.08.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr xxxx. Nõude sisuks oli kinnisasjade registrinumbritega xxxx ja xxxx vabastamine, võtmete üleandmine Xxxx-le ja muude mittevaraliste kohustuste täitmine;
•
Kohtutäitur algatas Xxxx suhtes täitemenetluse täiteasjas nr xxxx;
•
Xxxxesitas 02.09.2016 kaebuse kohtutäitur Toomas Saarma tegevuse peale täiteasjas nr xxxx, taotledes 23.08.2016 Xxxx koostatud täitmisteate ja 23.08.2016 Xxxx koostatud sunniraha määramise hoiatuse tühistamist;
•
Kohtutäitur rahuldas enda 26.09.2016 otsusega Xxxx kaebuse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr xxxx. Kohtutäitur tugines asjaolule, et talle ei esitatud TMS § 18 lg-s 1 sätestatud dokumenti võlgniku õigusjärgluse tõendamiseks;
•
Xxxx esitas 06.10.2016.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Toomas Saarma 26.09.2016.a otsusele täiteasjas nr xxxx.
21.Poolte vaidlus keskendubki sellele, kas kohtutäitur pidi võlgniku õigusjärgluse ülemineku osas aktsepteerima talle esitatud Xxxxja Xxxxvahel sõlmitud üürilepingut.
22.Avaldaja on seisukohal, et lähtuvalt TMS § 18 lg-st 1 tuleb õigusjärglus lugeda tuvastatuks Xxxx suhtes ja kohtutäitur on kohustatud täitedokumente ka tema suhtes täitma. Kohtutäitur leiab, et pooltevaheline lihtkirjalik üürileping ei vasta TMS § 18 lg-s 1 sätestatud nõuetele.
23.TsMS § 460 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute suhtes, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Ülalviidatud sätte osas kehtib täitemenetluses aga erisäte TMS § 18 näol. TMS § 18 lg-s 1 on sätestatud, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud.
24.Avaldaja ei ole tõendanud, et ta oleks õigusjärgluse tõendamiseks esitanud TMS § 18 lg-s 1 nimetatud dokumendi (kohtulahendi, avaliku registri väljavõtte või notariaalselt tõestatud dokumendi). Kohus tuvastas kinnistusraamatu kannete alusel, et registriosadele nr xxxx ja xxxx ei ole kantud üürilepingu kohta märget (st õigusjärglust ei saa tuvastada avaliku registri väljavõtte alusel). Kohtu kasutuses olevatest materjalidest aj tõenditest ei nähtu ka, et sissenõudja oleks esitanud õigusjärgluse tõendamiseks kohtutäiturile notariaalse dokumendi või kohtulahendi. Avaldaja on menetluses läbivalt tuginenud sellele, et antud juhul on õigusjärglus tõendatud Xxxxja Xxxxvahel sõlmitud üürilepinguga nr 03/05. Kohus nõustub kohtutäituriga, et asjaolu, et Xxxxja Xxxxvahel oli sõlmitud üürileping nr 03/05, õigusjärglust TMS sätestatud korras ei tõenda.
25.Kohus nõustub, et õigusjärgluse tõendamiseks tuleb sissenõudjal saavutada iseseisev täitedokument Xxxx suhtes või esitada TSM § 18 lg-s 3 nimetud hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut. Kohus möönab, et kohtupraktikas on spetsiifilistel asjaoludel loetud lubatavaks ka lihtkirjaliku üürilepingu aktsepteerimist õigusjärgluse tõendamiseks täitemenetluses (vt nt avaldaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2014 lahend tsiviilasjas 2-13-41814). Seda aga vaid kindla kaasuse asjaoludel ja seda ei saa laiendada kõigile õigusjärgluse ülemineku juhtudele täitemenetluses.
26.Käesolevas asjas välistab kohtu hinnangul täitetoimingute läbiviimise Xxxxsõnaselgelt Harju Maakohtu 08.08.2016 määrus tsiviilasjas nr xxxx (mis jäi Xxxxosas Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2016 määrusega muutmata). Viidatud määruse resolutsiooniga jäeti rahuldamata Xxxx hagi tagamise avaldus osas, milles hageja palus keelata Xxxx-l tema ja Xxxxvahel 03.05.2016 sõlmitud üürilepingu nr 03/05 täitmise kuni tsiviilasja nr xxxx kohtumenetluse lõpuni: jäeti rahuldamata hageja taotlus tagada hagi tsiviilasjas nr xxxx täiendava hagi tagamise abinõuga, millega kohustada Xxxx-d (registrikood xxxx) tagastama kinnisasjade registrinumbritega xxxx ja xxxx valdus Xxxx-le ning kohustada Xxxx-d ja kõiki temaga seotud muid/teisi/kolmandaid isikuid lahkuma kinnisasjadelt registrinumbritega xxxx ja xxxx, ühtlasi üle andes hagejale tasuta kõik ümbervahetatud lukkude võtmed; jäeti rahuldamata hageja taotlus tagada hagi tsiviilasjas nr xxxx täiendava hagi tagamise abinõuga, millega, kui Xxxx, Xxxx, Xxxx, muud/teised/kolmandad isikud/ või teised valdajad TsMS § 460 lg 1 ja TMS § 18 lg 1 mõttes ei täida enda kohustust lahkuda kinnisasjadelt registrinumbritega xxxx ja xxxx, siis tõsta uut täiendavat tähtaega andmata välja kõik isikud, kes seal asuvad peale kohtutäituri poolt vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaega ning anda hagejale üle kinnisasjade registrinumbritega xxxx ja xxxx valdus vabastatuna kõrvalistest/kolmandatest isikutest ehk kui ei täideta vabatahtlikult täitmise tähtaja jooksul käesolevat kohtumäärust, siis täitmise viisiks on väljatõstmine korteriomanditest registrinumbritega xxxx ja xxxx. Eeltoodust nähtub, et kohus on tsiviilasjas nr xxxx tehtud hagi tagamise määrustes (mida vaidlusaluses täiteasjas täidetakse) sõnaselgelt välistanud määruste täitmise Xxxx suhtes.
27.Kohus nõustub, et TMS § 18 lg 1 sisu võib anda pahatahtlikele võlgnikele võimaluse vältida kinnisasjade üürile andmisega hagi tagamise määruste täitmist. Käesolevas asjas ei ole aga kohtutäituril võimalust sellest kõrvale kaldumiseks.
28.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
II Tsiviilasja hinna määramine
29.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. III Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramin
30.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
31.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
32.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäitur Toomas Saarma võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda, seal hulgas avaldaja poolt kantud riigilõivu avaldaja enda kanda.
33.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isik I (võlgnik) ei ole taotlenud enda menetluskulude hüvitamist. Kulude kandmist ei nähtu ka toimikust. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus tema menetluskulud rahaliselt kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõista.
34.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.