lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-41814/14

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-41814/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3286
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 23 lg 1, 2Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamineTMS § 18 lg 1, 3Täitedokumendi täitmisele võtmine õigusjärgluse ja vara valduse ülemineku korralTsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 64 lg 1, 3Võlgniku valduses olevate asjade arestimineTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 460 lg 1Otsuse kehtivus õigusjärglaste kohtaTMS § 181 lg 2Kolmanda isiku valduses oleva asja väljaandmine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-16-15057/8Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja16.05.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

09.01.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-41814

Tsiviilasi

Estectus OÜ kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 30.08.2013 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/4413

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.10.2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Estectus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Estectus OÜ (registrikood 10141919, aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Volens Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn), esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik II Vivapartner OÜ (registrikood 11741805, aadress Vikerlase 6-25, 13615 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Olli Puudutatud isik III FerroCopper Holding OÜ (registrikood 12353198, aadress Tulika 31, 10615 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige VH

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 09.10.2013 määrus ja kohtutäituri 30.08.2013 otsus tühistada osas, milles need käsitlevad sissenõudja 15.08.2013 avalduse läbivaatamist. Sissenõudja 15.08.2013 avaldus saata kohtutäiturile tagasi uueks läbivaatamiseks.
2.Harju Maakohtu 09.10.2013 määrus jätta muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata sissenõudja kaebuse kohtutäituri 30.08.2013 otsuse peale osas, milles kohtutäitur ei rahuldanud võlgniku avaldust täitemenetluse lõpetamiseks.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TMS § 8Kohtutäituri kohustused
TSM § 18 lg 1
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta iga menetlusosalise enda kanda.
5.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.OÜ Estectus (avaldaja, sissenõudja) esitas 09.09.2013 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 30.08.2013 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/4413, paludes kohtutäituri otsuse täies ulatuses tühistada ning kohustada kohtutäiturit jätkama täitemenetlust ka FerroCopper Holding OÜ (puudutatud isik III) suhtes täitedokumendis esiletoodud kinnisasjade valduse sundkorras äravõtmiseks ning valduse tagastamiseks sissenõudjale.
2.Kaebuse kohaselt esitas sissenõudja 08.07.2013 kohtutäiturile täitmisavalduse Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2013 otsuse nr 2-10-60992 sundtäitmiseks Vivapartner OÜ (võlgnik) suhtes. Kohtuotsusega kohustati võlgnikku andma sissenõudjale üle kinnisasjad (korteriomandid). Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 09.07.2013. 08.08.2013 esitas võlgnik kohtutäiturile avalduse, milles taotles täitemenetluse lõpetamist ja kohtutäituri tasu otsuse tühistamist põhjusel, et ta ei ole korteriomandite valdaja. Korteriomandite valdajaks on FerroCopper Holding OÜ. Võlgnik esitas kohtutäiturile korteriomandite üleandmise-vastuvõtmise akti, mille järgi olid korteriomandid üürilepingu alusel puudutatud isikule III üle antud 13.05.2013. 08.08.2013 esitas kohtutäiturile avalduse puudutatud isik III, kes teatas, et on korteriomandite valdaja ning andis teada, et ei vabasta korteriomandite valdust, sest sissenõudjal puudub tema suhtes täitedokument. Sissenõudja saatis 15.08.2013 kohtutäiturile elektronkirja, milles avaldas seisukohta, et täitemenetlust ei peaks lõpetama ja täitemenetlust peaks jätkama puudutatud isiku III kui vaidlusaluse asja uue valdaja suhtes. Kohtutäitur käsitles elektronkirja kaebusena ja jättis 30.08.2013 otsusega rahuldamata sissenõudja taotluse puudutatud isiku III suhtes täitemenetluse

algatamiseks. Kohtutäitur leidis otsuses, et täitedokumendis kindlaksmääratud isikute suhtes.

saab

teha

toiminguid

üksnes

3.Kohtutäituri seisukoht ei ole põhjendatud, kuna kehtiv täitemenetlus võimaldab alustada täitemenetluse puudutatud isiku III suhtes vaatamata asjaolule, et tema nime ei ole täitedokumendis märgitud. Alates 01.01.2006 jõustunud täitemenetluse seadustikus (TMS) reguleerib ruumidest väljatõstmist § 180, mille lõike 3 järgi võtab kohtutäitur juhul, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab selle sissenõudja valdusesse. Uues täitemenetluse seadustikus ei kasutata erinevalt varasemast mõistet ”täitedokumendil märgitud isik”, vaid ”võlgnik”. TMS § 18 lõike 1 kohaselt kehtib täitedokument ka vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud. Seda, et kohtulahend võib erandkorras kehtida isiku suhtes, keda ei ole lahendis nimetatud, kinnitab ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 460 lõige 1, mille järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks, või vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai asja valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks. Eesti vastavate sätete väljatöötamise aluseks olnud Saksa kohtupraktika ja õiguskirjanduse kohaselt on võimalik täitemenetlust jätkata ilma kohtusse uut hagi esitamata ka allüürniku suhtes, keda ei ole täitedokumendis nimetatud, kuid kes sai vaidlusaluse asja valduse pärast kohtulahendi tegemist.
4.Vaidlusaluse olukorra puhul on täidetud kõik TMS § 18 lõike 1 teises lauses sätestatud eeldused. FerroCopper Holding OÜ on vaidlusaluse asja valdaja (isik ise ning asja senine valdaja kinnitavad seda kohtutäiturile esitatud avaldustes) ja valdus on saadud pärast kohtuotsuse tegemist. Puudutatud isikute seisukohad
5.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning jäi oma 30.08.2013 otsuses avaldatud seisukohtade juurde.
6.Puudutatud isik II palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja kanda. Täiteasjas nr 022/2013/4413 täitedokumendiks olev Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2013 otsus nr 2-10-60992 on tehtud üksnes OÜ Vivapartner suhtes ning puudutatud isik III ei ole seetõttu täiteasjas võlgnikuks. Puudutatud isik III suhtes täitedokument puudub. Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2013 otsus nr 2-10-60992 ei kohusta FerroCopper Holding OÜ-d millekski.
7.Puudutatud isik III kaebusele ei vastanud. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohus jättis 09.10.2013 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 30.08.2013 otsusele rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
9.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2013 otsusega kohustati võlgnikku andma võlausaldaja valdusesse kinnisasjad kinnistusraamatu registriosa numbritega 24293401, 24290901, 24290801, 24294101, 24289101, 24291101; 2) kohtutäitur algatas täiteasja nr 022/2013/4413 (tl 84) ja toimetas võlgnikule 09.07.2013 kätte täitmisteate (tl 88);

3) võlgnik teatas 08.08.2013 kohtutäiturile, et ei valda vaidlusaluseid kinnisasju alates 13.05.2013 (tl-d 89-91); 4) puudutatud isik III teatas 08.08.2013 kohtutäiturile, et valdab vaidlusaluseid asju (tl 92); 5) sissenõudja avaldas 15.08.2013 kohtutäiturile saadetud elektronkirjas, et soovib täitemenetluse jätkamist puudutatud isik III suhtes (tl-d 96-97); 6) kohtutäitur jättis 30.08.2013 kaebuse lahendamise otsusega taotluse rahuldamata (tl-d 100-103).

10.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur on kohustatud alustama täitemenetlust puudutatud isik III suhtes. Käesoleval juhul on olemas nõuetekohane täitedokument, kuid selles ei ole puudutatud isik III kohustatud isikuna märgitud. TMS ei välista täitedokumendi täitmist selles nimetamata isiku suhtes. Seejuures ei tulene seadusest keeldu täita kinnisasja valduse üleandmiseks kohustavat täitedokumenti selles nimetamata isikute suhtes. Alates 01.01.2006 kehtivas TMS-s sätestatud kinnisasja väljaandmine on asjakeskne, mitte isikukeskne toiming. Kinnisasja väljaandmine on suunatud kindla ruumi või ala vabastamisele, mitte konkreetse (täitedokumendis nimetatud) isiku väljatõstmisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kohtutäituri tuginemine kohtulahendites avaldatud seisukohtadele, mis lähtuvad kuni 31.12.2005 kehtinud seaduse regulatsioonist ja rakenduspraktikast.
11.Täitedokumendist tulenevate nõuete esitamine täitedokumendis märkimata isiku vastu on üldjuhul võimalik õigusjärgluse korral või siis, kui seadus seda otsesõnu võimaldab. TMS § 18 lõige 1 sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud.
12.Eeltoodust tulenevalt peab kohtutäitur TMS § 18 lõike 1 kohaselt kontrollima, kas täitedokument saab kehtida vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes ning tuvastama, et otsene valdaja on saanud valduse pärast kohtulahendi tegemist. TsMS § 460 lõike 1 teine lause sätestab, et otsus kehtib lisaks vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks. Käesolevas asjas on võlgnik andnud pärast kohtulahendi tegemist vaidlusaluste asjade valduse üürilepingu alusel üle puudutatud isikule III. Üürilepingust tuleneb üürileandja nõue asja tagastamiseks üürilepingu lõppemisel. Seega on võlgnikul puudutatud isik III vastu asja väljaandmise nõue, mistõttu saab võlgniku lugeda kaudseks valdajaks. Seega on täidetud TsMS § 460 lõikes 1 sätestatud eeldused ning täitedokument saab kehtida selles nimetamata puudutatud isiku III suhtes.
13.Kui kohtutäitur on tuvastanud, et täitedokument saab kehtida selles nimetamata vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, peab kohtutäitur kontrollima vaidlusaluse asja otsese valduse üleminekut otsesele valdajale. TMS § 18 lõike 1 esimese lause kohaselt saab kohtutäitur õigusjärglust või otsese valduse üleminekut kontrollida järgmiste dokumentide alusel: kohtulahend, avaliku registri väljavõte või notariaalselt tõestatud dokument. Käesolevas asjas ei ole esitatud kohtutäiturile eelnimetatud dokumente, millest nähtuks vaidlusaluse asja otsese valduse üleminek ja ülemineku aeg otsesele valdajale. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud täitedokumendi täitmise eeldused ja kohtutäitur ei saa täitedokumendi alusel selles nimetamata isiku suhtes täitemenetlust läbi viia.
14.Kui sissenõudja ei saa esitada kohtutäiturile koos täitedokumendiga TMS § 18 lõikes 1 nimetatud tõendit, on sissenõudjal tulenevalt TMS § 18 lõikest 3 võimalik vaidlusaluse asja otsese valdaja vastu esitada hagi, et kohus tuvastaks täitedokumendist tuleneva asjade üleandmise kohustuse ülemineku otsesele valdajale. Selline tuvastushagi võib olla ka tagatav, et vältida otsese valduse järjekordset üleandmist kolmandale isikule.
15.Täitetoimikust ei nähtu TMS § 23 lõike 2 nõuetele vastava täitmisavalduse esitamine kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks puudutatud isiku III suhtes. Kohtutäitur on selliseks avalduseks lugenud sissenõudja esindaja 15.08.2013 elektronkirja, mille kohtutäitur on ühtlasi lugenud ka kaebuseks enda tegevuse peale. Kuigi kohtutäiturile esitatud elektronkirjast nähtub sissenõudja tahe täitemenetluse läbiviimiseks puudutatud isiku III suhtes, ei saa elektronkirja lugeda seaduse nõuetele vastavaks täitmisavalduseks. Sellele viitab ka asjaolu, et sissenõudja on palunud kohtutäituril teatada, kas sissenõudja peaks esitama täiendava täitmisavalduse. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud täitemenetluse alustamise tingimuseks olev täitmisavalduse olemasolu.
16.Sissenõudja on vaidlustanud kohtutäituri otsuse tervikuna, seega ka selles osas, milles kohtutäitur keeldus täitemenetluse lõpetamisest ja kohtutäituri tasu otsuse tühistamisest võlgniku suhtes. Vaidlusaluse asja otsese valduse üleandmine täitedokumendis märgitud kohustatud võlgniku poolt kolmandale isikule ei ole täitemenetluse lõpetamise alus. Kohtutäituril on võimalik võlgniku suhtes täitemenetlust jätkata, sealhulgas teha TMS §-st 181 nimetatud täitetoiminguid (arestida sissenõudja avalduse alusel asja väljanõudeõigus või võtta asi kolmanda isiku valdusest ära). Kohtutäituril on võimalik TMS § 181 lõike 2 alusel teha täitetoiminguid ka kolmanda isiku suhtes, kes ei ole täitemenetluses võlgnikuks ja keda ei ole täitedokumendis nimetatud. TMS § 181 lõike 2 kohaldamine ei eelda täitemenetluse alustamist asja valdaja suhtes. Asja äravõtmine kolmanda isiku käest on täitetoiming, mille peale on kolmandal isikul täitemenetluse osalisena õigus esitada kaebus. Täitetoimingu tegemisel peab kohtutäitur tegema kaalutlusotsuse selle kohta, kas vaidlusaluse asja kolmanda isiku valdusse andmine väljanõudmise vältimiseks on täiesti ilmne. Sissenõudjal on õigus esitada kohtutäiturile taotlus TMS § 181 lõikes 2 nimetatud täitetoimingu tegemiseks. Määruskaebus
17.24.10.2013 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu 09.10.2013 määruse ja kohtutäituri 30.08.2013 otsuse täiteasjas nr 022/2013/4413 tühistada ning kohustada kohtutäiturit jätkama täitemenetlust FerroCopper Holding OÜ suhtes Suur-Patarei 2 asuvate korteriomandite valduse sundkorras äravõtmiseks ning tagastama korterite valduse Estectus OÜ-le. Menetluskulud jätta OÜ Vivapartner kanda.
18.Kohus on ebaõigesti kohaldanud TMS § 18 lõiget 1. Otsese valduse üleminekut ei pea tuvastama kohtulahendi, avaliku registri väljavõtte või notariaalselt tõestatud dokumendi alusel. TMS § 18 lõige 1 koosneb kahest eraldiseisvast lauseüksusest, millest üks reguleerib õigusjärglusega seotud küsimusi ning teine valduse kui faktilise olukorra muutuse õiguslikke tagajärgi. Sätete tõlgendamisel tuleb lähtuda sätte üldisest eesmärgist.
19.Õigusjärgluse näol on tegemist õiguslikult abstraktse konstruktsiooniga, kus üks isik asub teatud eelduste täitumisel õiguslikult teise isiku õigustesse või kohustustesse kas automaatselt seaduse alusel või poolte kokkuleppel tehinguga. Sellest tulenevalt on õigustatud ka seadusandja kõrgendatud tõendamisnõue, et õigusjärgluse alusel saab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele võtta vaid olukorras, kus õigusjärglus on tõestatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga.

Vastupidine käsitlus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, kuna õigusjärglust ei ole võimalik muudel alustel faktiliselt tõendada.

20.TMS § 18 lõike 1 teine lause sätestab, et „sama“ kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud. Seda lauset on koosmõjus TMS § 18 lõike 1 esimese lausega võimalik lugeda põhimõtteliselt kahel viisil. Esiteks selliselt, et teises lauses „sama“ all tuleb mõelda üksnes esimese lause õiguslikku tagajärge ehk et kui täitedokument kehtib vaidlusaluse asja valdaja suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumenti täitmisele, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud. Teise võimaliku tõlgenduse korral, millest on lähtunud maakohus, tähendaks teises lauses mainitud „sama“, et viidatakse nii esimese lause õiguslikule tagajärjele kui ka eeldustele ehk et kui täitedokument kehtib ka vaidlusaluse asja valdaja suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui valduse üleminek on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga.
21.TMS § 18 lõike 1 teine lause on iseseisev norm, mis on normitehniliselt seotud TMS § 18 lõike 1 esimese lausega niivõrd, kui see on mõistlik, eesmärgipärane ning rakendatav. Seetõttu tuleb seda tõlgendada selliselt, et säte viitab üksnes TMS § 18 lõike 1 esimeses lauses sätestatud õiguslikule tagajärjele. Sellise tõlgenduse kasuks räägib muuhulgas ka TsMS § 460 lõike 1 teises lauses sisalduv norm, mis näeb ette kohtuotsuse sisulise kehtivuse vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Kui õigusjärglus on abstraktne õiguslik konstruktsioon, mis tekib vaid teatud faktiliste eelduste realiseerumisel abstraktselt, siis valduse instituudi näol on tegemist puhtfaktilise olukorraga vaidlusaluse asja suhtes, sõltumata sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte. Eelnevast ilmneb, et valduse kui faktilise asjaolu puhul puudub vajadus täitemenetluse jätkamise seisukohast tõendada sellist faktiväidet ametlike dokumentidega. Valduse üleminekut on võimalik tuvastada vaid faktiliste asjaoludega ning puudub vajadus täiendava õigusliku otsustuse vastuvõtmiseks.
22.Tõlgendus, mille kohaselt oleks võimalik valduse üleminekut tõendada vaid tuvastushagiga, oleks vastuolus ka nimetatud sätte eesmärgiga. Esmalt peab kohus tuvastama mitte täitemenetluses oleva kinnisomandi hetkelise valdaja, vaid fakti, et endine valdaja andis valduse üle uuele valdajale (valduse üleminek). Nimetatud aspekti tuvastamine on praktikas komplitseeritud. TMS § 18 lõike 1 eesmärgiks on kiirendada täitemenetlust olukorras, kus kehtiv täitedokument on olemas, kuid valduse on valdaja, keda on kohtuotsusega kohustatud valduse üleandmiseks sissenõudjale, kolmandale isikule üle andnud. Olukorras, kus võlgnik on peale täitedokumendi tegemist omavoliliselt valduse edasi andnud ning sissenõudja oleks selle fakti tuvastamiseks kohustatud pöörduma uuesti kohtu poole täiendava hagiga, ei ole tagatud sätte eesmärgiks olev menetluse efektiivne läbiviimine. Taoline TMS § 18 lõike 1 tõlgendus annab võlgnikule ning otsesele valdajale võimaluse venitada täitemenetlust lõputult, kandes peale valdaja tuvastamist uuesti valduse üle kolmandale isikule. Sellise tõlgenduse kohaselt puuduks menetluse efektiivsuse seisukohast erinevus, kas käesolevas asjas on kehtiv täitedokument olemas või sissenõudja esitab tuvastushagi hetkelise valdaja vastu tunnustamaks valduse ebaseaduslikkust. Eelnimetatud käsitluse tulemusena kaotaks TMS § 18 lõike 1 lause 2 igasuguse tähenduse, kuna käsitletud menetluskäik jääks nii efektiivsuselt kui korralduselt samaks situatsioonile, kus kehtiv täitedokument puudub.
23.TMS § 8 tuleneb kohtutäiturile kohustus võtta iseseisvalt ning aktiivselt tarvitusele võimalikke abinõusid täitedokumendi täitmiseks ning tuvastada täitemenetluse läbiviimiseks vajalikke fakte, samuti koguda vajalikku teavet. Seega on kohtutäituril kohustus lähtuda algatatud täitemenetluse eesmärgist ning olukorras, kus on tarvis faktilisi asjaolusid tuvastada, nimetatud asjaolud ka uurimispõhimõttega kooskõlas välja selgitada. See, et kohtutäitur saab tuvastada täitemenetluse läbiviimise eelduseks olevaid faktilisi asjaolusid ning peab neid menetluse läbiviimiseks tuvastama, on TMS-is läbiv põhimõte (näiteks tuvastab kohtutäitur ka vallasasjade arestimisel TMS § 64 lõike 1 alusel selle, missugused vallasajad on võlgniku valduses, samuti saab ta TMS § 64 lõike 3 kohaselt tuvastada võlgniku asja asumise kolmanda isiku otseses valduses jne).
24.Kohus jättis arvestamata TsMS § 231 lõikest 2 tuleneva tõendamisest vabastamise aluse olukorras, kus asjaolu on omaksvõetud. Kuna TMS-is reguleerimata küsimustes juhindutakse TsMS-i sätetest, tuleb ka tõendamisega seotud küsimustes rakendada analoogia alusel vastavaid tõendamise kohta kehtivaid sätteid. TsMS § 231 lõike 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Käesoleval juhul on nii võlgnik kui puudutatud isik III tunnistanud ning esitanud kohtutäiturile avalduse, et vaidlusaluste ruumide valdus on üle antud ning valdus on puudutatud isiku III käes. TMS § 18 lõikes 1 sätestatud tõendamiskohustuse eesmärk ei ole menetlust võimalikult suurel määral formaliseerida, vaid tõsta tõendamiskoormise nõuet olukorraks, kus esineb vaidlus TSM § 18 lõikes 1 sätestatud asjaoludes. Olukorras, kus mõlemad puudutatud isikud kinnitavad valduse ülemineku fakti, on kohtu nõue esitada täiendav tuvastushagi vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, kuna menetluses puuduks reaalne asjaolu, mis vajaks tõendamist. Vastustajate seisukohad
25.Puudutatud isik II palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
26.Puudutatud isik I ja puudutatud isik III määruskaebusele ei vastanud. Menetluse edasine käik
27.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt põhjusel, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Tühistada tuleb maakohtu lahend osas, milles ei rahuldatud sissenõudja kaebust kohtutäituri otsuse selle osa peale, mis puudutas sissenõudja 15.08.2013 avalduse lahendamist. Osas, milles kohtutäitur ei rahuldanud võlgniku avaldust täitemenetluse lõpetamiseks, oli kohtutäituri otsus põhjendatud ja selles osas jättis maakohus sissenõudja kaebuse asjakohaselt rahuldamata. Sissenõudja 15.08.2013 avaldus tuleb kohtutäituril uuesti lahendada, arvestades käesolevas lahendis esiletoodavaid ringkonnakohtu seisukohti. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
29.Esmalt juhib kolleegium sissenõudja tähelepanu asjaolule, et ta on kaebust maakohtule ja määruskaebust ringkonnakohtule esitades jätnud piisava tähelepanuta asjaolu, et kohtutäitur lahendas vaidlustatud 30.08.2013 otsuses lisaks sissenõudja 15.08.2013 avaldusele ka võlgniku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. 15.08.2013 avalduses oli

sissenõudja taotlenud jätkata täitemenetlust uue valdaja vastu ja mitte lõpetada täiteasja menetlust (t lk 26-27). Kohtutäitur jättiski otsusega rahuldamata võlgniku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Seega täitemenetlus jätkub nii, nagu oli ka sissenõudja enda seisukoht. Kaebuses (t lk 2-7) aga palus sissenõudja tühistada otsuse täies ulatuses. Sama kordab sissenõudja määruskaebuses. Samas puuduvad nii kaebuses kui määruskaebuses igasugused põhjendused, miks kohtutäituri otsus täitemenetlust mitte lõpetada ei olnud õige. Kuigi ka maakohus ei käsitlenud kohtutäituri otsuse seda osa, mis lahendati resolutsiooni punktiga 1, on lõppkokkuvõttes õige jätta sissenõudja kaebus ja määruskaebus selles osas rahuldamata.

30.Küll aga ei saa ringkonnakohus nõustuda maakohtuga selles, et kohtutäituri otsus oli seaduslik ja põhjendatud ka sissenõudja avalduse rahuldamata jätmise osas. Maakohus on jätnud avaldaja kaebuse rahuldamata sisuliselt kahe põhjendusega: 1) puudutatud isiku III suhtes puuduvad täitedokumendi täitmise eeldused ja 2) puudutatud isiku III suhtes ei ole esitatud nõuetekohast täiteavaldust.
31.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et puudutatud isiku III suhtes puuduvad täitedokumendi täitmise eeldused. TMS § 18 lõike 1 kohaselt kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud. Maakohus on tõlgendanud viidatud sätte teist lauset selliselt, et ka asja valdaja muutumine ehk asja valduse üleminek peab olema kohtutäiturile tõendatud ühega esimeses lauses nimetatud dokumentidest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nimetatud teist lauset tõlgendanud põhjendamatult kitsalt ja välistanud sellega valduse ülemineku muud tõendamise võimalused, kui ainult TMS § 18 lõikes 3 sätestatud tuvastushagiga. Kui õigusjärgluse ehk asja suhtes omandi ülemineku tõendamiseks on tõepoolest, arvestades täitemenetluse formaliseerituse põhimõtet, põhjendatud nõuda esimeses lauses nimetatud dokumendi esitamist või nende puudumisel tuvastushagi esitamist, siis asja valduse saamise ja valduses olemise, kui faktilise asjaolu (olukorra), tõendamine on ringkonnakohtu arvates võimalik ka muu tõendiga (näiteks võlgniku ja kolmanda isiku kinnitusega valduse ülemineku kohta või asja üleandmisevastuvõtmise aktiga). Sellise tõendi hindamine olukorras, kus võlgniku ja uue otsese valdaja vahel puudub ka igasugune vaidlus valduse ülemineku kohta, ei nõua kohtutäiturilt sellist kaalumist, mis ei oleks kooskõlas täitemenetluse formaliseerituse põhimõttega. Maakohtu tõlgendus, et ka valdaja muutumist saab tõendada ainult TMS § 18 lõike 1 esimeses lauses märgitud tõenditega ehk sisuliselt üksnes sissenõudja poolt uuesti kohtusse pöördumisega, ei ole kooskõlas menetlusökonoomia ega täitemenetluse efektiivsuse põhimõtetega.
32.Kohtuotsus, millega kohustati võlgnikku Vivapartner OÜ üle andma vaidlusaluste kinnisasjade valdus, tehti 10.04.2013. Otsus on jõustunud ning maakohus on õigesti tuvastanud TsMS § 460 lõikest 1 tulenevalt otsuse kehtivuse puudutatud isiku III suhtes. Vaidlusaluses täiteasjas on kohtutäiturile esitatud asja valduse üleandmise vastuvõtmise aktid, mis on allkirjastatud 13.05.2013 võlgniku ja FerroCopper Holding OÜ kui uue otsese valdaja poolt, samuti on FerroCopper Holding OÜ 08.08.2013 kirjas kohtutäiturile kinnitanud vaidlusaluste kinnisasjade valdamist. Seega on tõendatud valdaja muutumine pärast kohtulahendi tegemist ja on täidetud TMS § 18

lõikes 1 sätestatud eeldus täitedokumendi täitmisele võtmiseks FerroCopper Holding OÜ suhtes.

33.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et avaldaja ei ole esitanud nõuetekohast täitmisavaldust FerroCopper Holding OÜ suhtes täitemenetluse läbiviimiseks. Avaldaja 15.08.2013 e-kirja ei saa käsitada täitmisavaldusena, sest see ei vasta TMS § 23 lõikes 1 sätestatud nõuetele, sealhulgas nõudele, et elektrooniliselt esitatud täitmisavaldus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul tehniliselt turvalisel viisil. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohtul puudus alus jätta kaebus sel põhjusel rahuldamata. Tulenevalt TMS §-st 8 tuleb kohtutäituril 15.08.2013 avalduse uuel lahendamisel selgitada avaldajale täitmisavalduse puudusi ja anda võimalus nõuetekohase täitmisavalduse esitamiseks.
34.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätab ringkonnakohus TsMS § 477 lõike 1 ja § 163 lõike 1 koostoimes iga menetlusosalise enda kanda.

Ülle Jänes

Mare Merimaa

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium