Hageja esindaja: Liina Karlson; e-post [email protected] Kostja: Janar Zupsmann, isikukood XXX; viibimiskoht XXX.
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Egert Kuigo hagi Janar Zupsmann vastu Lusikas OÜ ja Janar Zupsmanni vahel 15. augustil 2014. a sõlmitud laenulepingu alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Janar Zupsmannilt (Zupsmann) (ik XXX) Egert Kuigo (ik XXX) kasuks välja:
2.1.191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 46 senti (sealhulgas põhivõlg 150 eurot, kahju hüvitis 15 eurot, intress 2 senti, viivis alates 16. septembrist 2014 kuni 22. oktoobrini 2016 summas 26 eurot 44 senti);
alates 23. oktoobrist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni tagastamata põhivõlalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib intressi ja viivise väljamõistmist vastavalt seaduses sätestatud intressi ja viivise määra ületavas osas ning kahju hüvitist 15 eurot ületavas osas.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 43% kostja kanda ja 57% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Janar Zupsmannilt (Zupsmann) Egert Kuigo kasuks välja menetluskulu 92 (üheksakümmend kaks) eurot 45 senti.
8.Mõista Janar Zupsmannilt (Zupsmann) Egert Kuigo kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 3. märtsil 2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 150 eurot, intress 37,50 eurot, kahju hüvitis 150 eurot, viivis alates 16. septembrist 2014 kuni 22. oktoobrini 2016 summas 112,50 eurot ning viivis tasumata põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue 150 eurot on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on Lusikas OÜ ja kostja sõlminud 15. augustil 2014. a laenulepingu. Kostja sai laenulepingu alusel laenu 150 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 15. septembril 2014. Kostja ei ole laenu tagastanud. Lusikas OÜ on loovutanud laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja võib seega VÕS § 396 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kosjalt laenusumma tagastamist.
6.Kohus leiab, et hageja intressi ja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.
7.Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
8.Kohus leiab, et kuna Lusikas OÜ, mis on äriühing, st ta tegutseb majandustegevuses, andis kostjale, kes füüsilise isikuna on eelduslikult tarbija ning hageja ei ole hagis välja toonud asjaolu, et kostja oleks laenu võtnud seoses enda majandus- või kutsetegevusega, laenu ning kostja kohustus tasuma selle eest intressi, on Lusikas OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 ja 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidileping.. Tarbijakrediidileping on VÕS § 408 lg 1 järgi aga tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Laenulepingus ei ole märgitud VÕS § 404 lõikes 2 p 2, § 4031 lõikes 1 p 9 ning § 404 lõikes 21 ette nähtud andmed krediidi kulukuse määra kohta. Samas kuna kostja on hagiavaldusest nähtuvalt laenu kätte saanud, on laenuleping VÕS § 408 lg 2 järgi siiski muutunud kehtivaks. Kuivõrd laenulepingus puuduvad andmed krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra kohta, tuleb intressi määraks VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda aga VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, mitte laenulepingus kokkulepitud kõrgem intressimäär. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti laenuleping ja kostjale anti laen üle 15. augustil 2014. Kostja kohustus laenusumma koos laenu kasutamise tasuga tagasi maksma hiljemalt 15. septembril 2014. Hageja intressi nõue on seega maksimaalselt õiguslikult põhjendatud 2 (150 *0,15% * 30/365) sendi ulatuses.
9.Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras, so 2% tagastamata laenusummalt päevas. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingute puhul on viivise osas sätestatud eriregulatsioon. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuna ülaltoodust tulenevalt on lepingule kohalduv intressimäär VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, ei ole hageja võimalik VÕS § 415 lg 1 järgi nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas määras.
10.Hageja viivisenõue on seega alates 16. augustist 2014 kuni 22. oktoobrini 2016 põhjendatud summas 26,44 eurot ning alates 23. oktoobrist 2016 kuni põhinõude tasumiseni seaduses sätestatud määras.
11.Kohus leiab, et ka hageja kahju hüvitamise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud. Kohtuväliste võla sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt reguleerib erinormina VÕS § 1132. Hagi kohaselt esitas hageja kohtuvälises menetluses ühe nõudekirja. Seega VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda 15 euro hüvitamist. Kohtu hinnangul ei muuda nimetatud sätte kohaldatavust ka asjaolu, et äriühingust algne võlausaldaja on loovutanud nõude füüsilisest isikust hagejale. Nõude loovutamine ei saa tuua võlgnikule täiendavaid kohustusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 43% ulatuses.
13.Hagiavalduse ja hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot ning esindajakulu 290 eurot, kokku 390 eurot. Hageja on märkinud, et esindajakulu koosneb käiguta määrusega tutvumisest, hagi koostamisest, puuduste kõrvaldamisest ning menetlusse võtmine määrusega tutvumisest.
14.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, tuleb hageja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude katteks määrata 20 eurot. Arvestades, et tegemist on laenulepingust tuleneva õiguslikult lihtsa vaidlusega, hageja koostatud menetlusdokumendid ning esitatud tõendid ei ole keskmisest mahukamad, puuduste kõrvaldamise
vajaduse tekitas hageja enda arvutusviga nõude esitamisel ning hageja on kohtute infosüsteemist nähtuvalt sarnaseid hagisid esitanud ka mitmete teiste isikute vastu, on hageja õigusabikulu põhjendatud 95 euro ulatuses.
15.Hageja menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 215 eurot (100 + 20 + 95). Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 43% kostja kanda ja 57% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 92,45 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.