2-05-8071
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni 13 kohtumaja
Otsuse koostanud kohtunik
Mai Grauebrg
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-8071
Tsiviilasi
OÜ hagi OP vastu väljamõistmiseks.
Otsuse liik
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ ( hageja volitatud esindaja SE (AS ) Kostja OP
esindajad
Hagiavalduse asjaolud. AS sõlmis kostjaga lepingu nr , mille alusel AS kohustas pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadu eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Seisuga on kostja põhivõlgnevuse AS ees summas 4288,07 krooni. Kostja ei reageerinud AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale summas 4288,07 krooni, millele lisanduvad viivised. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhisumma 4288,07 krooni ja viivise 16980,76 krooni. Hageja vähendab viivisenõuet põhivõla summani - 4288,07 krooni. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 4288,07 krooni ja viivised 4288,07 krooni, samuti riigilõivu 700 krooni ja tasu õigusabi eest 428,81 krooni.
Kostja tunnistas hagi, vastuväiteid esitada ei soovinud.
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. TsK § 190 lg 1 ja 191 lg 1 järgi võib lepingu täitmist tagada viivisega, mis on lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest eriti täitmisega viivitamise korral. Alates kehtiva VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 võib viivist nõuda seaduses ettenähtud suuruses ja kui lepingus on kokku lepitud seaduses ettenähtud määras suuremas viivises, võib nõuda ka suuremat viivist. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist vastavalt kuni TsK § 190 ja § 191 lg 1 järgi ning alates VÕS § 113 lg 1 järgi vastavalt lepingule. Hagejal on õigus nõuda ka väiksemat viivist. Kooskõlas VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt teisele isikule ning lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hagi tunnistamisega on tõendatud, et hageja õiguseellase A ( (kes on AS õigusjärglane) ja kostja vahel oli sõlmitud leping nr ning et nõue on hagejale üle läinud ning et kostja jäi kreeditorile osutatud teenuste eest võlgu seisuga 4288,07 krooni, millega rikkus lepingut ja selle lahutamatuks osaks olevaid üldtingimuste sätteid. Veel on kostja poolt hagi tunnistamisega tõendatud, et kostja jäi hagejale võlgu so 2640 päeva eest viiviseid 16980,76 krooni. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg 4288,07 krooni ja hagetavas ulatuses viivis 4288,07 krooni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 700 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 428,81 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p1 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagiõigeksvõtul põhineva otsuse. Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.