Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
30.november 2006
VB’i ja MS’i kaebus kohtutäitur PL’i 07.04.2006 otsusele täiteasjas nr XXX
Avaldaja: VB (ik XXX, elukoht XXX) Avaldaja: MS (ik XXX, elukoht XXX). Avaldajate esindaja GK (XXX) Kohtutäitur PL (XXX) Sissenõudja: OÜ (reistrikood XXX, asukoht XXX), volitatud esindaja advokaat AK
RESOLUTSIOON
1.Jätta VBi ja MSi kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses võrdsetes osades VBi ja MSi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kaebuse asjaolud ja põhjendused VBi a MSi esindaja esitas 26.04.2006 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri PLi 07.04.2006 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr XXX. Nimetatud otsusega jättis täitur rahuldamata täielikult V. B kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks ja osaliselt M.S kaebuse kohtutäituri toimingule 02.03.06 vallasvara arestimise akti suhtes. 29.07.1999 notariaalse laenu- ja pandilepinguga (nr XXX5) PJ laenas V. B 240 000 krooni. Laenu tagatiseks panditi V. B vanaemale K S kuuluvad XXX asuvad ehitised (vallasasjad). MS on K. S pärija. Vallasvara arestimise aktiga arestiti OÜ (enne nõude loovutamist M S ) avalduse ja notariaalset nõude loovutamise ja pandilepingut nr XXX aluseks tuues XXX vallas asuvad elumaja ja kuur. V. B kohtutäiturile esitatud kaebuses taotles täitemenetluse lõpetamist, kuna
nõue on notariaalsete nõude loovutamise lepingutega korduvalt vahetanud omanikku, rahaline nõue oli aga suures osas esialgsele võlausaldajale P. J täidetud, tulenevalt nõude suures osas täitmisest kohtutäitur HN lõpetas täitemenetluse nr XXX ja kandis kogu laekunud raha tagasi V. B . Hiljem on nõue loovutatud OÜ-le . Ühestki nõude loovutamisest ei ole V. B kirjalikult teavitatud, kuigi lepingutes oli selline kohustus.
Kohtutäitur jättis V. B kaebuse rahuldamata, sest kaebusest ei nähtunud, millise täitedokumendi alusel oli algatatud täitemenetlus XXX; kaebusele ei olnud lisatud mingeid tõendeid võlasumma P. J tasumise kohta; V. B ei esitanud 04.07.2002 täitmisavalduse esitamise teate saamisest kahe nädala jooksul vastuväidet ning on seega kaotanud õiguse nõuet vaidlustada. MS esitas 02.03.2006 vallasvara arestimise aktile kaebuse vastuväite näol, leides leidis, et - arestimise akt on tühine, sest puudub kehtiv täitedokument. - võlgnikuks oli V.B lepingujärgne laenu suurus oli 240 000 krooni. Vara arestimise aluseks on aga V. B suhtes algatatud täitemenetlus nõude suurusega 700 000 krooni. K S tagas laenu 240 000 krooni. P. J ei olnud K. S mingeid pretensioone. - täitur peab lõpetama täitemenetluse, kuna ka juhul, kui nõue on täielikult täitmata, on viiviste nõue põhjendamatult suur, viiviste arvutamise metoodikat M. S ei ole arusaadav, kui suur on põhivõlg ja kui suur viivisesumma. - täitur ei saa ilma kohtuotsuseta täita nõuet, kui sellele vaidleb vastu asjast huvitatud isik. M.S vaidleb vastu võla suurusele ja ka võlausaldaja isikule. Laenu- ja pandilepingus puudub kindlaksmääratud viiviste suurus. Laenu- ja pandilepingu osapooleks on V. B , P. J ja K. S . M. S leiab, et tal ei ole kohustusi OÜ ees. - M. S ei ole esitatud dokumenti, et lepingutingimusi on muudetud ja võlausaldajaks ei ole enam P. J . Ei ole andmeid, et võlausaldaja muutusest oleks informeeritud KS. - M. S vaidlustab ka arestitud vara aktis näidatud hinda 300 000, M.S hinnangul vara väärtus ei ületa 50 000 krooni. Eeltoodu alusel palub M. S vallasvara arestimise akti tühistada. Kohtutäitur rahuldas M. S kaebuse osaliselt - arestitud vara hinna osas. Kohtutäitur märgib, et on esitanud kohtule taotluse vara hindamiseks eksperdi määramiseks. Muud M. S vastuväited ei ole põhjendatud: vara on panditud võlgniku vastu suunatud nõude tagamiseks. Nõude suuruse osas ei ole MS õigust vastuväidet esitada, sest võlgnik on nõude suurust aktsepteerinud. Pärandi vastuvõtmisel aktsepteeris pärija varal lasuvaid kohustusi, pärandvara vastuvõtmisest on ta teadlik nõude suurusest ja võlausaldajast. Viiviste ja põhinõude suurus nähtub täitetoimikust, mille koopia on MS esindajale üle antud. Lepingus on selgelt määratletud viiviste suurus 0,5 % päevas iga viivitatud päeva eest. Võlausaldaja käitumine kaebajale kahju tekitamise osas ega nõude korduv loovutamine ei ole vara arestimise akti tühistamise aluseks. Kaebuse esitajad leiavad, et kohtutäituri otsus ei ole õige. Kaebuses V. B teatas täiturile, et täitis oma võlakohustuse P. J . Täituril ei ole seaduslikku alust hakata välja selgitama poolte vahel teostatud võlgnevuse likvideerimist. Kohtutäituri H. N täitemenetluse lõpetamise otsuses on viide, et menetlus toimus lepingu nr XXX alusel V. B suhtes. Kehtinud täitemenetluse seadustiku kohaselt ei saanud lõpetatud täitemenetlust uuesti alustada. Sissenõudja ei või uuesti kohtutäituri poole pöörduda, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud. Enne nõude loovutamist oli nõue täidetud ning isikud, kellele P. J loovutas nõude pärast täitmist, ei saa V. B vastu nõuet esitada. Avaldajad paluvad kohtul kohtutäituri P. L poolt 02.03.2006 koostatud vallasvara arestimise akti tühistada ning kohustada kohtutäiturit lõpetama võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr XXX. Kohtukulud jätta kohtutäituri kanda. Kohtutäituri seisukoht
Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kuni 01.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku kohaselt kuulusid notariaalsed pandilepingud täitmisele. Notariaalse laenu- ja pandilepingu järgi V. B pidi tagastama laenu 10.08.2001, tagasimaksmisega viivitamisel lisandub viivis 0,5 % tasumata summalt päevas. 18.12.2001 esitas MS kohtutäiturile avalduse asuda täitma laenulepingust tulenevat nõuet, võlanõude suuruseks 700 000 krooni. Kohtutäitur saatis võlgnikule teate täitmisavalduse esitamise kohata ja selgitas õigust esitada nõudele vastuväide 2 nädala jooksul. V. B vastuväidet ei esitanud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti ega muud tõestust selle kohta, et ta oleks võlanõude täitnud. Arusaamatu on kaebaja seisukoht, et täituril ei ole õigust välja selgitada, kas võlgnik on võla tasunud. Täiturile esitatud kaebusele ei olnud H. N menetluse lõpetamise otsust lisatud, seeetõttu täituril ei olnud võimalik selle suhtes seisukohta võtta. Kohtutäiturile P. L ei ole esitatud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks. Asjaolu, et teine kohtutäitur on menetluse lõpetanud, ei muuda alates 18.12.2001 P. L menetluses olevat täitemenetlust lõppenuks. Ei ole võimalik väita, et P. L juures on täitemenetlus mingil ajal olnud lõppenud ja siis uuesti alustatud. Kaebaja viidatud regulatsioon, mille kohaselt sissenõudja ei või pöörduda kohtutäituri poole, kui ta on nõudest loobunud, hakkas kehtima 01.01.2006.a., seega ei saa seda kohaldada 2003.a. teostatud toimingutele. PJ loovutas nõude MS 27.11.2001, seega ei olnud P. Jänesel 2003.a. õigust VB suhtes algatatud täitemenetlust lõpetada. Sissenõudja seisukoht OÜ leiab, et kaebus on täies ulatuses põhjendamata. Kaebus on esitatud kohtutäituri toimingule – vallasvara arestimisels, kuid kaebusest ei nähtu ühtegi viidet, mida täitur on teinud valesti, seadust rikkudes või mida tegemata jätnud. Võla aluseks olevaid asjaolusid on huvitatud isikutel võimalik vaidlustada hagimenetluses, seda tehtud ei ole ning järelikult on laenu- ja pandileping täies ulatuses kehtiv ja seda saab täita täitemenetluses. Alused täitemenetluse lõpetamsieks puuduvad. Võlg on loovutatud juriidiliselt korrektsete notariaalsete lepingutega, mingeid tõendeid võla tasumise kohta olemas ei ole. Kuna 2002.a. P. J ei olnud võla omanik, ei saanud VBvõlga talle täita. Täitemenetlust sai lõpetada seoses sellega, et P. J ei olnud enam nõude ja tagatise omanikuks. Asjaolu, et P. J ei olnud enam nõuet VB vastu, ei tähenda, et nõuet ennast ei oleks olemas olnud. Võlg on tegelikult oluliselt suurem, kui 700 000 krooni, sissenõudja on menetluse otstarbekusest lähtudes jäänud sellise nõudesuuruse juurde ja ei ole teinud pingutusi suuremate summade sissenõudmiseks. M. S pärijana teab võla loovutamise asjaoludest alates 2002.aastast, mil kohtusse esitati avalduse pärandvarale hooldaja määramiseks. Lepingu tingimusi muudetud ei ole. M. S sai pärandi hooldamise menetluses kätte vastavad dokumendid, sissenõudja seaduslik esindaja ja lepinguline esindaja on temaga korduvalt vestelnud. Samuti on MS vähemalt 3 aasta jooksul olnud õigusteadmistega esindaja, kes on teda nõustanud. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil avaldajate esindaja, kohtutäitur ja sissenõudja esindaja jäid oma varem kohtule esitatud kirjalike seisukohtades juurde. Avalddajad VB ja MS kohtuistungist osa ei võtnud. VBja MSesindaja kohtuistungil seletas, et kaebuse esitajad ei olnud täitemenetlusest teadlikud, pärandavarale hooldaja määramise menetluses täitemenetlusest juttu ei olnud. VB teadis, et täitemenetlus on H. N poolt lõpetatud. Kaebuse esitajad said kohtutäituri P.L täitemenetlusest teada vara arstimise kaudu 2006.a. märtsis. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise või laenu- ja pandilepingu vaidlustamiseks hagi kohtusse VBega MSei ole esitanud. Avaldajate esindaja taotleb kaebuse rahuldada. Kohtutäitur P. L seletas, et VBoli täitmenetlusest teadlik 2002.aastast, ta käis korduvalt seoses täitemenetlusega isiklikult P. L i juures. Pooleaastane vahe täitmisavalduse esitamise ja sellest V. B teatamise vahel on tingitud sellest, et täituril ei õnnestunud VB asukohta kindlaks teha. Varem ei olnud võimalik nõuet panditud varale pöörata, kuna K. S pärand oli vormistamata, MS venitas pärandi vastuvõtmisega. Kohtutäitur taotleb jätta kaebuse rahuldamata.
OÜ esindaja taotleb jätta kaebus rahuldamata, sest ei ole esitatud ühtegi tõendit, et nõue oleks täidetud. Täitedokumenti vaidlustatud ei ole ja see on kehtiv. Sissenõudja esindajad on mitme aasta vältel M. S ja tema esindajaga suhelnud. Määruse põhjendused
1.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 kohaselt kohus vaatab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 5).
2.Kohus tegi kindlaks järgmised asjaolud ajalises järgnevuses: - 29.07.1999 VB, KS ja PJ sõlmisid notariaalse laenu- ja pandilepingu nr 9915 laenusummaga 240 000 krooni, laenu tagastamise tähtpäevaga (ilma intressideta) 10.08.2001.a, KS pantis võla tagatiseks XXX ehitised (vallasasjad) ja kohustus alluma kohesele sundtäitmisele (t.l. 15-16). - 03.05.2001 suri KS. - 27.11.2001 notariaalse lepinguga nr 13776 PJloovutas nõude Marek Sillaperele (t.l.18 – 19). - 18.12.2001 kohtutäitur P. L saabub M. S avaldus täitemenetluse algatamiseks (tl 40). - 04.07.2002 VB sai kätte teate täiteavalduse esitamise kohta, võla suuruse ja vastuväite esitamise õiguse (väljastusteade täitetoimikus). - 07.08.2002 M. S loovutab notariaalse lepinguga nr XXX/2002 nõude VBvastu OÜ-le (t.l. 2021). - 07.10.2002 kohtutäitur HN algatas täitemenetluse sissenõudja PJ avalduse ja pandilepingu nr XXX alusel. - 16.01.2006 PJ esitas kohtutäiturile H. N avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. - 29.01.2003 HNl õpetas täitemenetluse PJ avalduse alusel, laekunud summa tagastati B (t.l. 17) - 2005 lõpus MS vormistas KS pärandi vastuvõtmise. - 02.03.2006 P. L arestis täitemenetluses oleva nõude tagamiseks panditud vallasvara. - 07.04.2006 kohtutäitur tegi vaidlustatud otsuse VB ja MS kaebuste lahendamiseks.
3.Kaebuse esitajad taotlevad tühistada vallasvara arestimise akt ja lõpetada täitemenetlus, kuna: - puudub kehtiv täitedokument; - nõudesumma suurus ei tulene lepingust; - laenu- ja pandilepingust tulenev nõue on PJ täidetud; - täitemenetlus sama nõude osas on lõpetatud nõudest loobumise tõttu.
4.Tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosalised kohtuistungil ära ning uurinud ja hinnanud täitetoimiku nr XXX materjale ja kohtule esitatud tõendeid, kohus leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
5.Täitetoimikus olevate dokumentidega on tõendatud, et kohtutäitur P. L saabus 18.12.2001 M S avaldus täitemenetluse alustamiseks summas 1 000 000 krooni, 09.01.2002 on M.S esitanud kohtutäiturile viiviste arvestuse seisuga 01.01.2002, arvestusele on M.S lisanud omakäelise taotluse vormistada nõue 700 000 kroonile. ELS kviitungi koopiaga on tõendatud, et VB on 04.07.2002 kell 9.58 isiklikult vastu võtnud kohtutäituri P. L 02.07.2002 koostatud teate eelnimetatud täitmisavalduse esitamise kohta.
6.1993.a. kehtima hakanud täitemenetluse seadustiku M. S avalduse esitamise ja V.B sellest teatamise ajal, 01.06.2001-01.07.2002 kehtinud redaktsiooni (edaspidi TMS1993) § 1 lg 1 p 13 kohaselt kuulus selle seaduse alusel täitedokumendina täitmisele notariaalselt tõestatud kokkulepe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise ja mille kohaselt võlgnik on nõustunud kohese
sundtäitmisega. Nõudeks, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise, loetakse ka pandilepingust tulenev nõue, mille puhul peab kohese sundtäitmise kokkulepe sisalduma ka pandilepinguga tagatava nõude kohta koostatavas kokkuleppes. Laenu- ja pandileping nr XXX vastab nendele nõuetele.
7.Avaldajad tuginevad täitedokumendi kehtetusele, kuid ei ole täitemenetluse aluseks olevat laenuja pandilepingut hagimenetluses vaidlustanud. Võlaõiguslikku lepingut ei ole võimalik vaidlustada hagita menetluses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebusega. 01.01.2006 jõustunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist (TMS § 221 lg 3). Avaldajad ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitanud, kuigi taotlevad täitemenetluse lõpetamist, kuna nõue on rahuldatud. Seega laenu- ja pandileping nr XXX on kehtiv täitedokument.
8.Vastavalt TMS1993 § 23 lg-le 1 kohtutäitur algatab täitemenetluse sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS1993 § 23 lg 4 kohaselt kohtutäitur oli kohustatud saatma võlgnikule või kinnisasja omanikule täitedokumendi saamisest teate, milles viitab õigusele esitada vastuväide ning selgitab vastuväite esitamata jätmise tagajärgi. Teatele lisatakse täitedokumendi ärakiri. Täitemenetlus algatatakse võlgnikule või omanikule täitedokumendi saatmisest arvates kahe nädala möödudes, kui võlgnik või kinnisasja omanik ei esita kohtutäiturile vastuväidet (TMS1993 § 23 lg 4 p 1). VB vastuväidet ei esitanud.
9.27.11.2001.a. nõude MSle loovutamise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 216 lg 3 alusel läksid nõude omandajele üle kohustise täitmist tagavad õigused, sama sätestab ka PJ ja MS vaheline nõude loovutamise leping. Nõude loovutamise lepingut avaldajad vaidlustanud ei ole. Seega kohtutäitur oli õigustatud algatama täitemenetluse MS avalduse alusel.
10.MS poolt 07.08.2002 nõude OÜ-le loovutamise järel OÜ astus vastavalt 01.07.2002 jõustunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg-le 2 senise võlausaldaja asemele. VÕS § 167 lg 4 kohaselt nõude loovutamisel läheb uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. Eeltoodu alusel jätkus MS avalduse alusel alustatud täitmenetlus, kuid muutunud sissenõudjaga. Avaldajate esindaja tõi esile, et MS avaldusel puudub täiteasja number, kuid täitetoimiku pealdisel on täiteasja number olema ja selles sisaldub aastaarv 2004. Kohus leiab, et nimetatud asjaolust ei saa järeldada, et täitemenetlus on vahepeal katkenud või lõpetatud. Justiitsministri 25.10.2001 määrusega nr XXX „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ asutati täitemenetluse register, määrus jõustus 10.11.2001.a., s.t. mõned nädalad enne MS avalduse esitamist. Viidatud määruse rakendussätetest nähtuvalt tuli 1. veebruariks 2002. aastal täitemenetlusregistrisse kanda kõik 2001. aasta 1. märtsi seisuga menetluses olnud ja edaspidi menetlusse võetud täitemenetlused (§ 16 lg 2). Isegi kui MS avaldusel puudub täiteasja number seetõttu, et kohtutäitur täitemenetluse registrisse nõuetekohaselt andmeid ei sisestanud, ei muuda see täitemenetlust olematuks või ebaseaduslikuks. Täitetoimikus olevad dokumendid (MS avaldus, viivisearvestus, kviitung V. B täitmisteate kättetoimetamise kohta 2002.a.) ei anna alust kahtlustada, et täitetoimiku dokumente on võltsitud ning MS tegelikult täiteavaldust 2001.a. ei esitanud ning tegelikult alustati täitemenetlus 2004.a., s.o. pärast seda, kui kohtutäitur H.N oli samast lepingust tuleneva nõude osas täitemenetluse lõpetanud nõudest loobumise tõttu.
11.Avaldajad on ekslikul seisukohal, et pandilepinguga tagati nõue summas ainult 240 000 krooni. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 3 ja 4 kohaselt pandiga võib tagada ka tulevikus tekkivat nõuet. Pandiga on tagatud ka nõudega seotud kõrvalnõuded, sealhulgas intressid ja leppetrahv, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Laenu- ja pandilepingu punkti 1.1. kohaselt laenuandja andis laenajale 240 000 krooni, punkti 1.2. kohaselt tuli laenusumma ilma intressideta
tagastada lepingus sätestatud maksegraafiku kohaselt hiljemalt 10.08.2001.a. Lepingu punkti 2 kohaselt pantija tagas punktides 1.1. ja 1.2. nimetatud laenusumma koos kõrvalnõuetega. Kõrvalnõudena on lepingu punktis 1.3. sätestatud viivis 0,5 % tasumata graafikujärgselt laenusummalt iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et tasumata summalt kindla protsendina sätestatud viivis on piisavalt selge nõue. Lepingu sõlmimise ajal ei saa tulevast võimalikku võlgnevuse suurust ja viivitatud päevade arvu ette näha ja täpse summana lepingus sätestada, mistõttu tuleb viivis vastava vajaduse tekkimisel igakordselt välja arvestada. MS on viiviste arvestuse esitanud kohtutäiturile, V. B ja MS oli võimalik sellega tutvuda.
12.M. B väited, et võlg on PJ tasutud, on paljasõnalised ja tõendamata. Avaldajate esindaja kohtuistungil täiendavaid tõendeid võla tasumise kohta esitada ei soovinud. Kohtuistungi algul vihjamisi nimetatud võimaliku tunnistaja PJ ülekuulamist esindaja ei taotlenud ja oli nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega. Samuti avaldas esindaja kohtuistungil arvamust, et kohus oleks võinud asja lahendada olemasolevate tõendite alusel kirjalikus menetluses. Avaldajate esindaja leidis, et võla tasumiseks on piisav tõend kohtutäituri H. N otsus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et HNtäitemenetluse lõpetamise otsus ei tõenda võla tasumist PJ. Otsusest nähtub vaid, et 07.10.2002 alustatud menetlus on lõpetatud seoses PJ esitatud avaldusega nõudest loobumiseks, nõudest loobumise põhjuseid otsusest ei nähtu.
13.Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust, millisel põhjusel PJ nõudest loobumise avalduse kohtutäiturile HN esitas. HN poolt PJ avalduse alusel täitemenetluse algatamisel 07.10.2002 ei olnud PJ enam laenu- ja pandilepingust nr XXX tuleneva nõude omanik, kuna oli nõude 27.11.2001 loovutanud MSle. Seega P. J puudus tegelikult nõue, mille täitmist kohtutäiturilt nõuda, juba täitmisavalduse kohtutäitur H. N esitamisel. Kohus jagab sissenõudja seisukohta, et PJ poolt HN algatatud täitemenetluse käigus täitmise vastuvõtmine oleks vaadeldav kelmusena. See võib olla ka PJ nõudest loobumise avalduse esitamise põhjuseks.
14.Iseenesest õige on avaldajate viide, et lõpetatud täitemenetlust ei saa uuesti alustada, TMS1993 § 35 lg-s 3 vastav sõnastus jõustus 01.03.2001. Kohus leiab aga, et käesolevas tsiviilasjas ei ole see viide asjakohane. Kohtutäitur P. L algatas täitemenetluse varem, kui kohtutäitur H. N . Juba alustatud täitemenetlusega paralleelselt sama nõude täitmiseks teisele kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks ja lõpetamiseks avalduste esitamine (pealegi nõudeõigust mitteomava isiku poolt) ei saa kaasa tuua varem alustatud täitemenetluse suhtes õiguslikke tagajärgi TMS1993 § 35 lg 3 alusel. Samuti ei lõpe varem alustatud täitemenetlus ainuüksi seetõttu, et hilisem täitemenetlus lõpetatakse.
15.Avaldajad taotlevad 02.03.2006 vara arestimise akti tühistamist. Kehtiva täitemenetluse seadustiku (TMS) § 52 lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. TMS § 55 kohaselt arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige siis, kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita, võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet, vara on arestinud ebapädev isik või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et oli olemas kehtiv täitedokument, võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud. Avaldajad ei ole seadnud kahtluse alla kohtutäitur P. L pädevust arestimise toimingu tegemiseks. Samuti ei ole tõendeid täitemenetluse läbiviimisel võlgniku õiguste rikkumise kohta. Avaldajad on täitemenetluses mitme aasta vältel kasutanud kvalifitseeritud õigusabi. Avaldajad on oma õigusi täitemenetluses realiseerinud, esitades tähtaegselt TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse kohtutäituri toimingu - vara arestimise – peale.
16.Kõike eeltoodut arvesse võttes ja juhindudes TsMS § 463 – 466 ja § 478 sätetest kohus jätab V.B ja MS kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
17.TMS § 37 lg 2 alusel kohtus menetluskulude kandmise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik,
kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud kaebuse esitajate kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.