Būvsabiedrība" Eesti filiaali vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. jaanuari 2017. (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ RoadWest määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja OÜ RoadWest (registrikood 11137400, endine ärinimi OÜ Elva Kommunaal Grupp), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus
a
määrus
Kostja SIA "RBSSKALS Būvsabiedrība" Eesti filiaal (registrikood 12117664), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 13. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-50938 muutmata.
2.Jätta OÜ RoadWest määruskaebus rahuldamata. Kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ RoadWest (endise ärinimega OÜ Elva Kommunaal Grupp, hageja) esitas 29. oktoobril 2013 Harju Maakohtule SIA "RBSSKALS Būvsabiedrība" Eesti filiaali (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võla ja viivise. Harju Maakohus rahuldas 15. aprilli 2014. a otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis
17.detsembri 2014. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Riigikohus tühistas kostja kassatsioonkaebuse alusel 17. juuni 2015. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks ning tagastas kostjale kaebuselt tasutud kautsjoni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22. detsembri 2015. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 4. mai 2016. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
2.Kostja esitas 18. kindlaksmääramiseks.
mail
maakohtule
avalduse
menetluskulude
suuruse
Avalduse kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 850 eurot, kassatsioonikautsjon 264 eurot ja lepingulise esindaja tasu 6532 eurot 17 senti (käibemaksuta), s.o kokku 7646 eurot 17 senti. Kostja palus määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hageja vaidles kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele osaliselt vastu. Kostja taotlus kassatsioonikautsjoni (264 euro) hüvitamiseks ei ole põhjendatud, sest kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tagastati talle kautsjon. Kostja menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulude suurus on ülepaisutatud. Põhjendatud ja vajalikud kostja lepingulise esindaja kulud saavad olla kokku 3580 eurot (32 tundi ja 33 minutit), millele lisandub kaks parkimistasu (kokku 9 eurot ja 17 senti). Ülejäänud 2943 euro osas tuleb kostja avaldus jätta rahuldamata.
4.Harju Maakohus rahuldas 6. juuni 2016. a määrusega kostja taotluse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 7283 eurot 17 senti ning kohustas hagejat tasuma nimetatud summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. septembri 2016. a määrusega maakohtu määruse osas, millega maakohus kostja taotluse rahuldas, ja saatis asja tühistatud osas samale maakohtule
uueks läbivaatamiseks, sest maakohus ei olnud hinnanud kostja esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust ega põhjendanud, miks ta hageja vastuväidetega ei nõustu. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 13. jaanuari 2017. a määrusega kostja taotluse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulu 5864 eurot 17 senti ning kohustas hagejat tasuma nimetatud summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis kostja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks 1782 euro ulatuses rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt põhjendatud. Kuna kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu seadusega kooskõlas riigilõivu 850 eurot, tuleb hagejal nimetatud summa hüvitada. Kostjal ei ole aga õigust nõuda kassatsioonikautsjoni hüvitamist, sest Riigikohus on selle talle TsMS § 149 lg 4 järgi tagastanud. Kostja palub hüvitada esindajakulud summas 6532 eurot 17 senti. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, milliseid toiminguid esindaja on teinud. Esindaja tasu on olnud 110 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Kostja arvel nr 160650 märgitud kassatsiooniastmes kantud menetluskulud olid ennatlikud ning ilmselgelt mittevajalikud, sest Riigikohus ei edastanud kostjale kassatsioonkaebust ega palunud kostjal kaebusele vastata. Seetõttu ei saa kostja nõuda nimetatud arvel märgitud kulude hüvitamist hagejalt. Ka arvel nr 160721 märgitud menetluskulude nimekirja koostamise kulud ei ole põhjendatud ja vajalik kulu, mistõttu ei tule ka neid kostjale hüvitada. Arvel nr 140006 kajastatud ajakulu on ülepaisutatud. Arve ja spetsifikatsiooni kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal kohtule täiendava seisukoha esitamiseks 9 tundi 6 minutit. Kohus küsis 13. detsembril 2013 kostja seisukohta tunnistaja ülekuulamise taotluse kohta, millele kostja vastas 15. jaanuari 2014 menetlusdokumendiga, mille koostamise põhjendatud ajakuluks saab pidada 7 tundi ja 6 minutit (638 eurot). Arvel nr 140068 märgitud 10. märtsi 2014 menetlusdokumendi koostamise ajakulu1 tund 30 minutit on ülepaisutatud, sest selle toimingu tegemiseks ei saanud kuluda üle 30 minuti. Seetõttu on selle arve alusel põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi ja 6 minutit (341 eurot). Samuti on ülepaisutatud arvel nr 140092 kajastatud ajakulu tsiviilasja materjalide analüüsiks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks. Põhjendatud ajakuluks nende toimingute puhul on 6 tundi 30 minutit (715 eurot). Arvel nr 140240 märgitud kostja esindaja kohtukõne teeside koostamiseks, redigeerimiseks, lõplikuks redigeerimiseks ja kohtuistungiks ettevalmistumisele kulutatud ajakulu 9 tundi 12 minutut ei ole veenev, sest kohtukõne sisaldab kokkuvõtet kõigest juba kohtule esitatust ning ettevalmistus istungiks sisaldab ka kohtukõne lõplikku redigeerimist. Kohtukõne teeside koostamisele ei saa kuluda rohkem aega kui apellatsioonkaebuse koostamisele. Sellest tulenevalt on arvel kajastatud kõigi toimingute põhjendatud ajakulu 9 tundi ja 24 minutit (1034 eurot), millele lisandub tasu parkimise eest 4 eurot 17 senti.
Arvel nr 150423 kajastatud ajakulust on põhjendatud 3 tundi ja 30 minutit (385 eurot), sest Riigikohtule esitatud seisukohad sisaldavad kohtule juba varem esitatud seisukohti. Arvel nr 150525 märgitud Riigikohtu otsuse analüüsile ja Tallinna Ringkonnakohtule seisukohtade koostamisele kulunud mõistlik aeg on 6 tundi (660 eurot), arvestades seda, et seisukohad sisaldavad juba varem kohtukõne teesides väljatoodut. Arvel nr 150614 märgitud kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuotsuse analüüsi mõistlikuks ajakuluks on kummagi puhul 1 tund. Seega on kokku selle arve alusel põhjendatud ajakuluks 3 tundi ja 30 minutit (385 eurot), millele lisandub tasu parkimise eest 5 eurot. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja kooskõlas tsiviilasja keerukusega. Arvestades kohtuasja keerukust ja kestust, on keskmine tasu õigusteenuste eest 110 eurot tunnis mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud kokku 5864 eurot 17 senti (apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 850 eurot + lepingulise esindaja kulu 5014 eurot 17 senti), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus määras rahaliselt kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 5864 eurot 17 senti ja nimetatud summalt viivise, ning teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 3580 eurot. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus põhjendamata osas, millega maakohus määras kindlaks menetluskulu suuremas osas kui 3580 eurot. Asja keerukust ja mahukust silmas pidades ei saanud kostja esindajal vajalikeks toiminguteks kuluda enam kui 32 tundi ja 33 minutit, millele lisandub kaks parkimistasu 9 eurot 17 senti kokku. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta peab põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakuluks ka menetlusdokumentide redigeerimisele kuluvat aega, mistõttu on maakohus ületanud diskretsioonipiire. Advokaat peab olema võimeline kohe oma menetlusdokumendid kirjutama selliselt, et need ei vaja redigeerimist. Seetõttu ei saanud kostja lepingulisel esindajal materjalidega tutvumisele, seisukohtade koostamisele ja redigeerimisele kuluda aega ca 9 h. Kostja oli eelnevalt kohtule hagivastuse juba esitanud. Seega saab pidada arve nr 140006 puhul mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi ja 36 minutit (616 eurot). Lisaks tegi maakohus arvutamisel vea, sest 7 tundi ja 6 minutit ei tee kokku 638 eurot, vaid 781 eurot. Kulu suurusega 638 eurot hageja ei vaidlusta. Arve nr 140092 osas saab mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks kohtuotsuse analüüsile, kliendiga kirjavahetusele ja apellatsioonkaebuse koostamisele pidada 4 tundi ja 30 minutit (495 eurot). Arvel nr 140240 märgitud ajakulu ei ole loogiline, sest väidetavalt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonkaebuse koostamisele 8 tundi ehk vähem kui kohtukõnede teeside
koostamisele, kus kostja kordas juba varem kohtutele esitatud seisukohti. Kõige enam nimetatud arvel toodud toimingutele kuluda aega 5 tundi ja 12 minutit (572 eurot), millele lisandub parkimistasu 4 eurot 17 senti. Arvel nr 150291 märgitud kassatsioonkaebuse koostamisele kulunud mõistlikuks ja vajalikuks ajaks tuleb pidada 3 tundi (330 eurot). Arve nr 150423 tööde loetelust saab riigikohtule esitatud seisukohtade koostamisele ja redigeerimisele kulunud ajast pidada mõistlikuks ja põhjendatuks 2 tundi 30 minutit, millele lisandub kassatsioonkaebuse vastuse analüüsile kulunud aeg 24 minutit, kokku 2 tundi 54 minutit, s.o 319 eurot. Arvel nr 150525 loetletud toimingutele kulunud maakohtu arvestatud ajakulu 6 tundi (660 eurot), on ülepaisutatud. Kuna Riigikohtu lahend oli kostja jaoks soodne, saab mõistlikuks ja vajalikuks kliendiga kirjavahetusele kulunud ajaks pidada 15 minutit (27 eurot 5 senti). Ringkonnakohtule seisukohtade koostamisele kulunud aega ei saa pidada mõistlikuks ja vajalikuks, kuna kostja oli juba enne Riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamist esitanud ringkonnakohtule kohtukõne teesid, kus on kõik seisukohad juba öeldud. Seisukohtade koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saab olla maksimaalselt 3 tundi (330 eurot). Kokku on kogu nimetatud arvest põhjendatud ajakulu 3 tundi 33 minutit (390 eurot 5 senti). Arvel nr 150614 märgitud toimingutest ei saanud kostja jaoks soodsa kohtulahendi puhul kohtuotsuse analüüsile ja kliendile e-kirja koostamisele kuluda aega üle 30 minuti. Nimetatud arvel märgitud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks võis olla 2 tundi ja 42 minutit (297 eurot), millele lisandub parkimistasu 5 eurot.
7.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kostja arvates kontrollis maakohus kostja avalduse vastavust seadusele, kohaldas uurimispõhimõtet ning pidas kostja menetluskulusid osaliselt ka mittevajalikeks. Arvestades praeguse kohtuasja mahtu ning seda, et vaidlus oli keskmisest keerukam, pidi kostja esindaja tegema kõik endast oleneva, et tagada kliendile kvaliteetne õigusabiteenus. Kuna kostja on välismaise äriühingu filiaal, kelle ükski juhtorgani liige ei valda kohtumenetluse keelt, pidi kostja esindaja põhjalikumalt selgitama menetlusega seonduvaid asjaolusid, tagamaks kliendi informeeritust.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis kaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendmaiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.Õige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus arvestas ekslikult õigusabile kulunud aega arve nr 140006 alusel. Maakohus vähendas nimetatud arvel märgitud toimingutele kulunud aega ja leidis, et põhjendatud on selle arve alusel hagejalt välja mõista kostja õigusabi kulu kokku 638 eurot. Nimetatud summa vastab aga kostja esindaja 5 tunni ja 48 minuti pikkusele tööajale, arvestades tunni hinnaks 110 eurot. Kuna maakohus märkis ekslikult üksnes ajakulu (7 tundi 6 minutit), kuid põhjendatuks luges arve nr 140006 alusel 638 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmise hagejalt, siis ei muuda taoline eksimus maakohtu määruse põhjendusi sisuliselt ebaõigeks. Kostja on ka määruskaebuses nõustunud, et 638 euro suuruse menetluskulu väljamõistmist kostja ei vaidlusta.
11.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väidetega selle kohta, et maakohus ei ole põhjendanud ega hinnanud kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aega ning on seetõttu kostja menetluskulu hagejalt välja mõistnud ülemäärases suuruses. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Kulude väljamõistmise peamiseks kriteeriumiks on nende vajalikkus ja põhjendatus. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12). Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus võlgniku esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud võlgniku esindaja töö mahtu.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.