RoadWest OÜ hagi SIA „RBSSKALS Būvsabiedrībaˮ Eesti filiaali vastu 19 168,20 ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.04.2014.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
26 356,20 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SIA
„RBSSKALS
apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): RoadWest OÜ (registrikood 11137400), tehinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus
Būvsabiedrība“
Eesti
filiaali
Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): SIA „RBSSKALS Būvsabiedrība“ Eesti filiaal (registrikood 12117664), tehinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek Kohtuistungi toimumise aeg
04.12.2015.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus, kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek
2.Teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata.
3.SIA „RBSSKALS Būvsabiedrība“ Eesti filiaali apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Jätta menetluskulu hageja, RoadWest OÜ kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses 1(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50938 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.29.10.2013.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista lepingust või alusetust rikastumisest tulenevalt 20 137,80 eurot ning viivise. Kohtumenetluse käigus tasus kostja arve 808 eurot, millele lisandus käibemaks, mistõttu palus hageja kostjalt välja mõista 19 168, 20 eurot ja viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.08.2013.a töövõtulepingu (edaspidi leping), mille kohaselt kohustus hageja (töövõtja) tegema Torma ja Sadala teede asfalteerimistööd (enne pidi kostja tegema ettevalmistustööd). Hageja tegi tööd nõuetekohaselt, kostja ei teinud tööde kohta etteheiteid. Lepingu, 23.08.2013.a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning 05.09.2013.a lisatööde tegemise akti alusel esitas hageja kostjale arved vastavalt 38 622 euro (koos käibemaksuga) ja 19 168,20 eurot (koos käibemaksuga) saamiseks. Esimesena nimetatud arve tasus kostja 18.10.2013.a tsiviilasjas nr 2-13-48014 tehtud kohtuotsuse alusel. Teist, lisatööde tegemise akti alusel esitatud arvet, ei ole kostja tasunud. Kostjal ei ole õiguslikku alust jätta lisatööde eest tasu maksmata. Lepingu p-de 2.2 ja 3 järgi on tehtavad tööd määratud lepingu ning selle lisadega (sh 21.06.2013.a ja 11.07.2013.a hinnapakkumine). Hinnapakkumises kirjutas hageja, et täpsed mahud selguvad tööde käigus ja akteerimine toimub vastavalt tehtud töödele. Seega oli pooltel kokkulepe, et tööde eest tasutakse tegelike mahtude järgi. Hinnapakkumise esitamise ajal ei olnud kostjale tegelikud tööde mahud teada, need selgusid pärast seda, kui kostja lõpetas ettevalmistustööd. Vaatamata sellele palus kostja 11.07.2013.a hagejal teha hinnapakkumise umbkaudsete mahtude alusel ning hageja tegigi hinnapakkumise, lähtudes talle etteantud mahtudest. Samuti teatas kostja 17.07.2013.a hagejale mahtude täpsustamisest. Kostja tegevuse tagajärjel on tööde mahud oluliselt suurenenud ja kostjal tuleb tasuda lisatööde eest esitatud arve 19 168,20 eurot (koos käibemaksuga). Pahatahtlik on kostja väide, et suurenenud mahtude eest peab vastustama hageja. Kostja võlgneb hagejale ka sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 191,60 eurot ja sealt edasi viivise põhinõudest 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ta väitis, et tellis hagejalt kahe eri kokkuleppe alusel kahte eri liiki ehitustöid: Sadala I etapi ehitustööd ning Sadala ja Torma II etapi ehitustööd. Sadala I etapi ehitustööde tellimise alus oli hageja 21.06.2013.a hinnapakkumine. Tööd tehti ja võeti vastu enne lepingu sõlmimist ning need tööd ei olnud ega saanudki olla lepingu objekt. Sadala ja Torma II etapi ehitustööde alus oli hageja 11.07.2013.a hinnapakkumine ja hageja 30.07.2013.a täpsustatud hinnapakkumine (sellele on endiselt märgitud kuupäev 11.07.2013.a). Hinnapakkumisest lähtudes sõlmisid pooled lepingu, mille p 5.1 sisaldas hagejale siduvat eelarvet ehitustööde maksumuse kohta. Lepingu p-s 3 olev viide hageja 21.06.2013.a hinnapakkumistele on ebatäpne ega vasta faktilistele asjaoludele. Tegelikkuses põhines leping 11.07.2013.a ja 30.07.2013.a hinnapakkumisel. Segadus tekkis sellest, et 30.07.2013.a hinnapakkumisele oli kuupäev märgitud samuti 11.07.2013.a. Et viide 21.06.2013.a hinnapakkumisele ei olnud õige, nähtub muu hulgas asjaolust, et lepingu ese olid Torma ja Sadala II etapi ehitustööd (lepingu punkt 2.1), kuid kõnealune hinnapakkumine oli Sadala I etapi ehitustööde kohta. Seega käsitles leping üksnes Torma ja Sadala II etapi
2(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50938 ehitustöid. Eeltoodust tulenevalt väidab hageja ekslikult, et kostja lähtus üksnes hageja antud umbkaudsest ehitustööde mahust. Hagejale oli kogu objekti tööde maht teada. Kostjal ei ole lisatööde eest esitatud arve tasumise kohustust, sest lisatööde tegemises ei ole pooled kokku leppinud ning lepinguga kokkulepitud tööde mahtu ei ole muudetud. Lepingu p-s 5.1 on öeldud, et leping on fikseeritud summaga ja hageja on lepingu summasse hõlmanud kõik vajaliku tööde kohaseks tegemiseks ning pärast lepingu sõlmimist ei ole võimalik lepingu summat muuta. Seega lepiti kokku siduvas eelarves. Lepingu p 7.5 järgi kohustus kostja tehtud tööde eest tasuma lepingus ette nähtud mahus ja korras. Kostja on lepingu järgi 18.10.2013.a tasunud 32185 eurot (lisandub käibemaks). Lõplikud tingimused, milles kokku lepiti, sisalduvad lepingus, mitte ühe poole hinnapakkumises. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 15.04.2014.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 19 168,20 eurot, viivise 191,60 eurot (hagiavalduse esitamise seisuga) ja viivise 0,1% põhinõudest päevas sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus kohaldas võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg-t 4 ja leidis, et hageja nõue kostja vastu on 05.09.2013.a lisatööde akti alusel tehtud tööde osas muutunud sissenõutavaks. Hageja on kokkulepitud tööd teinud. 26.09.2013.a on kostja hagejale teatanud, et tööd on tehtud ja kostja aktsepteerib neid. Kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja ei ole kooskõlas lepingu punktiga 9.3 ning VÕS § 644 lg-ga 3 esitanud pretensioone tööde mahu ületamise ning lisatööde tegemise kohta. Mahu suurenemisest ja lisatöödest sai kostja teada juba hageja esitatud 23.08.2013.a tööde aktist. Kostja soovil kajastas hageja lisatööd eraldi 05.09.2013.a lisatööde aktis, oodates ära hageja tööde lõpetamise, kuid kostja keeldus lisatööde akti allkirjastamisest ja selle alusel koostatud arve tasumisest alles 18.10.2013.a. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal õigus tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele (lepingu punkt 9.3, VÕS § 643, § 644 lg 2). Maakohus tuvastas, et pooled ei sõlminud siduva eelarvega lepingut (VÕS § 639 lg 1). Lepingu sisule hinnangu andmisel ei saa lähtuda üksnes lepingu p-st 5.1, sest lepingu lahutamatu osa on ka 21.06.2013.a ja 11.07.2013.a hinnapakkumised (lepingu punktid 2.2 ja 3). Lepingu tõlgendamisel ei ole võimalik järeldada, et pooled sõlmisid siduva eelarvega lepingu. Kostja oli teadlik, et tegelikult tehtud tööde mahud erinevad hinnapakkumises märgitust. Hageja esitas kostjale 11.07.2013.a hinnapakkumise, kuid täpsustatud mahud lubas kostja hagejale saata alles 17.07.2013.a e-kirjas. Seega ei saanud kostja eeldada, et mahud ongi samad mis 11.07.2013.a hinnapakkumises. Hinnapakkumises sisalduski poolte kokkulepe, et täpsed mahud selguvad tööde käigus ja akteerimine toimub vastavalt tehtud tööle. Kuivõrd samasisuline kokkulepe sisaldus ka lepingu lahutamatuks osaks olnud 21.06.2013.a hinnapakkumises ning kostja oli selle alusel tehtud tööde osas aktsepteerinud mahtude hilisemat muutmist, võis hageja mõistlikult eeldada, et kostja täidab ka 11.07.2013.a hinnapakkumise alusel tehtud tööde tasumise kohustust. Juhul kui kostja ei nõustunud juba 21.06.2013.a hinnapakkumises sisalduva tingimusega, pidanuks ta heas usus käituva isikuna hilisemat hinnapakkumist saades hageja tähelepanu sellele juhtima. Kostja lasi aga hagejal kõik tööd täies mahus ära teha ning teatas alles 26.09.2013.a, et ta ei aktsepteeri mahtude muutmist. Kuivõrd hageja on enda lepingulised kohustused täitnud, kuid kostja on jätnud tööde eest tasumata, tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus välja mõista. Samuti on põhjendatud hageja nõue viivise saamiseks. Pooled on kokku leppinud, et töövõtja võib nõuda tellijalt arve tähtaegselt tasumata jätmise korral viivist 0,1% iga viivitatud päeva eest. Kostja on hagi esitamise aja seisuga arve maksmisega hilinenud 10 päeva. Kooskõlas VÕS § 94 lg-s 1 ja lepingu punktis 10.4 sätestatuga tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 191,60 ja sealt edasi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi viivis 0,1% iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni.
3(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50938
Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme, hinnanud ebaõigesti menetluses esitatud asjaolusid ja tõendeid ning sellest tulenevalt teinud ebaõige otsuse. Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata 01.08.2013.a töövõtulepingu punkti 5.1, mille järgi on teostatud tööde eest kokku lepitud fikseeritud suurusega tasu. Selle punkti kohaselt on lepingu hind tasu kõigi antud lepingus määratletud tööde eest. Lepingus on üheselt märgitud, et tegemist on tasuga kõigi tööde teostamise ja riskide eest. Selgesõnaliselt on märgitud, et hinna korrigeerimised seoses mahtude mitte kalkuleerimisega on lubamatud. Hageja on asfalteerinud projektdokumentatsioonis asfalteeritavana tähistatud tee kokkulepitud ulatuses, mille üle vaidlus puudub. Poolte lahkheli on tekkinud asjaolust, et hageja on tõenäoliselt eeldanud, et saab teed asfalteerida vaid osaliselt (s.o kitsamalt, kattes kinni vaid teele kaevatud kraavi, kuhu paigaldati kommunikatsioonitorustik). Ka hageja ise on märkinud, et sellise töö puhul võivad esineda kraavis varingud ning kahjustada võib saada olemasoleva asfaldi piir. Seega ei ole hageja asfalteerinud neid teid, mille osas kokku ei lepitud, vaid üksnes samad teed laiemalt, kui ta seda eeldas. Hageja professionaalse ehitusettevõtjana oleks pidanud riske õigesti hindama ja vastavalt ka hinnapakkumise koostama ja hinnakokkuleppe sõlmima. Hageja ei ole teinud töid, mis ei ole hõlmatud 01.08.2013.a töövõtulepingu esemega. Lepingu kohaselt tuli teha ka need tööd, millele ei ole otseselt projektdokumentatsioonis, lepingus jm viidatud. Seega on maakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 635 lg 1. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 643 ja § 644 lg 2 ja lg 3, mis ei kuulunud kohaldamisele. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et tööl oleksid puudused. Alusetu on viide lepingu punktile 9.3 ja VÕS § 644 lg-le 3, millele vastavalt ei ole kostja esitanud pretensiooni tööde mahu ületamise ega lisatööde teostamise kohta. Pealegi ei mõjutaks see kuidagi lepingu punkti 5.1 kehtivust, mille kohaselt lepiti kokku siduvas eelarves. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja saatis kostjale pärast 23.08.2013 saadetud akti 06.09.2013 uue, kostja väidete alusel korrigeeritud akti. Seega isegi juhul, kui kostja esitas vastuväited hilinenult, oli hageja neid aktsepteerinud. Otsusest nähtuvalt ei ole kohus seda tõendit arvestanud ega põhjendanud selle arvestamata jätmist. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 639 lg-t 2. VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Käesoleval juhul on lepingu punktis 5.1 kokku lepitud siduvas eelarves. Isegi kui tegemist ei oleks siduva eelarvega, võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama, vastasel juhul võib eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Kui hinnapakkumise tegemise ajal oli mahtude suurenemine pooltele teada, oli eelarve ületamist võimalik ette näha. Samas, lepingu punktist 5.3 tulenevalt peaks lisatööde või muu täiendava töö eest tasu fikseerimine toimuma pooltevahelise kirjaliku kokkuleppe alusel. Sellist kokkulepet pooled ei ole sõlminud. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et juhinduda tuleks mitte 01.08.2013.a lepingu punktist 5.1, vaid lepingule lisatud hinnapakkumisest, millesse on hageja ühepoolselt märkinud, et hinnad on esialgsed. Hinnapakkumine on tehtud ajaliselt enne lepingu sõlmimist, mõlemapoolne aktsept sellele puudub. Hageja poolt 30.07.2013.a muudetud hinnapakkumises märgitud summa sai töölepingu summaks. Hageja nõustus töölepingu allkirjastamisel ka sellega, et tehtud tööde eest saab nõuda tasu lepingu punktis 5.1 sätestatud summas. Kaebuse kohaselt on arusaamatu, miks käsitleb kohus eelarvet ületavaid töid lisatöödena. Kõik hageja tööd olid üheselt vajalikud töövõtulepingu eesmärgi saavutamiseks ning seega ei ole need ka olemuslikult lisatööd. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kuna hageja on kostjale 21.06.2013.a hinnapakkumise alusel tasunud vastavalt sellele, millises mahus töid teostati, on see pooltevaheline praktika, millest tuleb ka juhinduda. Kostja rõhutas, et 21.06.2013.a ja
4(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50938 11.07.2013.a hinnapakkumiste puhul oli tegemist kahe erineva õigussuhtega. Vastupidiselt maakohtu seisukohale märkis kostja, et 21.06.2013.a hinnapakkumine ei olnud lepingu lisa, sest kostja tellis kahe erineva kokkuleppe alusel kahte eri liiki ehitustöid: 1) Sadala I etapi ehitustööd, mis teostati ja võeti vastu enne lepingu sõlmimist; 2) Sadala ja Torma II etapi ehitustööd, mille alus oli hageja 11.07.2013.a hinnapakkumine ja 30.07.2013.a täpsustatud hinnapakkumine. Hageja hinnapakkumistest lähtudes sõlmisid pooled 01.08.2013.a lepingu, mille punkt 5.1 sisaldas hagejale siduvat eelarvet. Ebaõige on kohtu seisukoht, nagu oleks kostja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning lasknud hagejal kõik tööd teostada ja alles seejärel teatanud, et ta ei aktsepteeri mahtude korrigeerimist. Kostja saatis omapoolsed vastuväited esialgse 23.08.2013.a akti osas juba 02.09.2013.a ning seega on ebaõige põhjendus, et kostja teavitas alles 26.09.2013.a sellest, et ta ei aktsepteeri mahtude korrigeerimist või et ta keeldus akti allkirjastamisest ja tasumisest alles 18.10.2013.a. Kostja ei nõustu kohtu viivisearvestusega. Kohus on mõistnud viivise välja alates arvel märgitud tähtpäevast kuni hagi esitamiseni. Kohus on jätnud seejuures arvestamata kostja vastuväite, mille kohaselt ei ole poolte vahel kokku lepitud tasumise tähtaega ning ühepoolselt arvele märgitud tähtajast ei saa arvestada nõude sissenõutavaks muutumist ega viivist. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Edasine menetluse käik
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.12.2014.a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes otsuse põhjendusi. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Riigikohus rahuldas 17.06.2015.a otsusega (asja nr 3-2-1-72-15) kassatsioonkaebuse ning tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2014.a otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
7.Seoses Riigikohtu lahendiga esitas hageja täiendavad seisukohad. Pooled ei saanud sõlmida siduva eelarvega töövõtulepingut, sest kostja teostas töövõtulepingu sõlmimise hetkel veel kaevetöid ehk paigaldas vee- ja kanalisatsioonitorustikke. Poolte tegelik tahe ja varasem praktika teise objekti puhul oli selline, et 1 m2 hind on pooltele siduv, kuid tööde eest tasutakse vastavalt tegelikele mahtudele. Hagejal puudus alus eeldada, et vaidlusalusel objektil asfalteerimistöid teostades lähtutakse teistest tingimustest. Seetõttu oli vastustaja nõus tegema hinnapakkumise kostja poolt esitatud ligikaudsete mahtude alusel ja sõlmima töövõtulepingu juba siis, kui kostja teostas veel kaevetöid. Kostja pole tegelikult ka ise vastu vaielnud faktilisele asjaolule, et ta teostas töövõtulepingu sõlmimise ajal veel kaevetöid, mistõttu tuleb eeldada, et kostja on TsMS § 231 lg 4 alusel võtnud selle faktilise asjaolu omaks. Samas sõltusid asfaltkatte taastamise mahud just sellest, kui palju kahjustatakse kaevetööde käigus kaevikuäärset asfalti ja pinnast. Vastustaja poolt esitatud teekatete ja haljasalade taastamise nõuetest (p 19 alap 4 ja 5) on näha, et asfalttee taastamise mahud sõltusid sellest, millise protsendi ulatuses oli kaevetööde käigus asfalttee kahjustatud. Seega tekib küsimus, kuidas oli vastustajal enne nende tööde tegemist võimalik hinnata kahjustatud asfalttee mahtu. Mahud suurenesid oluliselt kostjapoolse tegevuse tagajärjel ja seetõttu oleks äärmiselt ebaõiglane, kui kostja peaks selle eest vastutama. Kuigi kostja sai hagejalt tööde üleandmise – vastuvõtmise akti, milles oli ära toodud ka lisatööde mahud koos lõpliku hinnaga, kätte 23.08.2013.a ehk enne tööde lõpetamist, ei esitanud ta ühtegi pretensiooni mahtude ületamise ja ka suurema tasu kohta. Vastupidi, kostja ootas ära, kuna hageja lõpetab objektil kõik tööd ja alles seejärel esitas 02.09.2013.a oma
5(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50938 pretensioonid. Selline tegevus õigussuhtes on aga vastuolus VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Kostja on teinud kõik selleks, et näidata mahtusid väiksemana ja seeläbi maksta tellitava teenuse eest vähem. Hageja leidis, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 5.1 on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 1 ehk tegemist on heade kommete vastase tingimusega. Kostja teostas töövõtulepingu sõlmimise ajal veel kaevetöid, mistõttu ei olnudki võimalik objektiga tutvumine ja mahtude ülevaatamine. Asfalteerimistööde mahud sõltusid üksnes kostjast. Võttes arvesse poolte varasemat praktikat, esitas hageja kostjale pärast tööde lõpetamist üleandmise-vastuvõtmise akti, milles olid märgitud tegelikud mahud. Hagejale tuli üllatusena see, kui kostja keeldus tasumast tegelike mahtude alusel. Kuna kostja eesmärk töövõtulepingu sõlmimisel on olnud luua hagejale teistsugune ettekujutus mahtudest, ei saa töövõtulepingu p 5.1 pidada kooskõlas olevaks heade kommete põhimõttega. Juhul, kui pooled ei oleks kokku leppinud mittesiduvas eelarves, oleks hageja saanud kostja poolt esitatud mahtude täitumisel lõpetada asfalteerimistööd. Hagejal ei olnud kohustust teostada töid punktist a punkti b, sest töövõtulepingu p 2.1 ja 2.2 räägivad objektist, mille mahud on ligikaudselt esitatud lisana olevas hinnapakkumises. Kuna hinnapakkumises on hageja otseselt märkinud, et selles sisalduvad mahud selguvad tööde käigus, on hageja olnud töövõtulepingu sõlmimisel ja ka tööde teostamisel seisukohal, et tegemist on mittesiduva eelarvega ehk eelarvega, millega on siduvaks muudetud 1 m2 maksumus, mitte aga mahud. Ettenähtavuse kontrollimisel on esmatähtis küsimus, millise kalkulatsiooni oleks koostanud objektiivne ja hoolikas töövõtja. Ettenähtavust tuleb eelkõige eitada juhul, kui mahtude suurus sõltus otseselt tellija tegevusest. Ka erialases kirjanduses on märgitud, et kui mahtude suurus sõltub tellija tegevusest, on tegemist ettenägematu asjaoluga. Samas pidi kostja asfaltkatte aluspinna ettevalmistamisel teada saama, millised on tegelikud mahud. Teisisõnu oli kostjale juba hageja poolt asfalteerimistöödega alustamisel selge, et mahud on oluliselt suuremad. Kostja ei juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et hageja ei tohi ületada väidetavalt kokkulepitud mahtusid. Vastasel korral oleks hageja lõpetanud pärast väidetavalt kokkulepitud mahus asfaltkatte taastamist oma tööd. Hageja saatis kostjale 23.08.2013.a Torma teostatud asfalteerimise akti, milles on esitatud kogu tööde ja materjalide mahud ja lõplik hind. Oma 26.08.2013.a vastuses nimetatud e-kirjale vastas kostja üksnes, et vastab kirjale pärast järelevalve ülevaatust. Kostja pole vastu vaielnud mahtude suurenemisele ja lõplikule hinnale, kuigi aktist oli selgelt näha, et mahud ja hind on suurem kui oli esitatud hinnapakkumises. Seega täitis hageja ka kostja teavitamise kohustuse. Kostja esitas akti allkirjastamisest keeldumise põhjendused alles 02.09.2013.a, kuid selleks ajaks oli möödunud töövõtulepingu p 9.3 kokkulepitud kolm tööpäeva. Seega tuleb lugeda tööd kostja poolt vastuvõetuks 28.08.2013.a ehk pärast kolme tööpäevase tähtaja möödumist. Eelkõige tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Juhul, kui pooled oleksid tõepoolest kokku leppinud selliselt, et hinnapakkumises toodud hind on lõplik, oleks väheusutav, et kostja tasub vaatamata sellele sisuliselt kolm korda suurenenud mahtude eest. Kostja aga tasus vastu vaidlemata 10.07.2013.a üleandmise-vastuvõtmise aktis nimetatud summa 30 327,95 eurot hagejale 02.08.2013.a. Nimetatud tööd teostati töövõtulepingu lisaks oleva 21.06.2013.a hinnapakkumise alusel. Kostja aktsepteeris töövõtulepingu lisas oleva 21.06.2013.a hinnapakkumise alusel tehtud lisatööde eest tasumist, kuid keeldus seda tegemast 11.07.2013.a lisatööde eest. Kostja kirjutas 25.07.2013.a e-kirjas (mõned päevad enne lepingu sõlmimist), et nad on nõus Sadala 21.06.2013.a hinnapakkumisega. Kuna nii 21.06.2013.a kui ka 11.07.2013.a hinnapakkumine on identse sõnastusega ja need on ühe töövõtulepingu lisaks, ei saa kuidagi järeldada, et ühel juhul leppisid pooled kokku siduvas eelarves, kuid teisel juhul mitte. Töövõtulepingu p 2.1 kohaselt reguleeritakse töövõtulepinguga asfaltkatete taastust asukohaga Torma ja Sadala alevikus ehk mõlemal objektil. Kuna kostja tasus Sadalas tehtud
6(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50938 tööde eest vastavalt tegelikele mahtudele, puudus hagejal alus arvata, et Torma objekti puhul lähtub kostja teistsugustest tingimustest. Hageja poolt 23.08.2013.a kostjale saadetud üleandmise-vastuvõtmise aktis kajastatud tööd (sh lisatööd) tuleb lugeda kostja poolt kooskõlastatuks peale kolme tööpäeva möödumist, sest selle aja jooksul kostja teostatud tööde kvaliteedi ega mahu kohta pretensioone ei esitanud (VÕS § 643, VÕS § 644 lg , töövõtulepingu p 9.3). Asjaolu, et hageja saatis kostjale 06.09.2013.a uue tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, ei muuda tööde vastuvõetuks lugemise fakti 28.08.2013.a. Kuna pooled ei allkirjastanud (mõlemad pooled) ühtegi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, omab tähtsust üksnes hageja poolt kostjale 23.08.2013.a saadetud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, sest sellele tähtaegselt keeldumise põhjuste esitamata jätmisel saabus konkreetne juriidiline tagajärg – tööde üleandmise-vastuvõtmise akt loeti kostja poolt peale kolmepäevase tähtaja möödumist kooskõlastatuks. Järelikult tuleneb eelnevast, et kostja nõustus ka üleandmise-vastuvõtmise aktil toodud mahtudega ja hagejal oli õigus esitada arve tegelike mahtude alusel.
8.Kostja jäi enda apellatsioonkaebuse juurde. Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja järgmist. Hageja vastuväited ei lükka ümber apellatsioonkaebuse väiteid. Meelevaldne on väide, et pooled ei saanud sõlmida siduva eelarvega töövõtulepingut seetõttu, et lepingu sõlmimise hetkel olid pooleli veel kaevetööd ehk tööfront ei olnud töövõtjale üleandmiseks valmis. Kostja on väitnud ja hageja on omaks võtnud, et poolte vahel tekkinud probleemi põhjustas asjaolu, et lepingu esemeks olnud teid tuli asfalteerida laiemalt kui töövõtja esialgselt planeeris. Ebaõiged on hageja väited sellest, et objektide mõõdistuse teostas ja lepingu projekti valmistas ette kostja, mistõttu peaks mahtude kalkuleerimise riisiko (vastupidiselt lepingus sõnaselgelt kokkulepitule) lasuma kostjal. Hageja vaatas objekti ise üle, seega oli selle seisukorrast teadlik, kuid isegi juhul, kui ta seda teinud ei oleks, on see vastavalt kahepoolsele kokkuleppele sõnaselgelt hageja enese risk ja sellele tuginedes puudub hagejal õigus nõuda eelarvet ületavat tasu. Lepingu punkt 5.1 ei ole vastuolus heade kommetega ega tühine. Siduva eelarve kokkuleppe sõlmimine ei saa olla heade kommete vastane ka seetõttu, et hageja on sõnaselgelt omaks võtnud, et oli hinnapakkumise tegemisel teadlik asjaolust, et asfalttee taastamise maht sõltub sellest, millise protsendi ulatuses oli kaevetööde käigus asfalttee kahjustatud, samuti nägi ta juba ette, et mahtu tõenäoliselt ületatakse ning sai nimetud asjaoludega arvestada juba omapoolse hinnapakkumise tegemisel. Hageja käsitlus poolte suhtest tulenevate kohustuste ja riskide osas ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Hageja on asfalteerimistöödega tegelev ettevõte, kes tutvus mitu korda enne viimase, 30.07.2013.a hinnapakkumise tegemist objektiga (rääkimata lepingu sõlmimise ajast) ja seega oli hagejal võimalik väidetavat mahtude suurenemist ette näha, ning tegelikult ta seda ette nägigi ja on seda ka ise algusest peale möönnud. Asjakohatud on ka hageja viited pooltevahelistele teistele õigussuhetele. Antud juhul leppisid pooled kokku just siduvas eelarves ning konkreetses tööde eest tasutavas summas, et vältida esimese õigussuhte puhul juhtunud olukorda, kus hageja hakkas nõudma väidetavate tööde eest hiljem lisatasu. Kostja tellis hagejalt kahe eri kokkuleppe (lepingulise suhte) alusel kahte eri liiki ehitustöid. Vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajaks olid 21.07.2013.a hinnapakkumise esemeks olevad tööd tehtud ning vastu võetud, seega ei saanud kõnealune hinnapakkumine lepingu sõlmimisel enam kuidagi asjakohane olla. Erinevatele etappidele olid poolte vahel sõlmitud erinevad kokkulepped ja neid reguleerisid erinevad lepingulised suhted. Hageja kohaldas vääralt VÕS § 644 lg-t 1. Tööl ei ole puudusi, millest kostja oleks saanud hagejat teavitada. Samuti ei ole hageja jätnud lahti kaevatud teid osaliselt asfalteerimata, st töö oli teostatud täielikult. Hageja ei erista töö puudustest teavitamise tähtaegu ning eelarve ületamisega seonduvaid õiguslikke regulatsioone. Hageja saatis kostjale pärast 23.08.2013.a saadetud akti 06.09.2013.a uue, vastavalt kostja vastuväidetele osaliselt korrigeeritud akti. Seega isegi juhul, kui 02.09.2013.a kostja poolt esitatud vastuväited olid esitatud lepingus sätestatud tähtaega ületades ning puudustest teatamise tähtaega tulnuks
7(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50938 järgida, aktsepteeris kostja nende esitamist. Seda tõendab hageja poolt kostjale pärast augusti lõpus saadetud akti 06.09.2013.a saadetud uus, vastavalt kostja vastuväidetele osaliselt korrigeeritud akt. Arvestades eeltoodut ei ole hageja, kes on asunud väitma, et kokkulepitud eelarve ei ole siduv, selle mittesiduvust ümber lükanud ega seda tõendanud. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ka seda, et väidetavad lisatööd oleksid tehtud kostja nõusolekul. Täidetud ei ole VÕS § 639 lg 2 kohaldamise eeldus, mille kohaselt võib nõuda eelarvet ületava tasu maksmist juhul, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Täidetud ei ole VÕS § 639 lg 2 teine eeldus, mille kohaselt peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijat viivitamata teatama. Hageja ei ole teavitanud lisatööde tegemisest enne väidetavate lisatööde teostamist ja väidetavate kulutuste tegemist. Hageja ei ole teavitanud mistahes mahtude suurenemisest/eelarve ületamisest ega ole selle kohustuse täitmist ka menetluses kordagi varasemalt väitnud. Väide, et teavitamiskohustus on täidetud akti esitamisega 23.08.2015.a, ei ole põhjendatud, sest eelneva teavitamise kohustust ei saa täita tagantjärele akti esitamine. Samuti teatas hageja 26.08.2015.a vastuseks aktile selgelt, et võtab seisukoha pärast ülevaatust, millega on hageja üheselt omaks võtnud ka asjaolu, et ta ei oodanud kostja seisukohta ära, vaid asfalteeris teed iseseisvalt lõpuni. Samuti ei ole hageja selgitanud, milline lepingust tulenev õiguslik mehhanism lepingu hinna muutmiseks oli ning millal, kelle tahteavaldusega ja missuguses summas lepingu hinda muudeti. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata.
10.Hageja esitas raha saamisele suunatud hagi, milles tugines sellele, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, millest tulenes kostja kohustus maksta hagejale vaidlusalune rahasumma. Pooled ei vaidle selle üle, et pooltevahelises lepingus (t lk 16 jj) märgitud tasu (lepingu p 5) summas 32185 eurot, on hageja kätte saanud. Vaidlus käib selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lisaks lepingus kokkulepitud tasule, täiendavat tasu. Ringkonnakohus leiab, et lepingu alusel hageja kostjalt täiendavat raha nõuda ei saa. Kirjalikus lepingus kokkulepitust tuleneb selgesti, et pooled sõlmisid siduva eelarvega töövõtulepingu. Lepingus sisaldub selgesõnaline kokkulepe selle kohta, et lepingu hind on tasu kõigi antud lepingus määratletud tööde teostamise ja riskide eest ja tegemist on komplektse maksumusega kogu objektile ning hilisemad hinna korrigeerimised seoses mahtude mittekalkuleerimisega ja ülevaatamisega on lubamatud. Seega ei saa hageja lepingu alusel täiendavat tasu nõuda. Täiendava tasu nõudmiseks ei anna hagejale alust ka see, et hinnapakkumine (t lk 30), mida lepingus nimetatakse lepingu lisaks, sisaldas lauset, et täpsed mahud selguvad töö käigus ja akteerimine toimub vastavalt tehtud tööle. Kuigi hageja koostas lepingueelsete läbirääkimiste käigus esialgse hinnapakkumise, otsustas hageja siiski sõlmida siduva eelarvega töövõtulepingu, milles oli selgesti märgitud, et tegemist on komplektse maksumusega kogu objektile. Ka siduva eelarvega lepingute sõlmimisel ei ole välistatud see, et töövõtja näitab hinnapakkumises ära selle arvestuskäigu, millest lähtuvalt konkreetne hind kujunes või millest lähtuvalt konkreetse hinnani jõuti. See, kas töövõtja saab aga lisatasu nõuda, sõltub sellest, millise sisuga lepingu pooled lõppkokkuvõttes sõlmivad. Isegi, kui hageja soov oli sõlmida leping, mille puhul on fikseeritud üksnes nö ühikuhinnad, otsustas hageja siiski sõlmida lepingu, milles on määratletud kogu lepinguobjekti hind.
11.Ringkonnakohus ei nõustu seejuures hagejaga, et lepinguobjektina saab käsitleda üksnes neid ruutmeetreid, mis on vaidlusaluses hinnapakkumises (t lk 30) märgitud. Selline käsitlus läheks vastuollu lepingu p-s 5 sätestatud kokkuleppega, mille kohaselt on kokkulepitud
8(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50938 hind kompleksne maksumus kogu objektile ja hind on tasu kõikide tööde tegemise eest. Juhul, kui pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt teeb hageja kõik vajalikud tööd ja nõuab raha vastavalt tegelikult tehtud töödele, ei oleks riskide jaotust ja tasu piiranguid selliselt kokku lepitud.
12.Ringkonnakohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaoludest ei saa järeldada, et täiendava tasu saamise õigus tuleneb pooltevahelisest varasemast praktikast. Hageja tugines sellele, et poolte vahel oli varasemalt üks leping. Seetõttu ei saa rääkida varasemalt väljakujunenud praktikast, eriti veel sellisest, mis võiks muuta pooltevahelist kirjalikku lepingut. Kuigi hageja väitis, et poolte vahel oli tegelik kokkulepe, mis seisnes selles, et hageja teeb nii palju tööd kui vaja ja kostja maksab kõikide hageja poolt tehtud tööde eest vastavalt tegelikele mahtudele, ei saa selliseid väiteid tõendatuks lugeda. Kostja selgitas, et see, et kostja eelmise ja senini ainukese pooltevahelise lepingu täitmise käigus oli nõus hagejale maksma rohkem, kui algselt kokku lepiti, ei tähenda seda, et kostjal ei ole õigust hilisemalt sõlmida siduva eelarvega töövõtulepinguid ja nõuda nende täitmist.
13.Hageja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et siduva eelarvega töövõtulepingu sõlmimine oleks hea usu põhimõtte vastane või vastuolus heade kommetega. Siduva eelarvega töövõtulepingute sõlmimine on tavaline. Sellises tegevuses ei ole iseenesest midagi hea usu põhimõtte või heade kommete vastast. Hageja ei ole kohtu ette toonud ka selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja käitumine tuleks kvalifitseerida hea usu põhimõtte vastasena. Hageja pidi lepingu sõlmimisel mõistma, et asfalteerimistööde maht võib suureneda ja see sõltub kostja poolt läbiviidavatest kaevetöödest. Hageja ei ole tuginenud sellele, et kostja oleks vastavaid asjaolusid varjanud või tahtlikult hagejale lisatööd tekitanud.
14.Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole käesoleva menetluse raames kohtu ette toonud ka selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja tegi vaidlusalusel objektil mingeid selliseid töid, mis ei olnud pooltevahelise lepinguga kaetud. See hageja väide, et juhul, kui lepingu alusel vaidlusalust summat nõuda ei saa, tuleb nõue rahuldada rikastumisõiguse alusel, on paljasõnaline ja tõendamata. Selleks tulnuks hagejal tõendada, et pooltevahelise lepinguga olid hõlmatud üksnes teatud tööd ja hageja tegi lepinguga hõlmatud töödele lisaks veel mingeid täiendavaid töid. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et hageja väidet, et lepingut tuleb sisustada selliselt, et lepingu objekt oli üksnes nende ruutmeetrite ulatuses töö tegemine, mis lepingu sõlmimisele eelnenud hinnapakkumises näidatud, ei saa tõendatuks lugeda. Kostja väitis, et lepingu objekt oli kõikide vajalike asfalteerimistööde tegemine vaidlusalustel tänavatel, mis seoses kaevetööde tagajärgede likvideerimisega vajalikuks osutusid. Sellist väidet kinnitab lepingu p-s 5 kasutatud sõnastus, millele viitas ringkonnakohus eespool. Asjaolusid ja tõendeid, millest saaks vastupidist järeldada ei ole hageja kohtu ette toonud.
15.Ringkonnakohus märgib, et isegi, kui hageja oleks tõendanud, et lepingu objekt hõlmas mingeid ruutmeetriliselt piiritletud töid, ei saaks ikkagi hagi rahuldada, sest hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud töid kokkulepitust suuremas ulatuses. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõenditega ei saa tõendatuks lugeda, kui palju hageja reaalselt töid tegi. Ringkonnakohus ei saa nõustuda hagejaga selles, et reaalselt tehtud tööde hulga saab tõendatuks lugeda hageja poolt kostjale saadetud akti alusel ja seeläbi, et hageja ei esitanud aktis märgitud tööde mahule vastuväiteid. Akt tuli hagejal esitada seetõttu, et akti esitamise kohustus ja akti õiguslik tähendus tulenes pooltevahelisest lepingust. Lepingu kohaselt tuli akt esitada selleks, et kostja kinnitaks tööde vastavust lepingus kokkulepitule. Kostja ei ole väitnud, et tööd lepingule ei vastanud. Kostja väitis pelgalt, et hageja ei saa nõuda tööde eest rohkem
9(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50938 raha kui lepingus kokku lepiti ja lepinguga olid hõlmatud kõik tööd, mitte kindel arv ruutmeetreid asfalteerimistöid. Kuna pooled ei olnud kokku leppinud selles, et aktile vastuväidete esitamata jätmisega kiidab kostja heaks kõik need andmed ja faktiväited, mis on aktis kirjas, ja kuna aktile oli lepinguga antud hoopis teine tähendus ja sisu ja kuna ka kostjaga sarnane mõistlik isik ei pidanud samadel asjaoludel arvama, et aktile vastuväidete esitamata jätmisega tekiks temal tõendamiskoormis, mis seaduse kohaselt muidu kostjal ei lasuks, ei saa aktile spetsiifiliste ja selgesõnaliste vastuväidete esitamata jätmisest hageja poolt soovitud järeldust omistada. Ringkonnakohus märgib, et ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et kostja hagejale vastuväiteid ei esitanud. Kuna akti eesmärk oli kiita lepinguga kokkulepitud tööd heaks ja selles osas vaidlust ei ole, on akt täitnud kõik need eesmärgid, milleks see koostati ja mida kostja võis aktist järeldada. Vastuväited selle kohta, et kostja ei pea maksma rohkem, kui lepingus kokku lepitud ja raha ei saa nõuda rohkem, kui see, milles lepingus kokku lepiti, kostja hagejale esitas (vt t lk 23, 35) . Lepingust ei tulene, et igasugustele hageja nõudmistele kolme päeva jooksul vastuväidete esitamata jätmise korral kostja vastuväidete esitamise õiguse kaotaks.
16.Eespool toodud põhjustel tuleb jätta hagi rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka viivisenõue.
17.Kuna hagi jääb rahuldamata tuleb kõikides kohtuastmetes kantud menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna käesolevas tsiviilasjas tehti esimene lahend enne 01.01.2015.a tuleb menetluskulude summaarse kindlaksmääramise osas lähtuda Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-147-14 p-s 22 märgitust.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.