Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtunik
Malle Seppik
Määruse tegemise aeg ja koht
12. detsember 2006. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-34441
Tsiviilasi
E OÜ juhatuse liikmele M.V trahvi määramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu registriosakonna
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.V määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
kohtunikuabi
Resolutsioon
Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 3. oktoobri 2006. a. trahvimäärusega registriasjas Ä xxxxx/xx trahviti E OÜ juhatuse liiget M.Vat 2005. a. majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmise eest 3500-kroonise rahatrahviga. Määruse kohaselt ei ole äriühing esitanud äriregistrit pidavale kohtu registriosakonnale 2005. a. majandusaasta aruannet seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Aruanne koos kasumi jaotamise ettepanekuga tuli esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Kohtunikuabi juhindus trahvi määrates äriseadustiku (ÄS) §-st 71 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 46 ja 601. M.V esitas 6. novembril 2006. a. määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Tegemist on ühe osanikuga osaühinguga, kellel majandustegevust alates asutamisest ei ole toimunud. lg. 4 ei ole kohaldatav, kui äriühing ei ole majandustegevusega üldse tegelenud. Majandusaasta aruande esitamata jätmisega ei ole kahjustatud kolmandate isikute huve. Kuna registripidaja ei teinud lg. 1 kohast hoiatust, siis ei pidanudki äriühing majandustegevuse puudumisel aruannet esitama. Saanud teada, et aruanne tuleb esitada, koostas trahvitu selle algbilansi baasil ja esitas registrile. , mis võimaldab trahvida hoiatust tegemata, on vastuolus põhiseadusega. lõiget 2 ja § 601 lõiget 1 tuleb tõlgendada
selliselt, et kui trahvil on sunnivahendi iseloom, siis on eelneva hoiatuse tegemine kohustuslik. Haldusmenetluses vastab trahvile sunniraha. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 7 lg. 1 kohaselt tuleb haldusorganil enne sunnivahendi rakendamist teha adressaadile kirjalik hoiatus, lg. 3 nõuab, et ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustuse täita. TsMS § 46 lõiget 2 ja § 601 lõiget 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kui trahvil on karistav iseloom, pole hoiatust vaja. Trahvi suuruse määramisel oleks registriosakond pidanud arvestama asjaolu, et osaühingul puudub majandustegevus. See viitab asjaolule, et osaühingul puudub raha trahvi maksmiseks, samuti ei tekita aastaaruande esitamata jätmine kahju kolmandatele isikutele. Majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvimine eeldab kaalukat avalikku huvi ja olulist põhjust. Niisugune põhjus puudub, eriti arvestades, et tegemist on aktiivselt mittetegutseva äriühinguga. Arvestades, et registripidaja ei garanteeri majandusaasta aruandes toodud andmete õigsust ega vastuta kolmandate isikute ees aruandes sisalduvate valeandmete eest, on trahvimise vajalikkus kaheldav. Kui äriühing ei esita majandusaasta aruannet äriregistrile, kannatab sellest eelkõige äriühing ise, samuti tema osanikud või aktsionärid. ÄS § 71 laiendamine mis tahes dokumentidele on vastuolus õigusselguse põhimõttega. ÄS § 60 lg. 1 võib paljudes ettevõtjates tekitada arusaama, et majandusaasta aruande esitamata jätmise puhuks on ette nähtud vaid üks tagajärg. Protsessitrahv võib olla ka karistusliku iseloomuga, niisuguse tõlgenduse korral oleks tulnud trahvitule tagada niisugused menetlusõigused, mis on sätestatud väärteomenetluse seadustiku (VMS) § 19 lõikes 1. Lähtuda oleks tulnud karistusseadustiku (KarS) §-st 56. Olgu tegemist sunnivahendi või karistusega, on tegemist riikliku omavoli aktiga. Trahvimääruses ei ole täpsustatud, mitut miinimumpäevamäära määratud trahv sisaldab ja kui suur on miinimumpäevamäär. Trahvi suurus peab olema sätestatud samas seaduses, kus on toodud trahvi arvutamise alused (PS § 113). Ka trahvimääruse vaidlustamise eest 200-kroonise riigilõivu nõudmine on vastuolus põhiseadusega: kuriteo- ja väärteoasjas kaebuse esitamine kohtule ei ole riigilõivuga maksustatav, sunniraha määramise vaidlustamisel tuleb maksta lõivu 80 krooni, protsessitrahvi vaidlustamine ei tohiks olla raskem ega kulukam.
ning et majandusaasta aruande õigeaegne esitamata jätmine ei ole kahjustanud kolmandate isikute huve, ei muuda trahvimäärust ebaõigeks. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja poolt ÄS § 60 lõikele 1 antud hinnanguga, sest sellest normist ei nähtu, nagu oleks majandusaasta aruande esitamata jätmise ainus tagajärg sätestatud selles normis. Niisugusele tulemusele ei saa jõuda ka teisi tõlgendusviise, sealhulgas süsteemset tõlgendusviisi kasutades. Määruskaebuse esitaja ei ole arvestanud, et lisaks ÄS § 60 lõikele 1 on ÄS-is teisigi norme, mis käivad majandusaasta aruande esitamata jätmise tagajärgede kohta, muuhulgas ÄS § 71 lg. 1. Määrust ei muuda sisult ebaõigeks ka asjaolu, et määruses ei ole päevapalga määra märgitud. TsMS § 46 lõikest 1 tulenevalt võib määrata rahatrahvi kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses, seega 2006. aastal kuni 28.480 krooni ulatuses. Kuna trahv määrati juhatuse liikmele, siis ei ole asjakohane viide trahvi suuruse arvestamisel asjaolule, et äriühingul ei ole olnud majandustegevust ja seega ei ole äriühingul ka raha. Ka ainuüksi majandustegevuse puudumine ei anna alust trahvi vähendamiseks. Riigilõivu suurus määruskaebuse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses on ette nähtud riigilõivuseaduse § 37 lõikes 14, määruskaebuse esitaja arutlus selle üle, kas niisugune säte on otstarbekas, ei anna alust sätte kohaldamata jätmiseks.
Malle Seppik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.