lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-15353/1

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-15353/1
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1179
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineVÕS § 127 lg 1Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 162 lg 1Leppetrahvi vähendamineVÕS § 335Üüritud asja tagastamisega viivitamisest tulenevad nõuded

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

KENTMANNI KOHTUMAJA

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-05-15353 (endine nr 2/19-22269/05)

Otsuse kuupäev

12.detsember 2006

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Kohtuasi

OP hagi AA vastu 59 651,90 krooni nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

13.november 2006

Istungil osalenud isikud

hageja OP ja kostja AA

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista AA ́lt OP kasuks 24 971,90 EEK (kakskümmend neli tuhat üheksasada seitsekümmend üks krooni ja 90 senti) ja kohtukulu 1 750 EEK (üks tuhat seitsesada viiskümmend krooni). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja hageja nõue

1.Tallinna Linnakohus rahuldas OP hagi AA vastu eluruumi tagastamise ja 42 626,10 krooni nõudes, millest üür oli 13 500 krooni, viivis 24 750 krooni ja kommunaalmaksete summa 4 376,10 krooni. Poolte vahel oli sõlmitud üürileping, mille objektiks oli hagejale kuuluv 2-toaline korter aadressil . Seoses kostjapoolse üürilepingu tingimuste rikkumisega ütles hageja üürilepingu üles. Üürileping lõppes .
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 11.08.20262-26-105439/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.08.20262-26-115848/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.08.20262-26-16197/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20262-25-18231/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20262-25-7369/15Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-11286/31Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Pärast kohtuotsuse jõustumist jätkas kostja nimetatud korteri kasutamist ning jättis maksmata korteri kasutamise kulud.

pöördus hageja kohtutäituri poole kohtuotsuse täitmiseks. Kohtutäitur kohustas AA kohtuotsust täitma ja . Võlgnik kohustust ei täitnud. Hagiavalduse kohaselt oli sel ajal kostjal korterisse vaba pääs, hagejal see puudus. 2003 augusti keskel vahetas hageja korteri välisukse lukud selleks, et sundida kostjat hagejale kuuluvat korterit vabastama. Hagejal puudus võimalus kasutada korterit enda otstarbeks, kuna siseukse võti oli kostjal.

3.Hageja sai korterisse vaba sissepääsu . Perioodiliselt tuli kostja hageja juurde ja nõudis korteri avamist, kuid hageja võimaldas seda vaid kohtutäituri juuresolekul. keskelt kuni AA ise korterit ei kasutanud, kuid seal asusid temale kuuluvad esemed. Korter oli antisanitaarses seisundis ja remonti tegemata seda kasutada ei saa. Kostja vabastas korteri . Seega oli ajavahemikul – hagejale kuuluv korter kostja ebaseaduslikus valduses. Tuginedes VÕS § 335 palub hageja kostjalt välja mõista 36 000 krooni (12 kuud x 3 000 krooni).
4.Vastavalt üürilepingu p 3.3 palub hageja kostjalt välja mõista ajavahemiku – eest viivised summas 22 680 krooni (7 kuud e 216 päeva x 3 000 x 0,5 %). Hageja palub lisaks eelnevale kostjalt välja mõista kahjuna hageja poolt ajavahemikul – tasutud kommunaalteenuste eest 971,90 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja arvamus
5.Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et tal ei olnud võimalik pärast hageja poolt korteri luku vahetamist vaidlusalust korterit kasutada. Kostja on täitemenetluse käigus hagejale juba tasunud viivist 24 750 krooni. Kostja viibis haiglas kuni ning hiljem kuni , mistõttu ei olnud tal võimalik ka oma üürilepingust tulenevat rahalist kohustust hageja ees täita, millest tulenevalt palub jätta täiendavad viivised välja mõistmata. Kohtu põhjendused
6.Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse tunnistajate RV ́i, TA, V P , J P , B K ütlused ning asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagastamiseks. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega on tuvastatud, et poolte vaheline üürileping korteri kasutamiseks lõppes Vaatamata üürilepingu lõppemisele kostja korterit ei vabastanud, vaid kasutas seda edasi. Üürilepingus olid pooled kokku leppinud üüri suuruseks 3 000 krooni.
8.Asja arutamisel on selgunud, et kostja AA elas faktiliselt korteris kuni keskpaigani, mil hageja vahetas ära korteri välisukse luku. arestis kohtutäitur RV kohtuotsuse täitmiseks kostja vara. Tunnistaja TA ütluse kohaselt andis ta ühe komplekti korteri ukse võtmeid üle hagejale. Tunnistajate VP ja JP väidete kohaselt oli PP korteri välisukse võti, kuid korteri siseukse võti oli TA ning viimane andis võtmed üle .

9.. Kohus leiab, et olenemata sellest, millal kostja hagejale korteri sisemise ukse võtme üle andis, ei saanud kostja korterit kasutada ega kasutanud seda ka reaalselt alates , sest hageja oli vahetanud ära korteri välimise ukse võtme. arestis kohtutäitur RV kostjale kuuluva vallasvara, milline asus aadressil ning andis vara sissenõudja, so hageja vastutavale hoiule. Seega asub kohus seisukohale, et alates oli korter hageja valduses. Kostja korterit reaalselt ei kasutanud, tal puudus korterisse sissepääs, korteris asuv kostjale kuuluv vallasvara oli antud hageja vastutavale hoiule. Hageja väide, et tal puudusid korteri siseukse võtmed ning seetõttu puudus ka valdus korteri üle, on põhjendamatu. Hagejal puudusid võtmed ka ajal, mil ta vahetas ära korteri väisukse luku, et takistada kostjal korterisse sissepääs. Seega korteri sisemise ukse võtmete puudumine ei tõenda antud juhul hageja valduse puudumist korterile.

10.Kuna tunnistajate ütlused on vastuolulised, ei ole võimalik korteri sisemise ukse võtmete üleandmise täpset aega kindlaks teha. Kuid juhul kui TA korteri siseukse võtmeid ei tagastanud, oli hagejal võimalus vahetada ära ka korteri sisemise ukse lukk. Eelnevast lähtudes loeb kohus hageja nõude VÕS § 335 alusel põhjendatuks ajavahemiku kuni eest summas 24 000 krooni (8 kuud x 3 000 krooni).
11.VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja nõuab kostjalt Tallinna Linnakohtu otsusega väljamõistetud üürilt täiendavalt viiviseid ajavahemiku kuni eest. Kostja, paludes täiendavalt viiviseid mitte välja mõista, sisuliselt taotleb viiviste vähendamist.
12.Hageja põhinõue suuruses 13 500 krooni ning sellelt arvestatud viivised 24 750 krooni on hagejale täitemenetluse käigus hüvitatud. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt nõutav viivis on ebamõistlikult suur, ületades põhinõude 3,5 korda. Kohus võtab arvesse, et kostja viibis pikka aega haiglas, mil tal ei olnud võimalik oma kohustusi hageja ees täita ning ka asjaolu, et pärast kohtuotsuse täitmist kostja majanduslik olukord on raske. Kostja ülalpidamisel on gümnaasiumis õppiv tütar. Kuna kostja on põhinõudelt juba tasunud viiviseid summas 24 750 krooni, siis täiendav viivisenõue ei kuulu rahuldamisele.
13.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. AS-i poolt on OP esitatud arved (t.lk. 16-20) korteris kulutatud elektrienergia eest. Hageja on arvetel näidatud summad tasunud, mida tõendab märge „perioodi jooksul laekunud“. Kuni kehtinud üürilepingu järgi tuli üürnikul üürile lisaks tasuda ka elektrienergia kasutamise eest vastavalt tegelikule kulule.
14.Seega juhul kui kostja oleks üürilepingu lõppedes vabastanud korteri, ei oleks tema poolt elektrienergia kasutamist toimunud ning hagejal oleks puudunud kohustus tasuda elektrienergia kasutamise eest. Seega loeb kohus hageja kahjunõude, mis väljendub elektrienergia eest kulutuste kandmises, põhjendatuks summas 971,90 krooni. Eelnevast lähtudes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 24 971,90 (24 000 + 971,90) krooni.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetaksekohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäi. Kostjalt AA kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 1 750 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-114747/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20262-26-108918/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja