12.05.2017.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-15-6812
Tsiviilasi
OÜ Kehra Agro hagi OÜ Sarapiku Piim vastu põhivõla 3 148,89 euro; sissenõutavaks muutunud viivise 393,61 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: OÜ Kehra Agro (reg.kood xxxx) Lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Kaarel Berg Seaduslik esindaja: Andrus Tang Kostja: OÜ Sarapiku Piim (reg.kood xxxx; asukoht Vaiatu küla, 45236 Kadrina vald) Lepinguline esindaja: Maarika Kutser Seaduslik esindaja: Anne Kullamägi
Hagi hind
4 691,84 eurot
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
Rahuldada OÜ Kehra Agro hagi OÜ Sarapiku Piim vastu. Mõista kostjalt OÜ Sarapiku Piim hageja OÜ Kehra Agro kasuks välja põhinõue 3148,89 eurot, 05.05.2015.a. seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 393,61 eurot ning viivis alates 06.05.2015.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,1% tasumata põhinõudelt päevas. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.
Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. I Hageja nõue ja seisukohad.
1.Hageja (rendileandja) ja kostja (rentnik) sõlmisid 12.2012 rendilepingu nr 7 kehtivusajaga 01.01.2013 – 31.12.2017.a., mille esemeks on hagejale kuuluv 23 ha suurune põllumaa, asukohaga xxxx maaüksus, Kadrina vald, Lääne-Virumaa (katastriüksus xxxx).
2.Tulenevalt hageja soovist eraldada elamut ümbritsev maaüksus ning põllu- ja metsamaa maaüksus, jagati xxxx kinnisasi 10.01.2013.a. esmalt kaheks katastriüksuseks: xxxx (2,07 ha; katastriüksus xxxx) ja xxxx (29,49 ha; katastriüksus xxxx). Seejärel moodustati mõlemast katastriüksusest eraldi kinnistud, mis kanti kinnistusraamatusse 31.10.2013.a. Selle tulemusel kujunes rendilepingu esemeks xxxx kinnistu (29,49 ha) osaks olev 23 ha suurune maaüksus.
3.Kostja tasus tähtaegselt 2013. aasta rendi summas 3013,90 (koos käibemaksuga). 26.11.2014.a. esitas hageja kostjale 2014. aasta rendi eest arve, millest 3148,88 eurot (koos käibemaksuga) moodustus rent rendilepingu alusel. Kuna kostja jättis rendi tasumata, edastas hageja 06.01.2015.a. e-kirjaga kostjale nõude rendi tasumiseks hoiatusega rendilepingu lõpetamise kohta. Hageja edastas kostjale 03.02.2015.a. e-kirjaga uue nõude võlgnevuse tasumiseks hoiatusega, et vastasel juhul loeb lepingu alates 16.02.2015.a. lõppenuks. Kostja renti ei tasunud, vaid edastas 16.02.2015.a. teate rendilepingu ülesütlemisest. Kostja põhjendas ülesütlemist hageja poolse lepingu rikkumisega. Hageja edastas seejärel 04.03.2015.a. kostjale uuesti nõude rendi tasumiseks, milles teatas, et loeb lepingu kostja rikkumise tõttu alates 16.02.2015.a. erakorraliselt üles öelduks ning nõuab kostjalt tasumata rendi ja viivise tasumist.
4.Kostjal puudus õigus rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja tugines ülesütlemisel järgmistele asjaoludele: rendilepingus oli lepingu eseme katastritunnuseks märgitud xxxx, kuid ülesütlemise avalduse hetkeks oli katastritunnus xxxx; kostja esitas 2014. aasta kevadel PRIA-le taotluse toetuse saamiseks, kuid siis ilmnes, et puudub võimalus toetust saada, kuna lepingus märgitud katastritunnust ei ole olemas; kostja ei ole saanud PRIA-lt mitte ühtegi toetust. Kostja leidis, et xxxx kinniasja jagamisega rikkus hageja rendilepingut, kuna muutus rendilepingu esemeks oleva maaüksuse katastriüksuse tunnus, mille tulemusel ei saanud kostja PRIA-st toetust. Kostja on seisukohal, et rendi tasumise kohustuse eelduseks on PRIA-lt toetuse saamine. Rendilepingu esemeks olev xxxx katastriüksus moodustati juba 10.01.2013.a. ning kinnistu kanti kinnistusraamatusse 30.10.2013.a. Kostja tasus 2013. aasta eesti renti, seega kinnistu jagamine ei mõjutanud poolte õigusi ja kohustusi rendilepingu täitmisel. Kostjal oli õigus ja võimalus kasutada lepingu eset lepingus ette nähtud vajadusel ja ulatuses, sh õigusega taotleda rendilepingu eseme eest PRIA-lt toetust. Samas ei ole PRIA-lt toetuse saamine rendi tasumise eelduseks ning toetuse mittesaamine ei vabasta kostjat rendi tasumisest. PRIA toetuse saamise seisukohalt omab tähtsust mitte katastriüksuse tunnus, vaid põllumassiivi tunnus. Rendilepingu ese paikneb põllumassiivil nr xxxx. Antud põllumassiivi number on püsinud muutumatuna alates rendilepingu sõlmimisest. PRIA kinnitab, et PRIA’sse ei ole
pöördutud kõnealuse põllumassiiviga seoses. Ei ole ka vastust, et PRIA oleks keeldunud toetuse maksmisest. Asjakohane ei ole ülesütlemise teates tehtud viide rendilepingu punktile 5.2. Tegemist on sättega, milles reguleeritakse rendi arvutamise metoodikat selliselt, et rendi suurus on võrdne Kadrina vallas makstava ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ja ebasoodsa ala toetusega (ESA). Rendi arvestamise aluseks võetakse PRIA poolt iga-aastaselt kehtestatav ÜPT ja ESA ühikumäär korrutatuna renditavate hektaritega. Puudub vaidlus, et 2014. aastal oli nimetatud määraks 114,09 eurot hektari kohta. Selle tulemusel kujuneski rendilepingu punkti 5.2 alusel 2014. aasta rendi suuruseks 2624,07 eurot, mis koos käibemaksuga moodustub summas 3148,88 eurot. Rendi tasumise kohustus tuleneb rendilepingu punktist 6.1. Vaidlusalusel aastal 2014, oli ÜPT määraks PRIA poolt määratud 114,09 eurot ja selle määra alusel ongi rentnikult renti nõudnud. Rendileping ei sätestanud hageja kohustust teavitada kostjat või kooskõlastada kostjaga xxxx kinnisasja jagamine. Alates kinnisasja jagamise kandmisest kinnistusraamatusse kuni kostja ülesütlemise avalduse esitamiseni ei esitanud kostja hagejale pretensioone seos lepingu eseme kasutamisega, sh seonduvalt xxxx kinnisasja jagamisega. Rendilepingu esemeks on põllumaa. On võimalik, et muutub katastriüksuse tunnus või kinnistu number, millel põllumaa asub, kuid see ei tähenda, et põllumaa lakkab eksisteerimast. Hageja ei ole rikkunud enda põhikohustust võimaldada põllumaa kasutamist. Rendilepingu punktis 4.1 on kostja kinnitanud, et on tutvunud rendilepingu eseme seisukorra ja asukoha plaaniga. Seega oli kostja teadlik rendilepingu eseme asukohast ning oli rendilepingu eset ka kasutanud. Kostja põhikohustus oli tasuda renti eseme kasutamise eest. Asjaolu, et on muutunud kinnisasja nimetus, ei vabasta kostjat rendi tasumise kohustusest.
5.Kostjal oli õigus ise taotleda kõiki rendilepingu esemega seotud toetusi otse PRIA-lt. Hageja ei olnud vastutav lepingu esemelt PRIA-lt toetuse taotlemise eest. Ühtlasi võttis kostja enda kanda toetuse taotlemisega seonduva asjaajamise ja võimaliku riisiko juhuks, kui toetus peaks jääma andmata. Hageja oli kohustatud andma vajadusel kostjale kaasaabi toetuse taotlemiseks. Kostja ei pöördunud rendilepingu kehtivuse ajal hageja poole seoses asjaoluga, et PRIA-lt toetuse taotlemisel esineb probleeme. Hageja oleks osutanud kostjale kaasaabi. Hageja ei rikkunud rendilepingut, mistõttu puudus kostjal alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks hageja rikkumise tõttu. Ülesütlemise avaldus sisaldas moonutatud faktilisi asjaolusid ning kostja väited olid otsitud põhjused, et vabaneda rendi tasumise kohustusest.
6.Rendilepingu järgi oli kostja kohustuseks tasuda hagejale renti iga jooksva aasta 31. detsembriks. 2014. aasta rent summas 3148,88 eurot (sh käibemaks) tuli tasuda hiljemalt 31.12.2014.a. Kostja jättis 2014. aasta eest rendi tasumata, mille kohta oli hageja esitanud talle 26.11.2014.a. arve.
8.Hageja ei pidanud üle 30-päevase võlgnevuse korral kostjate täitmiseks täiendavat tähtaega andma, vaid võis rendilepingu 10-päevase etteteatamisega koheselt üles öelda. Hageja andis kostjale 03.02.2015.a. e-kirjaga viimase võimaluse tasuda võlgnevus, hoiatades, et loeb vastasel juhul lepingu alates 16.02.2015.a. lõppenuks. Kuna kostja renti ei tasunud, luges hageja rendilepingu alates 16.02.2015.a. erakorraliselt üles öelduks. Omab tähtsust, kumb pool ütles lepingu üles, kuna hageja rahaline nõue seondub kostjapoolse rendilepingu rikkumisega, mis tõi ühtlasi kaasa rendilepingu erakorralise ülesütlemise hageja poolt.
9.Hageja nõuab kostjalt põhinõude 3148,89 euro tasumist ning lepingujärgset viivist, st 0,1% võlasummalt iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga (05.05.2015) moodustub sissenõutavaks muutunud viivis summas 125 x 3148,89 x 0,001 = 393,61 eurot. Hageja taotleb viivise, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni, arvestusega, et põhinõudelt kasvab viivis igapäevaselt määras 0,1%, s.o. 3,15 eurot päevas. II Kostja seisukohad.
10.Kostja ei tunnistanud tema vastu esitatud nõudeid ja palus jätta hagi rahuldamata.
11.Kostja katastriüksuste jagamisest teadlik ei olnud ning hageja ei teinud ettepanekut rendilepingusse muudatuste sisseviimiseks. Rendilepingu eset ei eksisteeri ning kostja ei nõustu nagu oleks xxxx kinnistu osaks olev 23 ha suurune maatükk automaatselt muutunud poolte vahel sõlmitud rendilepingu esemeks. Hageja ei ole esitanud ühtegi plaani, millelt nähtuks, missuguse kinnistu osa puhul peaks olema tegemist rendilepingu esemega.
12.Kuna poolte vahel on sõlmitud rendileping xxxx maaüksuse osas, siis puudus hagejal alus esitada rendiarve xxxx kinnistu eest. Arvelt ei kajastu rendisumma kujunemine ning hageja ei ole esitanud selles osas ühtegi tõendit. Kuna esimesel aastal kostja ei kasutanud maad, maksis ta rendi ära, kuigi selleks ajaks olid juba eraldi kinnistud moodustatud. Peale seda, kui kostja läks 2014.a. PRIA’sse toetust taotlema, siis ilmnes asjaolu, et lepingu esemeks olevat maaüksust ei ole olemas. Kostja ei ole kasutanud põllumaad. Rendileping sõlmiti. Valduse üleandmise kohta dokumenti koostatud ei ole. Rendilepingu p 11 näeb ette, kuidas lepingu muudatused fikseeritakse, kuid seda, et lepingu ese muutus, ei ole kuskil fikseeritud. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on muudatused tühised. Puudub vaidlus, et lepingu ese asub põllumassiivil nr xxxx. Põllumassiivi kaardil on suuruseks märgitud 19,56 ha. Suurused, kinnistu nimetused, katastritunnused on muutunud. Kui muutusid maaüksuste nimetused, ei olnud kostjal võimalik renditud põllumaad kasutama hakata. Sellist maaüksust ei olnud 2014.a. olemas. xxxx kinnistu pindala on 29,49 ha. Hageja rentis xxxx maaüksust, sellist kinnistut enam ei eksisteeri. 2013.a. kostja ei kasutanud maad ja maksis arve ära. 2014.a. tahtis hakata maad kasutama ja pöördus PRIA’sse toetuse saamiseks, kus selguski, et sellist maaüksust olemas ei ole.
13.Kostjal puudus igasugune võimalus PRIA-lt toetust taotleda, kuna toetuse taotlemise hetkel ei eksisteerinud enam rendilepingus märgitud xxxx maaüksust katastritunnusega xxxx. Andmete kontrollimisel selgus, et kostja poolt viidatud maaüksuse puhul on tegemist hoopis xxxx kinnistuga, mille katastritunnus on xxxx. Samas Maa-Ametist väljastatud põllumassiivi kaardi kohaselt on tegemist põllumassiiviga, mille number on xxxx ning selle suuruseks on 19,56 hektarit. Seega ei kattunud esitatud andmed rendilepingus märgituga ning kostjal ei olnudki võimalik esitada toetuse saamiseks taotlust PRIA-le maaüksuse osas, mille kasutamiseks tal ei olnud sõlmitud rendilepingut.
14.Ei oma tähtsust, kas rendileping öeldi üles kostja- või hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu. Kumbki pooltest ei ole vastaspoole ülesütlemist vaidlustanud ning mõlemad on märkinud rendisuhte lõppemise kuupäevaks 16.02.2015.a. Kui rendilepingu esemeks olev kinnisasi jagati, mille tulemusel muutus ka katastritunnus, puudutas see otseselt kostja õigusi ja kohustusi. Hageja oleks pidanud viima vastavad muudatused rendilepingusse sisse. Põllumaa puhul on tegemist konkreetse kinnisasjaga, mis on
vastava suurusega ning mis on ka konkreetse numbriga, et seda oleks võimalik teisest kinnisasjast eristada. Hageja kohustus on oma nõuet tõendada ning kuna vaidlust ei ole selles, et rendilepingu esemeks olev kinnistu on hiljem jagatud kaheks kinnisasjaks, siis peab hageja ka oma nõuet põhistama ning selgitama, kuidas rendilepingu ese jagati. Arve esitamise aluseks oli rendileping ning kuna lepingu esemeks oli xxxx maaüksus, siis esitada arve xxxx kinnistu eest, on hageja poolt meelevaldne ning alusetu.
15.Ainult põllumassiivi tunnuse märkimisest toetuse taotlemiseks ei piisa, kõik andmed kogumis peavad olema õiged. Põllumajandusministri 18.02.2014.a. määruse nr 10 „Ühtse pindalatoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord” § 5 lg 1 p 2 kohaselt esitab taotleja PRIA-le taotluse lisas esitatud põldude loetelu, millele on kantud andmed kogu põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada. Taotluse veerus 10 tuleb ära näidata kasutusõigus. Kui kostja pöördus PRIA poole sooviga esitada toetuse saamiseks taotlust, siis taotluse esitamiseni ta ei jõudnudki, kuna esmalt kontrolliti kostja poolt esitatud andmeid ning selgus, et põllumassiivi numbriga 61158292307, suurusega 19,56 hektarit osas puudub kostjal kasutusõigus. Seetõttu ei olnudki võimalik üldse toetuse saamiseks taotlust esitada. III Kohtu seisukoht ja põhjendused.
16.Hagi on esitatud rendilepingu alusel tasumata rendi ja viiviste nõudes. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle.
17.1.Pooled sõlmisid põllumajandusmaa rendilepingu nr 7 (tl 8-13) kehtivusajaga 01.01.2013 – 31.12.2017.a., mille esemeks on hagejale kuuluv 23 ha suurune põllumaa, asukohaga xxxx maaüksus, Kadrina vald, Lääne-Virumaa (katastriüksus xxxx). Kohus märgib, et kuigi kohtule on esitatud allkirjastamata lepingutekst, ei ole poolte vahel vaidlust, et rendileping poolte vahel sellises sõnastuses sõlmiti.
17.2.xxxx kinnisasi jagati 10.01.2013.a. esmalt kaheks katastriüksuseks: xxxx (2,07 ha; katastriüksus xxxx) ja xxxx (29,49 ha; katastriüksus xxxx). Seejärel moodustati mõlemast katastriüksusest eraldi kinnistud, mis kanti kinnistusraamatusse 31.10.2013.a. (tl 14-17).
17.3.Kostja tasus tähtaegselt 2013. aasta rendi eest arve nr 157 (tl 18) summas 3013,90 eurot. Hageja esitas 26.11.2014.a. kostjale 2014. aasta rendi eest arve nr 337 (tl 19) summas 3845,75 eurot, millest 3148,89 eurot moodustas xxxx kinnistu rent ning mille kostja jättis tasumata.
17.4.Hageja saatis kostjale meeldetuletusi arve nr 337 tasumiseks (tl 20, 21).
17.5.Kostja edastas hagejale 16.02.2015.a. teate rendilepingu ülesütlemisest (tl 22), põhjendades ülesütlemist hageja poolse lepingu rikkumisega. Hageja edastas 04.03.2015.a. kostjale korduva nõude rendi tasumiseks (tl 24-27), milles teatas, et loeb lepingu kostja
rikkumise tõttu alates 16.02.2015.a. erakorraliselt üles öelduks ning nõuab kostjalt tasumata rendi ja viivise tasumist.
18.Poolte vahel on vaidlus, kas kinnisasja jagamise tulemusena kujunes rendilepingu esemeks xxxx kinnistu (29,49 ha) osaks olev 23 ha suurune maaüksus. Kohus märgib esmalt, et asjaolu, et kõnealuse rendilepingu ese jagati, ei mõjuta iseenesest rendilepingu kehtivust. Kohtu hinnangul on määrav poolte tahe kinnistut ühelt poolt rentida ja teiselt poolt kasutada. Hageja on kinnitanud, et kostja sai kasutada hagejale kuuluvat 23 ha suurust maatükki ning kokku lepitud õigust ei mõjutanud ka xxxx kinnistu jagamine. Kohus leiab, et poolte vahel oli kehtiv rendileping, millest tulenesid pooltele õigused ja kohustused. Rendilepingu kohaselt oli lepingu esemeks 23 ha suurune põllumaa xxxx maaüksusel (tl 8). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on xxxx kinnistu (reg.osa nr xxxx) (tl 14) 10.01.2013.a. jagatud xxxx ja xxxx kinnistuteks. Viimase suurus on kinnistusraamatu kohaselt 29,49 ha ning arve nr 337 on esitatud arvestades maatüki suuruseks 23 ha (tl 19). Kohus märgib, et kuigi hageja väitel puudus tal rendilepingust tulenev kohustus teavitada kostjat või kooskõlastada temaga xxxx kinnisasja jagamine, võib selline kohustus tulla üldisest hea usu põhimõttest (VÕS § 23 lg 1 p 4). Ka rendilepingu punkti 8.6. kohaselt on rendileandja kohustatud juhinduma oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel rendilepingust ja õigusaktidest. Samas ei ole teavitamise kohustuse rikkumine käesoleva vaidluse lahendamisel määrava tähtsusega ega mõjuta lepingu kehtivust. Kohus leiab, et kui kostjale oli rendilepingu sõlmimisel arusaadav, milline maatükk on temale kasutamiseks antud, ei saanud tal pärast kinnistu jagamist selles osas küsimust tekkida. Hageja ei muutnud kinnistu jagamise järgselt lepingut ega teatanud kostjale maatüki jagamisest, seega ei muutunud ka nende vahel sõlmitud kokkulepe maatüki kasutamise osas. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväited, et maaüksuste nimetuste muutumisel ei olnud kostjal võimalik renditud põllumaad kasutama hakata. Kostja täitis poolte vahel sõlmitud lepingut ka jagamise järgselt, esitamata vastuväiteid ning seadmata kahtluse alla maatüki olemasolu.
19.Pooled vaidlevad, kumb pooltest on rendilepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja hinnangul ei oma tähtsust, kas rendileping öeldi üles kostja- või hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu. Kumbki pooltest ei ole vastaspoole ülesütlemist vaidlustanud ning mõlemad on märkinud rendisuhte lõppemise kuupäevaks 16.02.2015.a. Hageja arvates omab tähtsust, kumb pool ütles lepingu üles, kuna hageja rahaline nõue seondub kostjapoolse rendilepingu rikkumisega, mis tõi ühtlasi kaasa rendilepingu erakorralise ülesütlemise hageja poolt. Lepingu ülesütlemisega seonduvalt märgib kohus esmalt, et juhul kui hageja ütles lepingu kehtivalt üles, ei saanud kostja seda enam üles öelda. Kohus leiab, et ülesütlemise asjaolude tuvastamisel saab hinnata, kas pooled on lepingut rikkunud ning kas lepingust tulenevaid kohustusi tuli täita. Seega on oluline, kumb pool lepingu kehtivalt üles ütles. Ei ole vaidlust, et poolte vahel oli kehtiv rendileping ning et kostja ei tasunud 2014.a. eest renti. Hageja oli seisukohal, et ta ei pidanud rendilepingust tuleneva üle 30-päevase võlgnevuse korral kostjate täitmiseks täiendavat tähtaega andma, vaid võis rendilepingu 10-päevase
etteteatamisega koheselt üles öelda. Hageja andis kostjale 03.02.2015.a. e-kirjaga viimase võimaluse tasuda võlgnevus, hoiatades, et loeb vastasel juhul lepingu alates 16.02.2015.a. lõppenuks. Kuna kostja renti ei tasunud, luges hageja rendilepingu alates 16.02.2015.a. erakorraliselt üles öelduks. Rendilepingu punkti 12.2.1. kohaselt on rendileandjal õigus rendileping erakorraliselt üles öelda sellest rentnikule kirjalikult 10 päeva ette teatades ilma täitmiseks täiendavat tähtaega andmata, kui rentniku võlgnevus rendilepingust tuleneva rendi ja muude summade tasumisel ületab mistahes summas 30 päeva. VÕS § 196 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. VÕS § 116 lg 2 p 2-4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kohus on seisukohal, et hageja võis rendilepingu 10-päevase etteteatamistähtajaga üles öelda. Kohus leiab, et rendi tasumine oli rendilepingu eesmärki arvestades hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kuivõrd kostja ei ole 2014.a. renti tasunud, võis hageja lepingu erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Hageja on lepingu kehtivalt üles öelnud. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja lepingut üles öelda pärast seda, kui hageja oli lepingu juba üles öelnud. Isegi kui hageja ei oleks lepingut kehtivalt üles öelnud, ei teinud seda kehtivalt ka kostja. Kostja on rendilepingu üles öelnud 16.02.2015.a. erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata. Hageja leiab, et ei rikkunud rendilepingut, mistõttu puudus kostjal alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks hageja rikkumise tõttu. Kohus märgib, et vastavalt VÕS § 196 lg 3 võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Kostja on ülesütlemise teates märkinud, et 2013.a. teostatud tööde käigus põldude lõhkumise tõttu ei saanud rentnik asuda renditud maad kasutama; samuti, et 2014.a. kevadel ilmnes, et puudub võimalus PRIA-lt toetuse taotlemiseks, kuna rendilepingus märgitud katastritunnust ei ole olemas ja lepingus sätestatud põllumaa suurus ei vasta tegelikkusele. Kohus leiab, et kostja ei öelnud lepingut üles mõistliku aja jooksul ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teadasaamisest. Kostja teatas lepingu ülesütlemisest alles 16.02.2015.a., s.o pärast seda, kui hageja oli teatanud, et ütleb lepingu alates 16.02.2015.a. üles. Kohus leiab, et kui väidetavad lepingu rikkumised rendileandja poolt rikkusid kostja lepingust tulenevaid õigusi, pidanuks ta puudustele varem tähelepanu juhtima.
Samuti pole kostja tõendanud, et ta PRIA-le taotluse toetuse saamiseks esitas. Kostja on vaid suusõnaliselt kinnitanud, et taotlust sooviti esitada, kuid erinevatel põhjustel ei olnud võimalik taotlust vormistada. Ka taotluse vormistamise võimatust ei ole kostja tõendanud. Hageja on kohtule esitanud PRIA vastuse (tl 29), mille kohaselt ei olnud 05.05.2015.a. seisuga põllumassiivile nr xxxx keegi toetusi taotlenud. Põllumassiiv nr xxxx on registrisse kantud 09.01.2004.a (tl 70). Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et kostja PRIA-lt toetust taotleda oleks proovinud ja et kinnistu jagamise tõttu see ebaõnnestus.
20.Hageja nõuab kostjalt rendilepingu alusel tasumata rendi tasumist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rendilepingu punkti 6.1. kohaselt on rentniku kohustuseks tasuda rendileandja pangakontole kinnistu kasutamise eest renti. Rendilepingu punktis 5.2. on sätestatud rendi arvutamise metoodika. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kohus leiab, et 2014.a. rendi nõue muutus sissenõutavaks 31.12.2014.a., kuna poolte vahel sõlmitud rendilepingu punktis 5.4. on kokku lepitud, et rendi tasumise tähtaeg on hiljemalt iga jooksva aasta 31. detsember. Kohus leiab, et kuigi arves nr 337 on toodud arve tasumise tähtajaks 03.12.2014.a., on hageja kinnitanud, et järgiti lepingus sätestatud tähtaega, mis on ka kostja jaoks soodsam. Seega on rendi nõue muutunud sissenõutavaks. Kostja on leidnud, et arvelt ei kajastu rendisumma kujunemine ning hageja ei ole esitanud selles osas ühtegi tõendit. Kohus leiab, et pooled on rendisumma kujunemises lepinguga kokku leppinud, seega pidi kostja rendi arvestamise metoodikast teadlik olema, ega saa väita, et hageja ei ole tõendanud rendisumma kujunemist. Kohus märgib, et kuivõrd kostja tegevusala on piimakarjakasvatus ehk võib eeldada, et kostja on teadlik põllumajanduses kehtestatud toetustest, sai kostja vajadusel arvutada välja rendi suuruse. Kostja on seisukohal, et kuna arve esitamise aluseks oli rendileping ning kuna lepingu esemeks oli xxxx maaüksus, siis on meelevaldne ning alusetu esitada arve xxxx kinnistu eest. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et vastavalt poolte poolt lepingu punktis 5.4. reguleeritule pidanuks rentnik tasuma rendi ka juhul, kui rendileandja arvet ei esita. Seega arves märgitu ei vabasta kostjat kohustusest renti tasuda.
21.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
22.Vastavalt § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.