Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
12.mai 2017. a ,Võru tn 12 Põlva
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-19476
Tsiviilasi
Placet Group OÜ hagi P. K. võlgnevuse nõudes
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
vastu laenulepingust tuleneva
344,49 eurot Hageja: Placet Group OÜ – registrikood 11198910, asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120 Esindaja: Marek Aunver, Civilis Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected] Kostja: P. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:
Kirjalik menetlus
2 (4)
soovi tagaseljaotsuse tegemist. Käesoleval juhul ei ole hageja kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 15.02.2017.a. (tl 61). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on kostja ja Placet Group OÜ vahel 11.0622014. a sõlmitud laenuleping nr.TL923285. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1 ja 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 113 lg 1, 127 lg 1 ning TsMS § 367. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohtu praktikas on inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikke kulutusi vaadeldud võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku poolt raha maksmise kohustuse rikkumisega. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on hagiavalduses taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist võlgnevuselt 192,58 eurot alates 29.12.2016. a, s.o alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o 0,022 % päevas. Hagiavalduse esitamise, s.o 28.10.2015. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 14,01 eurot. Kohus on arvestanud viivist 0,022 % päevas põhivõlgnevuselt -192,58 eurot ajavahemiku 29.01.2016 (hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) kuni 12.05.2017 (kohtuotsuse tegemiseni) s.o 135 päeva eest summas 5,67 eurot (192,58 x 0,022% x 135). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 19,68 (14,01 +5,67) eurot. Edasi lisandub viivis protsendina põhinõudest –192,58 eurot x 0,022%, s.o 0,042 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni.
3 (4)
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot (tl.27) ning õigusabikulude summas 100 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud (tl 40), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt taotletud ulatuses on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 175 (75 + 100) eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.