OÜ Nurmiko Hulgi hagi XXXja XXXvastu võla, intessi, leppetrahvi ja viivise nõudes 21.828.- eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja arutamine
Hageja: OÜ Nurmiko Hulgi (registrikood 10525583, asukoht Juuliku tee 3, 75512 Juuliku küla, Saku vald, Harjumaa) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Siret Saks (OÜ Advokaadibüroo RASK, registrikood 12320552, asukoht Toompuiestee 33A, 10149 Tallinn) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate esindaja advokaat Meree Punab (Advokaadibüroo Varul, Ahtri 6A, Tallinn) 28.02.2017.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX ja XXX OÜ Nurmiko Hulgi kasuks solidaarselt poolte vahel 05.02.2015.a. sõlmitud laenulepingust nr 1005 tuleneva põhivõla katteks 8560.- eurot, intresside katteks 856.- eurot, leppetrahvi katteks 428.- eurot ja viiviste katteks 3695,43 eurot.
Menetluskulude jaotus ja nende rahalise suuruse kindlaksmääramine.
4.Jätta XXX ja XXX menetluskulud nende endi kanda ja OÜ Nurmiko Hulgi menetluskulud solidaarselt XXX ja XXX kanda.
Välja mõista XXX ja XXX OÜ Nurmiko Hulgi kasuks solidaarselt 2401,25 eurot hageja menetluskulude katteks.
6.Kohtuotsuse p-s 5 märgitud menetluskulud tuleb XXX ja XXX tasuda OÜ-le Nurmiko Hulgi viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist. Tasumisega viivitamise korral tuleb XXX ja XXX tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Välja mõista XXX ja XXX solidaarselt 200.- eurot riigilõivu riigituludesse. Riigilõiv tuleb XXX ja XXX tasuda 15 (viieteist) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfo lehele ja seal näidatud pangakontole märkides maksekorraldusse ka makseinfol märgitud viitenumbri. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida „Menetluskulu Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-16-17024“ ning menetluskulu tasumist tõendav dokument tuleb esitada kohtule. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded kostjate vastu ja nende põhjendused.
1.11.10.2016.a. kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Nurmiko Hulgi OÜ ning kostjad XXX ja XXX 05.02.2015.a. laenulepingu nr 1005, mille kohaselt laenas hageja kostjatele 8560.- eurot, kostjad kinnitasid laenulepingus raha kättesaamist ning kohustusid laenusumma hagejale tagastama hiljemalt 31.12.2016.a.
2.27.02.2015.a. sõlmisid pooled hüpoteegi seadmise lepingu, millega seati kostjatele kuuluvale kinnistule asukohaga XXX, hüpoteek hageja kasuks summas 12.000.- eurot poolte vahel sõlmitud laenulepingu tagamiseks.
Lk (6)
3.Hageja esitas kostjale arved XXX, XXX, XXX laenulepingus kokku lepitud intresside tasumiseks, kuid kostjad jätsid intressid tasumata kolmel järjestikusel kuul, millest tulenevalt ütles hageja kostjatega sõlmitud laenulepingu 17.06.2015.a. üles alates 30.06.2015.a.
4.06.05.2015.a. võõrandas XXX 2 kinnistust (XXX ja XXX) XXX.
5.30.06.2015.a. arestis kohtutäitur kostjatele kuuluva, kuid hageja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistu, ning algatas täitemenetluse. Kohtutäitur Kaire Põlts sundvõõrandas hüpoteegiga tagatud kinnistu ja hageja nõue kostjate vastu sai rahuldatud summas 4894,57 eurot, millega hageja luges osaliselt tasutuks oma viivisenõude kostjate vastu.
6.Kuna kostjad ei ole hagejale laenu tagasi maksnud, palub hageja kostjatelt välja mõista põhivõla katteks 8560.- eurot, lepptrahvi 428.- eurot, intressi 856.- eurot ja viivist perioodi 30.09.2015.a. kuni 11.11.2016.a. eest (hagi esitamine) summas 2381,43 eurot (täpsustatud hagiavaldus t/l 114 pöördel) ning veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist kuni põhivõla tasumiseni kostjate poolt.
7.Oma nõuete tõendamiseks kostjate vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte vahel 05.02.2015.a. sõlmitud laenulepingu, 27.02.2015.a poolte vahel sõlmitud kinnistu jagamise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, XXX volikirja XXX, hageja poolt esitatud 3 intressiarvet XXX, 17.06.2015.a. hageja poolt kostjatele tehtud laenulepingu ülesütlemise teade, kinnistusraamatu väljavõtted kinnistute XXX ja XXX ning kinnistu XXX kohta, kinnistu XXX arestimise akt kohtutäitur Kaire Põltsi poolt, kohtutäitur Kaire Põltsi poolt avaldatud kinnistu XXX vara enampakkumise teate ja OÜ XXX lill 2014.a. majandusaasta aruande. Kostja vastuväited ja põhjendused.
8.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole hagejal nende vastu nõuet laenulepingu alusel, sest kostjad pole hagejalt laenu võtnud ega hageja neile ka laenu andnud. Tegelikult ostis XXX äriühing OÜ-lt Rodak-E kaupa, kuid jäi hagejale võlgu 8544,99 eurot. Hageja hakkas kostjaid survestama võlga tasuma ja kostjad sõlmisidki hagejaga laenulepingu, mis tegelikult on kostjate arvates näilik ehk tühine. Kuna tühisel tehingul ei ole TsÜS § 89 lg 5 alusel õiguslikke tagajärgi, ei kuulu hagi rahuldamisele.
9.Alternatiivselt palusid kostjad, juhul kui kohus leiab, et hagi on siiski põhjendatud, vähendada hagetavat viivist mõistliku suuruseni vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-25-16.
10.Oma vastuväidete tõendamiseks esitasid kostjad OÜ Rodak-E äriregistrikaardi, OÜ Rodak-E 2013.a. majandusaasta aruande, hageja raamatupidaja e-kirja OÜ-le Rodak-E, OÜ Nurmiko Hulgi poolt OÜ-le Rodak-E saadetud saldokinnituse, kohtutäitur Kaire Põltsi poolt koostatud kinnistu müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamise. Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
11.Hageja ei vaidlusta asjaolu, et OÜ Rodak-E oli hagejale võlgu ja kostjad võtsid eraisikutena OÜ Rodak-E kohustused hageja ees üle vastavalt VÕS § 396 lg 2 sätestatule ning sõlmisid hagejaga laenulepingu. Selleks oli olemas ka Nurmiko Hulgi OÜ nõusolek.
Lk (6)
12.Nimetatust tulenevalt ei ole ka poolte vahel sõlmitud laenuleping näilik ega tulenevalt nimetatust tühine.
13.Hageja vaidleb vastu kostja taotlusele vähendada viiviseid ja leiab, et kostjate poolt viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-25-16 ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest kostjad ei ole tarbijad, mistõttu tarbijakaitsenormid käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. Käesoleva hagi aluseks olev tehing on otseselt seostatav kostjate ettevõtlusega. Pealegi on kostjad allkirjastanud laenulepingu just selles kokku lepitud viivise määraga. Kohtuotsuse põhjendused.
14.Kohus juhindub otsuse tegemisel materiaalõigusliku alusena Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma laenulepinguga teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga, VÕS § 76 lg 1 ja 3 sätestatust, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lisaks eeltoodule kontrollib kohus kas poolte vahel sõlmitud tehing on näilik TsÜS § 89 kohaselt ja seetõttu tühine või on poolte vahel sõlmitud leping sõlmitud vastavalt VÕS § 396 lõikele 2. Näiliku tehingu mõiste sätestab TsÜS § 89 lg 1 ning osundatud seadusesätte kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varajata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kostjad sisustavad oma väite näilikust tehingust sellega, et hageja survestas neid allkirjastama laenulepingut, kuna nende äriühing OÜ Rodak-E oli hageja ees võlgu.
15.Kohus on seisukohal, et kostjate poolt esiletoodud asjaoludel ei ole tehing näilik, sest pooled ei sõlminud omavahel laenulepingut kokkuleppega, et sellel ei ole õiguslikke tagajärgi ega ka eesmärgiga varajata mõnd muud tehingut mida pooled tegelikult teha tahtsid. Kuna vaidlusalune tehing ei ole poolte vahel näilik, ei ole ta ka tühine. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et nad sõlmisid 5. veebruaril 2015.a. laenuleping nr 1005 seetõttu, et kostjate äriühing oli jäänud hagejale võlgu, on nimetatud tehing kooskõlas VÕS § 396 lg 2 sätestatud, mille kohaselt on kohustuse ülevõtmine laenuna lubatav.
16.Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle võlgnetava põhivõla suuruse üle ega ka selle üle, et pooled leppisid laenulepingu p-s 4.1. kokku, et laenusaaja kohustub tasuma laenuandjale intressi 2,5 % kuus ning leppetrahvi 5 % laenusummast, kui laenuandja lepingu p 8.4.alusel üles ütleb (lepingu p 8.5), samuti, et laenu ja intressi õigeaegsel tasumata jätmisel on laenuandjal õigus nõuda viivist 5 % kuus tähtaegselt tasumata summalt, on hagi rahuldamine kostjate vastu põhjendatud.
17.Kohus nõustub hagejaga, et kostjate suhtes ei kehti viivise väljamõistmisel käesoleval juhul tarbijakaitsenormid, sest kostjad on laenulepingu hagejaga ka nende oma väidetel sõlminud põhjusel, et neile kuuluv äriühing jäi hagejale võlgu. Seega ei ole kostjad käesoleva laenulepingu poolena tarbijad, kuna sõlmitud leping oli otseselt seotud kostjate ettevõtlusega.
Lk (6)
Arvestades aga sissenõudja õigustatud huvi ja poolte majandusliku seisundiga, samuti sellega, et hageja on täitementluse käigus 4894,57 eurot esialgselt hagetud viivisest kätte saanud, ning, et kostjatel on õigus taotleda viivise vähendamist VÕS § 162 lg 1 ja § 113 lg 8 alusel ja hagejal on õigus taotleda viivise väljamõistmist ka TsMS § 367 esimese lause järgi mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, peab kohus põhjendatuks kostjatelt väljamõistetava viivise suurust piirata põhinõude suuruseni arvestades ka täitemenetluse käigus täidetud hageja viivisenõudega, sest hageja ei ole tõendanud suuremat kahju (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18). Eeltoodust tulenevalt oleks hagejal õigus nõuda kostjalt viivist perioodi 01.07.2015.a. (nõue muutus sissenõutavaks) kuni 10.05.2017.a. (kohtuotsuse tegemise aeg) eest ehk 22 kuu ja 10 päeva eest kokku 9554,06 eurot, kuid kuna kohus asus seisukohale, et viivise väljamõistmine põhivõlast suuremas summas ei ole põhjendatud ja hageja on saanud täitemenetluse käigus viiviste katteks 4894,57 eurot, tuleb kostjatelt välja mõista hageja kasuks täiendavalt viivist 3695,43 eurot (8560 -4894,57). Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
18.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude kostjate vastu ja piirab üksnes üle põhivõla ulatuvate viiviste suurust, on põhjendatud hageja menetluskulud jätta kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.
19.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskuluna riigilõivu hagi esitamisel 700.- eurot ja tema kulud õigusabile 1701,25 eurot ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja esindaja sõnul osutas ta hagejale õigusabiteenuseid hinnaga 120.- €/h (ilma käibemaksuta) ja kokku osutati õigusabi 14,05 tunni ulatuses. Menetluskulude väljamõistmisel palub hageja määrata, et kohustatud isik peab tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostjad paluvad kohtul hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning leiavad, et kulutatud aeg ei ole vastavuses vaidluse sisu ja esitatud dokumentide mahuga. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses riigilõivu põhivõla ja kõrvalnõuete esitamise eest kokku 700.- eurot (t/l 52) Hageja palub kostjalt välja mõista ka lepingulise esindaja kulu kokku summas 1701,25 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud, mis on tekkinud seoses hagiavalduse menetlemisega kohtus, on põhjendatud täies ulatuses ning need vastavad hageja esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele, nende tegemiseks kulunud ajale ning kohtusse esitatud menetlusdokumentidele. Hageja esindamine kohtus alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuistungi toimumiseni kaasaarvatud kokku 14,05 tunni ulatuses ei ole kohtu hinnangul ülepaisutatud ajakulu, vaid on kooskõlas esitatud menetlusdokumentide mahuga ja kohtuistungi toimumise ajaga. Kohtu hinnangul on vandeadvkoaadi tunnitasu 120 €/h tunnis samuti põhjendatud kulu ning kooskõlas kohtupraktikaga.
Lk (6)
Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjatelt solidaarselt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 2401,25 eurot ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane. Kuna hageja on taotlenud kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätestatuga menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, rahuldab kohus ka hageja sellekohase taotluse. Tsiviilasja hinna määramine ja kostjatelt täiendava riigilõivu riigi tuludesse väljamõistmine.
20.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 lg 1 ning lg 2 sätestatust, milliste kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning TsMS § 367 sätestatud kõrvalnõuete hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli hagi esitamisel põhivõlg 8560.- eurot, leppetrahv 428.- eurot, intress 856.- eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 6848.eurot ja viivis kuni põhinõude tõitmiseni, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 21.828.- eurot (8560 + 428 + 856 + 6848 + 5136 /aastane viivise määr/), mitte 17.120.- eurot nagu hageja on ekslikult hagiavalduses märkinud.
21.Kuna hageja on ekslikult maksnud hagi esitamisel riigilõivu 700.- eurot, kuid oleks pidanud maksma vastavalt hagihinnale ja RLS § 59 lg 1 ja riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatule 900.- eurot, ja kohus rahuldab hageja nõude kostjate vastu, tuleb kostjatelt välja mõista TsMS § 179 lg 1 alusel täiendavat riigilõivu 200.- eurot. TsMS § 179 lõike 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 (viieteist) päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 7 aegub kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi 3 (kolme) aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse TsÜS-is nõuete aegumise kohta sätestatut. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi muudetud Tallinna ringkonnakohtu 30.05.2018 kohtuotsusega.
Lk (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.