MM kaebus Tallinna kohtutäituri Arvi Pingi 29. detsembri 2015. a otsuse peale täiteasjas nr 024/2015/1546 ja 22. jaanuari 2016. a otsuse peale täiteasjas nr 024/2015/1808
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. septembri 2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna kohtutäituri Arvi Pingi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) MM Puudutatud isik I (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Arvi Pink Puudutatud isik II (sissenõudja) AS MiniCredit, seaduslik esindaja VJ, volitatud esindaja Ingrid Nook
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 6. septembri 2016. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-16-2102 muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
2.Jätta Tallinna kohtutäituri Arvi Pingi määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tallinna kohtutäituri Arvi Pingi kanda. MM-l ja AS-il MiniCredit ei ole määruskaebuse läbivaatamisel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest määruskaebuse.
1.MM (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 8. veebruaril 2016 kaebused kohtutäituri Arvi Pingi (kohtutäitur) 29. detsembri 2015. a otsusele täiteasjas nr 024/2015/1546 ja 22. jaanuari 2016. a otsusele täiteasjas 024/2015/1808. Avaldaja palus vaidlustatud otsused ja
22.detsembri 2015. a arestimisakti täiteasjas nr 024/2015/1808 tühistada ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebuseid uuesti läbi vaatama. Avaldaja palus kohtumäärusesse märkida, et avaldaja SEB Pank pangakonto tuleb arestist vabastada ühe palga alammäära ulatuses ja/või toimetuleku toetuse määra ulatuses ja/või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi määra ulatuses ning et mittearestitava raha kasutamise eest tuleb kohtutäituril tasuda intressi ja pangaülekande kulud. Avalduse põhjenduste kohaselt on kohtutäituri menetluses kaks täiteasja avaldaja vastu (täiteasjad nr 024/2015/1546 ja nr 024/2015/1808). Täiteasjas nr 024/2015/1546 sai avaldaja täitmisteate kätte 26. oktoobril 2015 ning 3. novembril 2015 esitas ta kohtutäiturile avalduse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks või SEB Pank pangakonto ühe palga alammäära ulatuses vabastamiseks. 2. detsembril 2015 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, millele lisas ka pangakonto väljavõtte. Sellest nähtub, et avaldaja kontole laekub toimetulekutoetus summas 96 eurot 87 senti. 29. detsembri 2015 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Täiteasjas nr 024/2015/1808 esitas avaldaja kohtutäiturile 28. detsembril 2015 kaebuse, millele lisas samuti SEB Pank pangakonto väljavõtte. Avaldaja palus vabastada tema arvelduskonto ühe palga alammäära ulatuses. Kohtutäitur on jätnud täitmata seadusest tulenevad üldised nõuded (tahteavalduste ja kaebuste kohta kinnituste andmine) ega ole tõendanud dokumentide kättetoimetamist. 22. jaanuari 2016 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata.
2.Kohtutäitur vaidles kaebustele vastu ja jäi oma 29. detsembri 2015 ja 22. jaanuari 2016 otsustes väljendatud seisukohtade juurde. Kohtutäitur palus kohtul jätta kaebused läbi vaatamata osas, milles avaldaja väljendas rahulolematust täitmisteate kättetoimetamisega täiteasjas nr 024/2015/1808 ja täitmisteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisega, sest nende asjaolude peale pole avaldaja kohtutäiturile kaebust esitanud. Kohtutäituri selgituste kohaselt sai avaldaja täiteasjas nr 024/2015/1546 menetlusdokumendid isiklikult kätte 26. oktoobril 2015 ning nõude vabatahtliku täitmise tähtajaks oli 5. november 2015. 3. novembril 2015 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse, milles palus pikendada vabatahtliku täitmise tähtaega kolme kuuni (alternatiivselt 30 päevani) ning vabastada arestist oma pangakonto ühe kuupalga alammäära ulatuses. Sissenõudja ei olnud tähtaja pikendamisega nõus. 13. novembri 2015 kirjas selgitas kohtutäitur avaldajale, et tähtaega ei ole võimalik pikendada ja et avaldaja peab tõendama, et tal on mittearestitavaid sissetulekuid. 17. novembril 2015 arestis kohtutäitur avaldaja pangakontod ning edastas arestimise akti koopia 18. novembril 2015 avaldajale. Avaldaja esitas 2. detsembril 2015 kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles palus tagastada toimetulekutoetuse (90 eurot). Kohtutäitur jättis 29. detsembri 2015 otsusega kaebuse rahuldamata, sest avaldaja pole kohtutäiturile tõendanud sissetulekute olemasolu.
2-16-2102 Täiteasjas nr 024/2015/1808 arestis kohtutäitur avaldaja pangakontod 22. detsembril 2015 ja edastas 23. detsembril 2015 avaldajale arestimisakti koopia. 28. detsembril 2015 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles palus vabastada arestist avaldaja sissetuleku ühe palga alammäära ulatuses ja/või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi määra ulatuses. Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse 22. jaanuari 2016 otsusega rahuldamata, sest avaldaja pole kohtutäiturile tõendanud sissetuleku olemasolu.
3.AS MiniCredit (puudutatud isik, sissenõudja) kaebuste rahuldamist ei toetanud. Avaldaja pole oma kohustusi täitnud ning tema pangakontode arestimine on õigustatud. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 6. septembri 2016. a määrusega kaebused osaliselt. Maakohus tühistas kohtutäituri 29. detsembri 2015 otsuse täiteasjas nr 024/2015/1546 toimetulekutoetuse arestimise osas ja kohustas kohtutäiturit konto arestist vabastamise taotlust uuesti läbi vaatama. Maakohus tühistas ka kohtutäituri 22. jaanuari 2016 otsuse täiteasjas nr 024/2015/1808 ning selles täiteasjas tehtud 22. detsembri 2015. a arestimisakti toimetulekutoetuse arestimise osas. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kohtutäitur rikkunud seadust, kui jättis täiteasjas nr 024/2015/1546 vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamata. Sissenõudja ei nõustunud tähtaja pikendamisega üle 30 päeva ning kuna kohtutäitur määras nõude vabatahtlikuks täitmiseks 10 päeva, on kohtutäituri tegevus olnud kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 25 lg-s 1 sätestatuga. Kohtutäituri tegevus on olnud õiguspärane ka menetlusdokumentide kättetoimetamisel. Avaldaja on kohtutäiturile saatnud täiteasjas nr 024/2015/1546 menetlusdokumente kahelt elektronposti aadressilt. Sellega on avaldaja avaldanud kohtutäiturile enda sidevahendi andmed. Kohtutäituril on õigus kasutada kõiki seaduses lubatud võimalusi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, sh saata menetlusdokumente kohtutäiturile teadaolevatele aadressidele ja sidevahendeid kasutades. Kohtutäitur on jätnud õiguspäraselt rahuldamata avaldaja kaebuse osas, milles avaldaja taotles toimetulekutoetuse (90 eurot) tagastamist. 17. novembri 2015. a vara kontol arestimise akt täiteasjas nr 024/2015/1546 on saadetud 18. novembril 2015 avaldaja mõlemale e-postiaadressile. Kuna avaldaja on need e-posti aadressid kohtutäiturile ise avaldanud, on kohtutäitur lugenud arestimisakti TMS § 10 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel õiguspäraselt kätte saaduks 23. novembril 2016. TMS § 43 lg 1 ja TMS § 133 lg 1 teist lauset tuleb tõlgendada selliselt, et kohtutäitur ei või oma kontolt raha üle kanda sissenõudjale enne, kui on täidetud TMS § 115 lg 3 ja lg 4 kolmanda lause tingimused ning on möödunud mõistlik aeg (s.o üldjuhul kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates), mille jooksul võlgnik saaks esitada TMS § 133 lg 1 teises lauses nimetatud avalduse. Sellest tulenevalt oli kohtutäitur 27. novembril 2015 õigustatud raha sissenõudjale edasi kandma. Kuna avaldaja esitas taotluse toimetulekutoetuse arestist vabastamiseks 2. detsembril 2015, võis kohtutäitur selleks ajaks raha sissenõudjale juba edasi kanda. Põhjendatud ei ole avaldaja taotlus vabastada tema SEB Pank konto palga alamäära ulatuses, sest TMS § 130 jj mõttes ei ole igasugune pangakontole laekuv summa selliseks sissetulekuks. Avaldaja pole tõendanud, et selline sissetulek tema kontole laekub.
2-16-2102 Kohtutäituri 29. detsembri 2015 otsus täiteasjas nr 024/2015/1546 on siiski põhjendamatu osas, milles kohtutäitur ei vabastanud avaldaja pangakontot arestist toimetulekutoetuse osas. Avaldaja on 2. detsembril 2015 taotlenud toimetulekutoetuse ulatuses SEB Pank konto arestist vabastamist ja on kaebuses välja toonud, et avaldajale laekub sissetulekuna sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (toimetulekutoetus). Kui avaldaja sissetulekud suurenevad, on tal TMS § 133 lg 1 teisest lausest tulenevalt võimalik esitada kohtutäiturile vastav taotlus, mida avaldaja on 2. detsembril 2015 ka teinud. Täiteasjas nr 024/2015/1808 esitatud kaebus on samuti osaliselt põhjendatud. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja need väited, mida avaldaja ei esitanud 28. detsembri 2015 kaebuses kohtutäiturile. Kuna avaldaja taotles kohtule esitatud kaebuses ka 22. detsembri 2015 arestimisakti tühistamist selles täiteasjas, tühistas maakohus osaliselt ka arestimisakti. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja kaebused kohtutäituri otsustele rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei tea kohtutäitur, kas võlgnikul on selliseid sissetulekuid, mida seadus ei luba arestida. See teave tuleb võlgnikul endal õigel ajal kohtutäiturile esitada. Alles siis saab ja peab kohtutäitur järgima sissetuleku arestimise keeldu. Toimetulekutoetust määrab ja maksab sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 1 järgi kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. Seetõttu on toimetulekutoetuse määr ja maksmine ajas muutuv ning võlgnikul tuleb (vajadusel iga kuu) kohtutäiturile tõendada selle toetuse saamist. Vaidlustatud kohtutäituri otsuste tegemise aja seisuga ei olnud avaldaja kohtutäiturile nõutavaid dokumente esitanud. Avaldaja esitas alles 28. jaanuaril 2016 pangakonto väljavõtte. Selleks ajaks sisaldas avaldaja esitatud dokument juba vanu andmeid (november 2015). Kohtutäituril ei olnud ega ole ka praegu teavet selle kohta, kas avaldajal on sissetulekuid, millele seadus keelab sissenõuet pöörata. Maakohtu määruse resolutsiooni p 2, mille kohaselt on kohtutäitur kohustatud avaldaja taotluse konto arestist vabastamiseks toimetulekutoetuse määra ulatuses uuesti läbi vaatama, ei muuda olematuks fakti, et avaldaja pole esitatud kohtutäiturile nõuetekohaseid dokumente.
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Sissenõudja ei esitanud määruskaebusele seisukohta.
7.Harju Maakohus võttis kohtutäituri määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, mistõttu tuleb jätta määruskaebus TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi.
2-16-2102 Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 695 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, milles maakohus rahuldas avaldaja kaebused ja tühistas kohtutäituri otsused osas, milles kohtutäitur jättis otsust tehes arvestamata asjaolu, et võlgnik saab toimetulekutoetust, ning arestis selles osas võlgniku pangakontod. Muus osas ei ole maakohtu määruse peale määruskaebust esitatud.
9.Kohtutäitur ei nõustu määruskaebuses sellega, et ta peab jätma arestimata võlgniku toimetulekutoetuse, ilma et võlgnik iga kuu tõendaks talle sellise sissetuleku saamist ja suurust. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtutäituri käsitus kooskõlas seaduse ega Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et TMS §-dest 130–136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks mh võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised, samuti enammakstud tulumaksu tagastusnõue. Seejuures on TMS §-de 130–136 põhieesmärgiks tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 133 lg 1 esimese lause järgi märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Seega peab kohtutäitur olenemata võlgniku muudest laekumisest märkima, et arestimisele ei kuulu sissetulek ühe kuupalga alammäära ulatuses (Vt Riigikohtu
15.märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-12-166-16, p 15). 2015. aastal oli Vabariigi Valituse 28. novembri 2013. a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 2 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Vabariigi Valituse 18. detsembri 2015. a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 1 kohaselt oli 2016. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot ja § 1 lg 2 järgi 2017. aastal 470 eurot. Seega pidi kohtutäitur 17. novembri 2015. a ja 22. detsembri 2015. a arestimisaktides märkima, et võlgniku sissetulekust ei kuulu iga kuu arestimisele 390 eurot. Seda ei ole aga kohtutäitur teinud. Kuna võlgniku saadav toimetulekutoetus ei ületanud nimetatud summat, ei oleks iseenesest juba TMS § 132 lg 1 järgi tohtinud kohtutäitur tema sissetulekut arestida. Seega on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et vähemalt toimetulekutoetuse ulatuses on võlgniku pangakonto arestimise põhjendamatu.
10.Lisaks juhib kolleegium tähelepanu Riigikohtu hiljuti väljendatud seisukohale, TMS § 133 lg 1 ei keela märkida arestimisakti muid olulisi asjaolusid peale TMS § 132 lg-s 1 märgitud rahasumma. Kohtutäitur peab juhul, kui ilmnevad TMS §-s 131 märgitud asjaolud, arestimisakti viivituseta täiendama. Kui kohtutäiturile on teada, et võlgniku pangakontole laekub toimetulekutoetus, tuleb täituril pangale edastatavas teates mh märkida, et arestimisele ei kuulu kohalikult omavalitsuselt laekuv toimetulekutoetus. Kahtluse korral on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult kui ka kohalikult omavalitsuselt (TMS § 26 lg-d 1 ja 2). Võlgnikule TMS § 133 lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud
2-16-2102 õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit kohustusest koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8). Sellele tuginedes ei nõustu kolleegium kohtutäituri arusaamaga, et toimetulekutoetuse osas pangakonto arestist vabastamine saab toimuda iga kuu võlgniku esitatud tõendite alusel. Kuigi pangakonto väljavõtte, kohaliku omavalituse makstavat toimetulekutoetuse määramist tõendavate dokumentide ja TMS § 133 lg 1 kohase avalduse esitamist ei saa pidada võlgniku jaoks liiga koormavaks, on kolleegium arvamusel, et tarbetute vaidluste vältimiseks ja TMS §-de 130-136 eesmärkide täitmiseks tuleb võlgnikule tagada arestimisele mittekuuluvate summade igakuine kättesaamine kas kohe arestimisakti koostamisel või TMS § 133 lg 1 kohase avalduse kohtutäiturini jõudmisel. Kui kohtutäituril on kahtlus, et võlgnikule on toimetulekutoetuse maksmine lõpetatud, on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta täiendavat teavet nii võlgnikult, kui ka kohalikult omavalitsuselt (TMS § 26 lg-d 1 ja 2). TMS §-s 261 sätestatud tingimustel on kohtutäituril õigus määrata teabe esitamiseks kohustatud isikule sunniraha kohustuse täitmisele sundimiseks.
11.Kolleegium nõustub kohtutäituriga selles, et kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel, mille esitamiseks peab võlgnikule olema tagatud mõistlik võimalus. Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et avaldajal oli selline võimalus tagatud ja avaldaja on oma kaebeõigust ka edukalt realiseerinud. Asjakohase avalduse (või kaebuse) saamisel tuleks kohtutäituril siiski arestimisele mittekuuluva summa ulatuses võlgniku arvelduskonto vabastada ning arestimise akti vastavas osas muuta (TMS § 133 lg 1 teine lause).
12.Neil põhjustel tuleb jätta kohtutäituri määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Võlgnik kinnitas, et tal ei ole määruskaebuse menetlemisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kuna sissenõudja ei ole esitanud määruskaebusele vastuväiteid, ei ole ka temal hüvitatavaid menetluskulusid määruskaebemenetluses tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.