06. september 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-2102
Tsiviilasi
Xxxx(Xxxx) kaebus Tallinna kohtutäituri Arvi Pingi (Pink) 29.12.2015 otsuse peale täiteasjas nr 024/2015/1546 ja 22.01.2016 otsuse peale täiteasjas nr 024/2015/1808
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik)
Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (isikukood 37502120280, aadress Narva mnt 7D, 10117 Tallinn, elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 2 (sissenõudja)
AS MiniCredit (registrikood 11551909, aadress Viru väljak 2, 10111 Tallinn) Seaduslik esindaja juhatuse liige xxxx(elektronpost xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada osaliselt Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) kaebus Tallinna kohtutäituri Arvi Pingi (Pink, isikukood 37502120280) 29.12.2015.a otsuse peale täiteasjas nr 024/2015/1546 ja 22.01.2016.a otsuse peale täiteasjas nr 024/2015/1808.
2.Tühistada Tallinna kohtutäituri Arvi Pingi (Pink, isikukood 37502120280) 29.12.2015.a otsus täiteasjas nr 024/2015/1546 osas, millega jäeti rahuldamata kaebuse lahendamisel konto arestist vabastamine toimetulekutoetuse määra ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx). Kohtutäitur on kohustatud avaldaja taotluse konto arestist vabastamiseks toimetulekutoetuse määra ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) uuesti läbi vaatama.
3.Tühistada Tallinna kohtutäituri Arvi Pingi (Pink, isikukood 37502120280) 22.01.2016.a otsus täiteasjas nr 024/2015/1808 osas, millega jäeti rahuldamata kaebuse lahendamisel konto arestist vabastamine toimetulekutoetuse määra ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx).
4.Tühistada 22.12.2015.a arestimisakt täiteasjas nr 024/2015/1808 osas, millega on arestitud SEB pangas konto (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) laekuva toimetulekutoetuse määra ulatuses.
5.Asendada jõustunud kohtumääruses Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) nimi tähemärgiga XX ning mitte avalikustada tema isikukoodi ja aadressi.
7.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Xxxx (avaldaja, võlgnik) esitas 08.02.2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pingi (kohtutäitur) 29.12.2015 otsuse peale täiteasjas nr 024/2015/1546 ja 22.01.2016 otsuse peale täiteasjas nr 024/2015/1808. Kohus vaatas kaebuse 23.02.2016 läbi ja tuvastas kaebuse puudused. Kohus jättis 07.03.2016 määrusega kaebuse puuduste tõttu käiguta. Võlgnik esitas 12.04.2016 kohtule puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendi koos menetlusabi taotlusega. Kohus rahuldas võlgniku taotluse menetlusabi saamiseks. Kohus algatas 15.06.2016 määrusega kaebuse alusel menetluse.
2.Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes kaebuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Täiteasjas nr 024/2015/1546 sai avaldaja 26.10.2015 postkastist kätte täitmisteate. Avaldaja 03.11.2015 esitas elektronpostilt xxxx kohtutäiturile taotluse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks ja konto arestimisest vabastamiseks. Kohtutäitur on andnud vabatahtliku täitmise ajaks 10 päeva alates täitmiseteate kättetoimetamise päevast alates (kuni 05.11.2015). Kuna kohtutäitur on seotud täitemenetluses täitetoimingute puhul formaliseeritud printsiibiga, siis vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamise kohustus tuleneb seadusest ja pikema kui 30 päevase vabatahtliku tähtaja saab kohtutäitur määrata sissenõudja nõusolekul. Ilma vabatahtliku tähtaja pikendamiseta ja/või arvelduskonto arestist vabastamiseta TMS § 132 lg 1 alusel, on avaldajal riivatud põhiseaduse (PS) §-ga 10 tagatud õigust inimväärikalt toime tulla sotsiaalriigis. Avaldaja taotles pikendada täiteasjas nr 024/2015/1546 vabatahtliku täitmise tähtaega kolme kuuni alates täitmisteate kättetoimetamisest alates, juhul kui taotlus jääb rahuldamata, siis pikendada vabatahtliku täitmise tähtaega 30-ne päevani alates täitmisteate kättetoimetamisest arvates; juhul kui taotlus jääb rahuldamata, siis vabastada arestist sissetulek ühe palga alammäära ulatuses võlgniku kontol SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx). Kohtutäitur tegi avaldajale 01.12.2015 teatavaks täiteasjas nr 024/2015/1546 arestimisakti, millele avaldaja esitas kaebuse 10 päeva jooksul 11.12.2015. Avaldaja taotles muuhulgas tühistada ja/või tunnistada kehtetuks ja/või tunnistada õigusvastaseks 17.11.2015 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt käesolevas täiteasjas. Kohtutäitur ei ole käesoleva hetkeni lahendanud avaldaja tähtaegselt esitatud kaebust arestimisaktile täiteasjas nr 024/2015/1546. Käesolevas vaidlustatud otsusega jättis kohtutäitur avaldaja 02.12.2015 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata. Täiteasjas nr 024/2015/1808 sai avaldaja 28.12.2015 kätte arestimisakti. Kohtutäitur on vaidlustatud arestimisaktis arestinud avaldaja sissetulekud, mis ei kuulu arestimisele. Avalduses palub avaldaja vabastada arestist sissetulek ühe palga alammäära ulatuses avaldaja kontol SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx), mille mitterahuldamisel alternatiivselt esitab kaebuse kohtutäituri tegevusele sh arestimisaktile. Kohtutäitur ei suhtle võlgnikuga elektronposti teel xxxx, millelt on suhelnud võlgnikuga, vaid omaalgatuslikult saadab kirju elektronpostile, mida võlgnik ei kasuta või kasutab harva ning on palunud turvalisuse kaalutlustel kasutada teist elektronposti. Kohtutäitur, rikkudes sedasi privaatsusõigusega tagatud põhimõtteid teadlikult, milles avaldaja teatab, et gmaili 2 (14)
elektronpost ei ole turvaline, tekitab kohtutäitur põhjuslikus seoses olevat kahju jätkuvalt. Samuti kohtutäitur ignoreerib ega täida ametijuhendist kui ka kohtutäituri seadusest tulenevaid üldisi eetilisi nõudeid nagu tahteavalduste, kaebuste jmt kättesaamise kohta kinnituste andmine. Käesolevas vaidlustatud otsusega täiteasjas nr 024/2015/1808 jättis kohtutäitur avaldaja 28.12.2015 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata.
3.Kohtutäitur on 01.07.2016 kaebusele vastanud. Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 välja üksnes vastuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Täiteasjas nr 024/2015/1546 on 28.09.2015 algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2015 tsiviilasja nr 2-12-52657 kohtuotsus ja sissenõudja MINICREDIT AS (registrikood 11551909) avaldus. Võlgnik sai menetlusdokumendid isiklikult kätte 26.10.2015, vabatahtlikuks täitmistähtajaks oli 05.11.2015. Võlgnik esitas 03.11.2015 avalduse vabatahtliku täitmistähtaja pikendamiseks kolmele kuule või alternatiivselt kuni 30 päeva alates täiteotsuse saamisest alates ning vabastada arestist sissetulek ühe palga alammäära ulatuses võlgniku kontol SEB pangas arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx. 06.11.2015 sissenõudja keeldus tähtaja pikendamisest.13.11.2015 koostatud vastuskirjas selgitas kohtutäituri abi nii täitmistähtaja pikendamise võimatust (ilma sissenõudja nõusolekuta) kui ka võlgnikul lasuvat mittearestitava sissetuleku olemasolu tõendamiskoormist ning võlgniku õigust esitada avaldus arestimisele mittekuuluva sissetuleku tagastamiseks. 17.11.2015 arestis kohtutäitur võlgnikule kuuluvad arvelduskontod krediidiasutustes. Arestimisakti koopia edastatud võlgnikule 18.11.2015. 02.12.2015 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevusele. Võlgnik on oma kaebuses palunud tagastada toimetuleku toetus summas 90 eurot, samuti vabastada arestist võlgniku sissetulek ühe palga alammmäära ulatuses ja/või toimetuleku toetuse määra ulatuses ja/või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi määra ulatuses ning vabatahtliku tasumise tähtaja pikendamist.Kohtutäitur jääb 29.12.2015 kohtutäituri poolt võlgniku kaebusele koostatud otsuses esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et avaldaja poolt 08.02.2016 ja 12.04.2016 esitatud kaebuses välja toodud asjaolud ja põhjendused on asjakohatud. Võlgnik viitab oma kaebuses 02.12.2012 esitatud kaebusele lisatud pangakonto väljavõttele, mis tõestab toimetuleku toetuse saamist. Kohtutäitur on oma 29.12.2015 otsuses juhtinud tähelepanu asjaolule, et võlgnik ei ole esitanud nõuetekohaseid dokumente, milleks on antud juhul krediidiasutuse poolt kinnitatud arvelduskontode väljavõtted. Võlgnik esitas 28.01.2016 teise täitemenetluse raames (024/2015/1808) SEB panga väljavõtte, mis oli kinnitatud panga poolt 28.01.2016, kuid mis sisaldas andmeid ainult november 2015 kohta. Toimetulekutoetuse määr ja maksmine on ajas muutuv ning võlgnikul tuleb igakuiselt kohtutäiturile tõendada nimetatud toetuse saamist. Samuti tuleb võlgnikul igakuiselt tõendada muud ühekordsed sisstulekud, nt võlgniku poolt märgitud Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi saamine.Kuna kohus vaatab võlgniku kaebuse läbi kohtutäiturile esitatud kaebuse piirides, siis tuleb jätta läbivaatamata võlgniku taotlus, kohustada kohtutäiturit lahendama avaldaja 11.12.2015 kaebust arestimisaktile täiteasjas nr 024/2015/1546. Täiteasjas nr 024/2015/1808 on 04.11.2015 algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja 02.11.2015 tsiviilasja nr 2-12-52657 kohtumääruse ja sissenõudja MINICREDIT AS (registrikood 11551909) avaldus. Võlgnikule on menetlusdokumente proovitud Omniva vahendusel kätte toimetada võlgniku registrijärgsele aadressile Välja 38, Tallinn 10616, Harjumaa 06.11.2015 kell 10.58 ja 10.11.2015 kell 17.10. 24.11.2015 täitmisteade lisadega tagastatud Välja 38 Tallinn - saaja ei viibinud kohal, kaks katset ebaõnnestunud, hoiutähtaja möödumisel. 24.11.2015 aadressi päring xxxx; xxxx. Võlgnik ei vastanud elektronposti aadressidele edastatud kohtutäituri päringule. 01.12.2015 täitmisteade avaldatud ametlikes teadaannetes. 01.12.2015 võlgnik kinnitas täitmisteate kättesaamist ja taotles ametlikest teadaannetest teate kustutamist. 04.12.2015 täitmisteate ametlikes teadaannetes avaldamine lõpetatud. 22.12.2015 arestis kohtutäitur võlgnikule kuuluvad arvelduskontod krediidiasutustes. Arestimisakti koopia edastatud võlgnikule 23.12.2015. 28.12.2015 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevusele. Võlgnik on oma kaebuses palunud vabastada arestist võlgniku sissetulek ühe palga alammäära ulatuses ja/või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi määra ulatuses. Kohtutäitur jääb 22.01.2016 kohtutäituri poolt võlgniku kaebusele koostatud otsuses esitatud 3 (14)
seisukohtade juurde ja leiab, et avaldaja poolt 08.02.2016 ja 12.04.2016 esitatud kaebuses välja toodud asjaolud ja põhjendused on asjakohatud. Kohtutäitur kordab ka oma seisukohta menetlusdokumentide edastamisel. Täitemenetluste raames on kohtutäituri büroo töötajad ja kohtutäituri abi saatnud võlgniku elektronposti aadressile xxxx korduvalt elektronkirju ja pöördumisi. Antud pöördumistele ei ole aga võlgnik vastanud, vaatamata asjaolule, et võlgnik kasutab aktiivselt eelviidatud elektronposti aadressi oma kaebeõiguse realiseerimiseks. Kuna võlgnik ei ole antud elektronposti teel alati kättesaadav, siis on kohtutäitur kasutanud muuhulgas paralleelselt ka teisi registrijärgseid kontaktandmeid. Kohtutäitur arvestab võlgniku sooviga, et kohtutäituri pöördumised saadetaks elektronposti aadressile xxxx. Siinkohal peab aga märkima, et kui dokumentide saatmine mingil põhjusel ebaõnnestub, siis on kohtutäitur kohustatud edastama dokumendid võlgnikule muul viisil (s.t teisi kontaktandmeid kasutades). Kohtutäitur palub kohtul jätta läbivaatamata kaebuses toodud väited täitmisteate kättetoimetamise kohta ja selle tõendamisest täiteasjas nr 024/2015/1808. Samuti tuleb kaebused jätta läbivaatamata osas, mis puudutab Ametlikes Teadaannetes täitmisteate avaldamist. Nimetatud asjaolude peale avaldaja kaebust esitanud ei ole ning tulenevalt TMS § 217 lg-test 1 ja 6 ning § 218 lg-st 1 kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
4.Sissenõudja on 05.07.2016 kaebusele vastanud. Sissenõudja hinnangul on kohtutäitur käitunud nõuetekohaselt ning ei ole oma tegevusega rikkunud ühtegi seadust.
5.Kohus kuulas avaldaja isiklikult ja suuliselt ära 18.03.2016. Võlgnik avaldas, et ta on õiguslikes seisukohtades täiturile oma seisukohta väljendanud. Kui kohus kiidab heaks täituri tegevuse, et ta arestib sotsiaalhoolekande toetusi, siis kohus peab lahendama selle, kes maksab pangaülekande kulud. Laieneb analoogias maksukorralduse seadus, et kui riik hoiab kinni mingite asjade alusel mingeid makse, siis maksab intresse 0,06%. See tuleks ka lahendada, kas täitur peaks maksma intressi. Kohtumäärus on arusaadav ja puudused kõrvaldan ja ühest taotlusest loobun. Täituril oli üks lahendamata kaebus ja selle peale esitatud kaebusest ma loobun. Taotlen, et avalikustavad määrused ja muud asjad, mis satuvad Riigi Teatajasse või avalikku andmekandjasse, asendada minu nimi tähemärkidega XX. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
Võlgniku kaebus
6.Kohus jättis 07.03.2016 määrusega kaebuse puuduste tõttu käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks oli avaldaja kohustatud esitama kohtule kaebuse teksti tervikuna, millest nähtuvad lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele avaldaja selgelt väljendatud taotlused (TsMS § 338 lg 1 p 5). Võlgnik esitas 12.04.2016puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendis kohtule järgmise sisuga taotlused: „1.Liita täiteasjas nr 024/2015/1808 ja täiteasjas nr 024/2015/1546 käeolevas esitatud kaebused kohtutäituri tegevusele ühte menetlusse; 2.Tühistada või tunnistada kehtetuks 29.12.2015 otsus täiteasjas nr 024/2015/1546 ja kohustada kohtutäiturit uuesti otsustama avaldaja kaebuse üle ning märkida kohtuotsuse põhjendustesse, miks tuleb avaldaja arveldusarve arestist vabastada ühe palga alammäära ulatuses ja/või toimetuleku toetuse määra ulatuses ja/või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi määra ulatuses kontol SEB pangas arveldusarvel nr EE xxxxxxxxxxxxxx ning põhjenduses märkida, et rahaliste vahendite kasutamise eest,mis ei kuulu arestimisele, tuleb kohtutäituril tasuda intressi ning tasuda pangaülekande kulud; 3.tühistada 22.12.2015 arestimisakt täiteasjas nr 024/2015/1808 ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama ning märkida kohtuotsuse põhjendustesse, miks tuleb avaldaja arveldusarve arestist vabastada ühe palga alammäära ulatuses ja/või toimetuleku toetuse määra ulatuses ja/või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi määra ulatuses kontol SEB pangas arveldusarvel nr EE xxxxxxxxxxxxxx ning põhjenduses märkida, et rahaliste vahendite kasutamise eest, mis ei kuulu arestimisele, tuleb kohtutäituril tasuda intressi ning tasuda pangaülekande kulud; 4.Määrata kindlaks menetluskulud, milles jätta need kohtutäituri kanda; 5.Arutada asja suulisel kohtuistungil; 6.Avalikustatavates määrustes ja otsuses 4 (14)
katta kinni avaldaja nimi, märkides sinna tähemärgid X X; 7.Koguda asja juurde täitetoimikud täiteasjas nr 024/2015/1808 ja täiteasjas nr 024/2015/1546.“ TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt ei ole kohus seotud kaebuse lahendamisel võlgniku taotluse sõnastusega. Täiteasi nr 024/2015/1546 Kohus saab võlgniku esitatud menetlusdokumendist aru, et võlgnik vaidlustab kohtutäituri 29.12.2015 otsust täiteasjas nr 024/2015/1546, millega lahendati võlgniku 02.12.2015 kaebust kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 024/2015/1546. Seega lahendab kohus kaebust 29.12.2015 otsuse peale täiteasjas nr 024/2015/1546. Kaebuse lahendamisel tühistab kohus täiteasjas nr 024/2015/1546 kohtutäituri 29.12.2015 otsuse või jätab otsuse tühistamata. Kohus kontrollib kaebuse lahendamisel kohtutäituri tegevuse seaduspärasust. Kohtutäituri tegevuse seadusevastasus toob kaasa kaebuse rahuldamise ja kohtutäituri 29.12.2015 otsuse tühistamise. Kaebuse rahuldamise korral on kohtutäitur kohustatud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale uuesti läbi vaatama. Täiteasi nr 024/2015/1808 Menetlusdokumendist nähtub, et avaldaja tahe on suunatud kohtutäituri 22.12.2015 arestimisakti tühistamisele täiteasjas nr 024/2015/1808, millele võlgnik esitas 28.12.2015 kaebuse. 22.01.2016 otsusega on lahendatud 28.12.2015 kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täiteasjas nr 024/2015/1808. Riigikohus on 01.06.2016 lahendis nr 3-2-1-36-16 (p 23) märkinud, et kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab kolleegiumi arvates menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohus ei saa kohtutäituri asemel uut otsust teha. Seega on võimalik taotleda 22.12.2015 arestimisakti tühistamist täiteasjas nr 024/2015/1808. Kohus ei saa kohtutäituri asemel uut arestimisakti teha. Kohus kontrollib 28.12.2015 kaebuse lahendamisel kohtutäituri tegevuse seaduspärasust 22.01.2016 otsuse tegemisel. Kohtutäituri tegevuse seadusevastasus toob kaasa kaebuse rahuldamise ja kohtutäituri 22.12.2015 arestimisakti tühistamise. Kaebuse rahuldamise korral on kohtutäitur kohustatud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale uuesti läbi vaatama. Kohtutäituri tegevuse seaduspärasuse kontroll täiteasjas nr 024/2015/1546
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 25 lg 1 kohaselt kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub järgnev. Täiteasjas nr 024/2015/1546 on 28.09.2015 algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2015 tsiviilasja nr 2-12-52657 kohtuotsus ja sissenõudja MINICREDIT AS (registrikood 11551909) avaldus. Võlgnik sai menetlusdokumendid isiklikult kätte 26.10.2015. Kohtutäitur määras võlgnikule vabatahtlikuks täitmistähtajaks 10 päeva alates menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Vabatahtlikuks täitmistähtaeg möödus 05.11.2015. 06.11.2015 sissenõudja keeldus tähtaja pikendamisest. Avaldaja on muuhulgas välja toonud järgneva. Avaldajale on vabatahtliku tähtaja pikendamiseta ja/või arvelduskonto arestist vabastamiseta TMS § 132 lg 1 alusel riivatud PS §-ga 10 tagatud õigust 5 (14)
inimväärikalt toime tulla sotsiaalriigis. Täiteasjas nr 024/2015/1546 ei ole kohtutäitur edastanud avaldajale sissenõudja seisukohta osas, mis puudutas vabatahtliku tähtaja pikendamise taotlust. Kohtutäitur on valesti kohaldanud seadust, kui leiab, et ei oma õigust iseseisvalt pikendada vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 30-ne päevani ilma sissenõudja nõusolekuta. TMS §-st 25 lg 1 tuleneb, et kohtutäitur saab määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva üksnes sissenõudja nõusolekul. Kohtutäituri määratud tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Seadus ei välista võimalust algselt kohtutäituri määratud vabatahtliku täitmise tähtaega hiljem pikendada. Samas ei tulene seadusest kohustust, et kohtutäitur on kohustatud algselt enda määratud vabatahtliku täitmise tähtaega igal juhul pikendama. Antud juhul on avaldajale vabatahtlik täitmise tähtaeg määratud ning sissenõudja ei ole nõustunud selle tähtaja pikendamisega (I kd, tl-d 128, 137). Võimalik sissenõudja tähtaja pikendamisest keelduva seisukoha avaldajale edastamata jätmine ei muuda tähtaja pikendamisest keelduvat seisukohta olematuks (I kd, tl 128) ning avaldajale on teatavaks tehtud, et sissenõudja ei ole nõus tähtaja pikendamisega (I kd, tl 137). Kohtutäituri poolt määratud vabatahtliku täitmise tähtaeg (10 päeva) vastab TMS § 25 lg-s 1 sätestatule. Arvestada tuleb, et täitedokumendiks olev kohtuotsus jõustus 23.09.2015 ning täitmisteate on avaldaja kätte saanud 26.10.2015, mistõttu vabatahtliku täitmistähtaeg saabus 05.11.2015. Avaldajal oli piisavalt aega, et jõustunud kohtuotsust vabatahtlikult täita. Arvestades lisaks täitemenetluse algusest möödunud aega, on avaldajal olnud piisavalt aega, et täita jõustunud kohtuotsust täitemenetluse raames, kuid ta ei ole seda teinud. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri tegevus TMS § 25 lg 1 kohaldamisel on olnud kooskõlas seadusega, millega ei ole rikutud avaldaja õigusi (sh põhiseadusest tulenevaid).
8.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja on kohtule esitatud kaebuses täiteasjas nr 024/2015/1546 välja toonud muuhulgas järgneva. Avaldajale on kohtutäitur teinud 01.12.2015 teatavaks täiteasjas nr 024/2015/1546 arestimisakti, millele avaldaja esitas kaebuse 10 päeva jooksul 11.12.2015 ja taotles muuhulgas tühistada ja/või tunnistada kehtetuks ja/või tunnistada õigusvastaseks 17.11.2015 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt käesolevas täiteasjas. Kohtutäitur ei ole käesoleva hetkeni lahendanud avaldaja tähtaegselt esitatud kaebust arestimisaktile täiteasjas nr 024/2015/1546. Täitetoimiku materjalidest täiteasjas nr 024/2015/1546 nähtub järgnev. Kohtutäitur on nimetatud täiteasjas teinud 17.11.2015 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti. Avaldaja on vaidlustanud 17.11.2015 arestimisakti 11.12.2015 kaebuses, mis on lahendatud kohtutäituri 04.01.2016 otsusega täiteasjas nr 024/2015/1546. Seega on kohtutäitur lahendanud avaldaja esitatud kaebuse 17.11.2015 arestimisaktile täiteasjas nr 024/2015/1546. Menetlusosaline saab TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta. Kohus ei hinda kohtutäituri 04.01.2016 otsuse seaduspärasust, sest käesolevas tsiviilasjas ei ole avaldaja vaidlustanud kohtutäituri 04.01.2016 otsust täiteasjas nr 024/2015/1546.
9.TMS § 10 lg 2 kohaselt dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos. TMS § 10 lg 4 kohaselt teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil.
6 (14)
Avaldaja on kohtutäiturile 02.12.2015 esitatud kaebuses täiteasjas nr 024/2015/1546 välja toonud muuhulgas järgneva. Kohtutäitur ei ole suhelnud võlgnikuga elektronposti teel xxxx, millelt sai eelnevalt kätte 03.11.2015 taotluse, vaid on omaalgatuslikult saatnud kirju elektronpostile, mida võlgnik ei kasuta või kasutab harva. Kohtutäitur on rikkunud dokumentide kättetoimetamisel eeldust, et toimetada dokument adressaadile kätte aadressile, millele on saanud varem dokumente kätte toimetada. Kohtutäitur on alustanud asjade konstrueerimist pahatahtlikult selliselt, jättes mulje nagu oleks dokumente kätte püütud toimetada, kuid eirates teadlikult elektronposti aadressi xxxx, millelt võlgnik oleks saanud dokumendi varem kätte kui aadressilt xxxx, mis on jäetud kontaktandemetena kodakondsus- ja migratsiooni büroole. Avaldaja ei ole lubanud saata privaatsusõigusele tuginedes dokumente aadressile, millelt on käesolevas vaidlustatud toimingutest teada saanud. Täitetoimiku materjalidest täiteasjas nr 024/2015/1546 nähtub järgnev. Avaldaja on kohtutäiturile saatnud täiteasjas nr 024/2015/1546 menetlusdokumente elektronposti aadressilt xxxx ja xxxx (I kd, tl-d 120, 147). Sellega on avaldaja avaldanud kohtutäiturile enda sidevahendi andmed täiteasjas nr 024/2015/1546. Kohtutäitur on avaldajale saatnud menetlusdokumente mõlemale elektronposti aadressile. Menetlusdokumentide saatmine elektronposti aadressile xxxx ei ole alati õnnestunud. Kohtutäitur on saanud elektronposti saatmisel aadressile xxxx teate, et elektronposti kättetoimetamine aadressile xxxx on ebaõnnestunud (I kd, tl 135). Kohtutäituril on võimalik kasutada kõiki seadusega lubatud võimalusi menetlusdokumentide kättetoimetamisel või edastamisel. Sealhulgas saata menetlusdokumente kohtutäiturile teadaolevatele aadressidele ja sidevahendeid kasutades. Dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti (TMS § 10 lg 2). Menetlusdokumendid, mida ei pea kätte toimetama, edastatakse kohtutäituri valitud viisil (TMS § 10 lg 4). Kohtu hinnangul oli kohtutäituri tegevus seaduspärane menetlusdokumentide elektrooniliselt saatmisel temale avaldatud elektronposti aadressidele. Kohus märgib, et avaldaja on kohtutäiturile saatnud täiteasjas nr 024/2015/1546 menetlusdokumente elektronposti aadressilt xxxx ja xxxx (I kd, tl-d 120, 147), millega ta on avaldanud kohtutäiturile enda sidevahendi andmed täiteasjas nr 024/2015/1546. Seetõttu võib kohtutäitur menetlusdokumendi või teabe saata täiteasjas nr 024/2015/1546 elektronpostiaadressidele xxxx ja xxxx ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks (TMS § 10 lg 2, TsMS § 3141 lg 2). TMS § 115 lg 3 ja 4 ning TMS § 10 lg 4 koostoimes lubavad arestimisakti edastada võlgnikule ka kohtutäituri valitud viisil (vt Riigikohtu lahendit asjas nr 3-2-13-08).
10.Avaldaja on kohtutäiturile 02.12.2015 esitatud kaebuses täiteasjas nr 024/2015/1546 välja toonud muuhulgas järgneva. Võlgnik on oma 03.11.2015 taotluses selgelt tuginenud materiaalõiguslikule alusele TMS § 132 lg 1, mille alusel sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kohtutäituril puudub õigus iseseisvalt tõlgendada normi enda kasuks, rikkudes PS §-i 10, mis tagab õiguse inimväärikalt toime tulla sotsiaalriigis. Juhul, kui kohtutäitur ei vabasta võlgniku kontot arestist, ega ei tagasta kontole toimetuleku toetust, ei vabasta võlgniku kontot Eesti Töötukassalt saadavate vahendite osas, tulenevalt TMS §-st 131 lg p 5, tekib võlgnikule kahju, mis on nii materiaalne kui ka hingeline.
10.1.Asja materjalidest nähtuvalt soovib avaldaja, et kohtutäitur tagastaks toimetuleku toetuse summas 90 eurot; vabastaks arestist avaldaja sissetuleku ühe palga alammäära ulatuses ja/või toimetuleku toetuse määra ulatuses ja/või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi määra ulatuses kontol SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx).
10.2.Konto arestitakse TMS § 115 lg 2 järgi arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kui kontole laekub võlgniku sissetulek, kehtivad TMS §-st 133 tulenevalt TMS §-des 131 ja 132 sätestatud arestimise piirangud. TMS § 131 näeb ette sissetulekud, millele ei saa sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul ning TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel 7 (14)
lähtuvalt sissetuleku suurusest. TMS §-de 130–136 põhieesmärk on seega tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Seejuures ei ole mitte igasugune võlgniku pangakontole laekuv summa sissetulek TMS § 130 jj mõttes, mille kohta kehtivad arestimise piirangud (vt Riigikohtu 10.06.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-15, p 15; Riigikohtu 04.03.2008 määrus tsiviilasjas nr 32-1-3-08, p-d 11 ja 17).
10.3.Kohus leiab eeltoodut arvesse võttes, et kuigi TsMS § 133 lg 1 sõnastuse kohaselt märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, tuleb seda sätet tõlgendada lähtudes sätte eesmärgist. TMS §-des 132 ja 133 sätestatud arestimispiirangu eesmärgiks on tagada võlgnikule minimaalsed elatusvahendid ning seda tema sissetuleku (nt töötasu, pension), mitte muude maksete (nt ühekordne tulu vara võõrandamisest, kingitusena saadud rahasummad) arvel. Viimaste puhul TMS §-des 132 ja 133 toodud piirangud ei kohaldu ning need summad võib üldjuhul arestida terves ulatuses. Järelikult olukorras, kus võlgniku sissetulekud jäävad alla TMS § 132 lg-s 1 nimetatud arestivaba sissetuleku piiri, on põhjendatud võlgnik konto arestist vabaks jätta üksnes võlgniku sissetuleku suuruses osas. TMS § 133 lg-st 1 ei tulene seega, et kohtutäitur peaks iga konto arestimisel igakuiselt arestist vabaks jätma miinimumpalgale vastava summa. Konto miinimumpalga ulatuses arestist vabastamine eeldab TMS § 133 lg 1 ja § 132 lg 1 järgi, et kontole laekuks sissetulekuna käsitletav makse, samuti seda, et sissetulekuna käsitletav makse oleks miinimumpalgale vastava summaga võrdne või sellest suurem. Konto arestist vabastamisel miinimumpalga ulatuses olukorras, kus võlgniku kontole laekub sissetulek miinimumpalgast väiksemas summas, võimaldaks võlgnikul vastavas ulatuses kasutada kontol rahalisi vahendeid, mis ei ole võlgniku sissetulekuks (nt ühekordne tulu vara võõrandamisest, kingitusena saadud rahasummad) ja millele arestimispiirangud ei laiene.
10.4.Tulenevalt asjaolust, et mitte igasugune pangakontole laekuv summa ei ole TMS § 130 jj mõttes sissetulekuks, tuleb selleks, et kohaldada TMS §-dest 132 ja 133 nimetatud arestimispiirangut, esmalt tuvastada, millised avaldajale laekuvad maksed on viidatud sätete mõttes avaldaja sissetulekuks. Üksnes avaldaja sissetulekutest tuleb jätta arestimata miinimumpalgale vastav summa. Muude kontole laekuvate summade osas ei ole tegemist sissetulekuga TMS § 130 jj mõttes ning neile summadele ei laiene TMS §-des 132 ja 133 sätestatud arestimispiirangud. Antud juhul avaldaja ei ole oma kaebuses täiteasjas nr 024/2015/1546 kohtutäiturile ega kohtule välja toonud, et talle laekuks SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) sissetulekuid töötasuna ühe palga alammäära ulatuses või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi. Avaldaja on küll taotlenud SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) konto arestist vabastamist ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suuruses ja Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi ulatuses. Samuti on 02.12.2015 kaebuses kirjeldanud negatiivseid tagajärgi konto arestist vabastamata jätmisel. Samas ei ole avaldaja välja toonud, et temale laekuks SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) sissetulekuid ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suuruses töötasuna ja toetus ettevõtluse alustamiseks. Avaldaja on 02.12.2015 kaebuses välja toonud, et avaldajale laekub sissetulekuna sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (toimetulekutoetus). Muude sissetulekute osas, eelkõige töötasu ja toetus ettevõtluse alustamiseks, ei ole kohtutäitur saanud avaldaja õigusi täitemenetluses rikkuda, sest vastavate sissetulekute laekumine SEB panka (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) ei ole välja toodud. Kohus selgitab, et võlgnikul on täitemenetluses kaasaaitamiskohustus (vt TMS § 59 lg 1). Seega peab võlgnik kohtutäiturit teavitama enda sissetulekutest. Selliselt on kohtutäituril võimalik ka hinnata, kas saadavad summad on sissetulek, millele laienevad arestimise piirangud, või on tegemist muude summadega, mille kohtutäitur võib tervikuna arestida. Alljärgnevalt hindab kohus, kas kohtutäitur on avaldaja õigusi täitemenetluses rikkunud, jättes rahuldamata 02.12.2015 kaebuse lahendamisel 29.12.2015 otsuses avaldaja taotluse toimetulekutoetuse summas 90 eurot tagastamiseks ja toimetuleku toetuse määra ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) konto arestist vabastamata jätmisel.
8 (14)
10.5.TMS § 133 lg 1 teise lause järgi kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). TMS § 10 lg 1 tulenevalt peab kohtutäitur kätte toimetama täitemenetluse osalistele muuhulgas vara arestimise akti. TMS § 115 lg 3 ja 4 ning TMS § 10 lg 4 koostoimes lubavad arestimisakti edastada võlgnikule ka kohtutäituri valitud viisil. Kooskõlas TMS § 10 lg 5 loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Seega peaks kohtutäitur arestimisakti postitamise korral raha sissenõudjale ülekandmisega ootama reeglina kolm päeva postitamisest arvates ning seejärel kolm tööpäeva arestimisakti eelduslikust kättesaamisest arvates (vt Riigikohtu 04.03.2008 kohtumääruse p 13 kohtuasjas nr 3-2-1-3-08). Antud juhul on 17.11.2015 vara kontol arestimise akt täiteasjas nr 024/2015/1546 saadetud elektronpostiga avaldajale 18.11.2015 aadressidele xxxx ja xxxx (I kd, tl 142). Avaldaja on kohtutäiturile saatnud täiteasjas nr 024/2015/1546 menetlusdokumente elektronposti aadressilt xxxx ja xxxx (I kd, tl-d 120, 147), millega ta on avaldanud kohtutäiturile enda sidevahendi andmed täiteasjas nr 024/2015/1546. Dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti (TMS § 10 lg 2). Kohtu hinnangul TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 3141 lg 2 koostoimes tuleb arestimisakt lugeda avaldaja poolt kätte saaduks 23.11.2016, sest kolm tööpäeva arestimise akti elektronpostiga saatmisest 18.11.2015 möödus 23.11.2015.
10.5.1.Riigikohus on eelpool viidatud kohtuasjas nr 3-2-1-3-08 leidnud, et TMS § 43 lg 1 ja TMS § 133 lg 1 teist lauset tuleb tõlgendada selliselt, et kohtutäitur ei või oma kontolt raha üle kanda sissenõudjale enne, kui on täidetud TMS § 115 lg 3 ja lg 4 kolmanda lause tingimused ning on möödunud mõistlik aeg, mille jooksul võlgnik saaks esitada TMS § 133 lg 1 teises lauses nimetatud avalduse. Üldjuhul tuleks mõistlikuks ajaks lugeda TMS § 133 lg 1 teise lause analoogia alusel kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates. Ka TMS § 133 lg 2 sõnastus viitab sellele, et enne raha ülekandmist sissenõudjale tuleb võlgnikule anda mõistlik võimalus avalduse esitamiseks. Vastasel korral võib TMS § 133 lg 1 võlgnikule antud õiguskaitse osutuda ebatõhusaks.
10.5.2.Kuivõrd antud juhtumil tuli lugeda arestimisakt kätte saaduks 23.11.2015, siis oleks tulnud kohtutäituril oodata sissenõudjale raha ülekandmisega kolm tööpäeva arestimisakti eelduslikust kättesaamisest arvates. Seega ei oleks kohtutäitur tohtinud avaldaja arveldusarvel arestitud summat (toimetulekutoetust) sissenõudjale üle kanda enne 27.11.2015.
10.5.3.Kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel (vt Riigikohtu 04.03.2008 kohtumääruse kohtuasjas nr 3-2-1-308). Avaldaja on kohtutäiturile saatnud elektronpostiga 02.12.2015 kaebuse, milles muuhulgas taotleb toimetuleku toetuse summas 90 eurot tagastamist ja toimetuleku toetuse määra ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) konto arestist vabastamist (I kd, tl 147). 02.12.2015 kaebusele lisatud SEB panga (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) konto väljavõtte kohaselt laekus avaldajale 05.11.2015 toimetulekutoetus 96,87 eurot. Eeltoodut arvesse võttes kohtutäitur võis avaldaja poolt 02.12.2015 kaebuse saamise ajaks juba avaldaja arvelduskontolt laekunud summad edasi kanda sissenõudjale (vt kohtumääruse punktid 9.5 kuni 9.5.2). Sellest järeldub, et kohtutäitur on enda 29.12.2015 otsuses jätnud põhjendatult avaldaja 02.12.2015 kaebuse rahuldamata osas, milles avaldaja taotles toimetuleku toetuse summas 90 eurot tagastamist.
10.5.4.Riigikohtu eelpool viidatud kohtuasja nr 3-2-1-3-08 lahendist samuti tuleneb, et täiendavalt peaks kohus kontrollima, kas võlgnikule on tagatud tõhusa õiguskaitse võimalus TMS § 133 lg 1 teise lause alusel. Kohtu hinnangul ei ole antud olukorras tagatud avaldajale tõhusa õiguskaitse võimalus TMS § 133 lg 1 teise lause alusel pärast 27.11.2015 vaidlusalusele kontole laekuva toimetulekutoetuse osas (sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses). Seda olukorras, kus avaldaja on 02.12.2015 taotlenud toimetuleku toetuse määra ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) konto arestist vabastamist (I kd, tl 147) ja 02.12.2015 kaebuses ka välja toonud, et avaldajale laekub sissetulekuna sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses 9 (14)
(toimetulekutoetus). TMS § 133 lg 1 teisest lausest tulenevalt, kui avaldaja sissetulekud suurenevad, on tal võimalik esitada kohtutäiturile vastav taotlus, mida avaldaja 02.12.2015 ka teinud on. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kaebus 29.12.2015 otsusele täiteasjas nr 024/2015/1546 on põhjendatud osaliselt. Kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja kohtutäituri 29.12.2015 otsus tuleb tühistada osas, milles jäeti rahuldamata 02.12.2015 kaebuse lahendamisel avaldaja taotlus konto arestist vabastamiseks toimetulekutoetuse määra ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx). Antud juhul seda eelkõige pärast 27.11.2015 vaidlusalusele kontole laekuva toimetulekutoetuse osas (sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses). Kohtutäitur on kohustatud avaldaja taotluse konto arestist vabastamiseks toimetulekutoetuse määra ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) uuesti läbi vaatama. Riigikohus on oma eelpool viidatud kohtuasjas nr 3-2-1-3-08 leidnud, et juhtudel, kus kohtutäitur on arestiga laekunud summa jõudnud juba sissenõudjale üle kanda, on võlgnikul õigus vabaks kasutamiseks mõeldud osa sissenõudjalt tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Antud juhul kui pärast 27.11.2015 on SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) täiteasjas nr 024/2015/1546 arestitud kontole laekunud toimetulekutoetust (sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses) ning see on sissenõudjale üle kantud. Kohtutäituri tegevuse seaduspärasuse kontroll täiteasjas nr 024/2015/1808
11.Avaldaja on kohtutäiturile 28.12.2015 esitatud kaebuses täiteasjas nr 024/2015/1808 välja toonud järgneva. Võlgnik on saanud 28.12.2015 kätte arestimisakti käesolevas täiteasjas. Kohtutäitur on vaidlustatud arestimiskatis arestinud võlgniku sissetulekud, mis ei kuulu arestimisele. Võlgnik palub vabastada arestist sissetulek ühe palga alammäära ulatuses võlgniku kontol SEB pangas arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx. Kohtutäitur ei suhtle võlgnikuga elektronposti teel xxxx, millelt on suhelnud võlgnikuga, vaid omaalgatuslikult saadab kirju elektronpostile, mida võlgnik ei kasuta või kasutab harva ning on palunud turvalisuse kaalutlustel kasutada teist elektronposti. Kohtutäitur rikkudes sedasi privaatsusõigusega tagatud põhimõtteid teadlikult, milles võlgnik teatab, et gmaili elektronpost ei ole turvaline, tekitab kohtutäitur põhjuslikus seoses olevat kahju jätkuvalt. Samuti kohtutäitur ignoreerib ega täida ametijuhendist kui ka kohtutäituri seadusest tulenevaid üldisi eetilisi nõudeid nagu tahteavalduste, kaebuste jmt kättesaamise kohta kinnituste andmine. Võlgnik on seisukohal, et kohtutäitur on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi TMS § 25 lg 1, § 132 lg 1 ja TsMS § 307 lg 3. Täitemenetluse seadustiku § 131 lõike 1 p-de 1 kuni 11 alusel on seadusandja sedastanud alused, millised sissetulekud ei kuulu arestimisele. TMS § 133 lõike 1 alusel arestimisaktis märgib kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu summa, mis vastab kuupalga alammäärale, ning märgib teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa, kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Kohtutäituril puudub õigus iseseisvalt tõlgendada normi enda kasuks, rikkudes sedasi PS §-i 10, mis tagab õiguse inimväärikalt toime tulla sotsiaalriigis. Juhul, kui kohtutäitur ei vabasta võlgniku kontot arestist seadusega määratud mitte arestimisele summade osas, ja/või Eesti Töötukassalt saadavate vahendite osas, tulenevalt TMS § ist 131 lg p. 5, tekib võlgnikule kahju, mis on nii materiaalne kui ka hingeline. Kohtutäitur ei ole enne arestimist, millega arestis pangakontod täies ulatuses, võlgniku ära kuulanud, sissetulekute kohta andmeid nõudnud ega dokumente talle teada olevale elektronpostile [email protected] kätte toimetanud. Avaldaja on 28.12.2015 kaebuses ka välja toonud, et avaldajale laekub sissetulekuna sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (toimetulekutoetus). 28.12.2015 kaebusele lisatud SEB panga (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) konto väljavõtte kohaselt laekus avaldajale 05.11.2015 toimetulekutoetus 96,87 eurot. Avaldaja taotleb 28.12.2015 kaebuses muuhulgas vabastada arestist võlgniku sissetulek ühe palga alammäära ulatuses ja/või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi määra ulatuses kontol SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx); alternatiivselt on kaebus kohtutäituri tegevuse peale, millega võlgnik vaidlustab 22.12.2015 arestimisakti käesolevas täiteasjas ja palub see tunnistada kehtetuks, tühiseks või õigusvastaseks. 10 (14)
12.Riigikohus 04.03.2008 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08 (p 16) selgitanud, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata selle väite osas, mille osas väidet kohtutäiturile esitatud kaebuses ei ole. Seega kohus jätab tähelepanuta ega vasta täiteasjas nr 024/2015/1808 kohtutäituri tegevuse seaduspärasuse kontrollimisel avaldaja kohtule esitatud 08.02.2016 ja 12.04.2016 kaebuses esitatud väidetele, mida ei ole 28.12.2015 kohtutäiturile esitatud kaebuses täiteasjas nr 024/2015/1808.
13.Avaldaja on kohtutäiturile 28.12.2015 esitatud kaebuses täiteasjas nr 024/2015/1808 välja toonud muuhulgas, et kohtutäitur ei suhtle võlgnikuga elektronposti teel xxxx. Kohtutäitur rikkudes privaatsusõigusega tagatud põhimõtteid, milles võlgnik teatab, et gmaili elektronpost ei ole turvaline, tekitab kohtutäitur põhjuslikus seoses olevat kahju. Täitetoimiku materjalidest täiteasjas nr 024/2015/1808 nähtub järgnev. Avaldaja on kohtutäiturile saatnud menetlusdokumendi ja elektronkirju elektronposti aadressilt xxxx ja xxxx (II kd, tl-d 4246). Sellega on avaldaja avaldanud kohtutäiturile enda sidevahendi andmed täiteasjas nr 024/2015/1808. Samuti on nimetatud sidevahendi andmed avaldaja avaldanud kohtutäiturile täiteasjas nr 024/2015/1546. Kohtutäitur on avaldajale saatnud menetlusdokumente mõlemale elektronposti aadressile. Menetlusdokumentide saatmine elektronposti aadressile xxxx ei ole alati õnnestunud. Kohtutäitur on saanud elektronposti saatmisel aadressile xxxx teate, et elektronposti kättetoimetamine aadressile xxxx on ebaõnnestunud (I kd, tl 135, II kd, tl 51). Kohus selgitab, et kohtutäituril on võimalik kasutada kõiki seadusega lubatud võimalusi menetlusdokumentide kättetoimetmamisel või edastamisel. Sealhulgas saata menetlusdokumente kohtutäiturile teadaolevatele aadressidele ja sidevahendeid kasutades. Dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti (TMS § 10 lg 2). Menetlusdokumendid, mida ei pea kätte toimetama, edastatakse kohtutäituri valitud viisil (TMS § 10 lg 4). Kohtu hinnangul oli kohtutäituri tegevus seaduspärane menetlusdokumentide elektrooniliselt saatmisel temale avaldatud elektronposti aadressidele. Kohtutäituril ei ole kohtustust menetlusdokumente võlgnikule kätte toimetada igal juhul ainult elektronposti aadressile xxxx. Kuivõrd avaldaja on kohtutäiturile saatnud täiteasjas nr 024/2015/1808 menetlusdokumendi ja elektronkirju elektronposti aadressilt xxxx ja xxxx (II kd, tl-d 42-46), millega ta on avaldanud kohtutäiturile enda sidevahendi andmed täiteasjas nr 024/2015/1808 ning avaldaja suhtes on sama kohtutäituri menetluses täiteasi 024/2015/1546. Seetõttu võib kohtutäitur menetlusdokumendi või teabe saata täiteasjas nr 024/2015/1808 elektronposti aadressidele xxxx ja xxxx ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks (TMS § 10 lg 2, TsMS § 3141 lg 2, lg 3 p 1). TMS § 115 lg 3 ja 4 ning TMS § 10 lg 4 koostoimes lubavad arestimisakti edastada võlgnikule ka kohtutäituri valitud viisil (vt Riigikohtu lahendit asjas nr 3-2-13-08).
14.Avaldaja taotleb 28.12.2015 kaebuses muuhulgas vabastada arestist võlgniku sissetulek ühe palga alammäära ulatuses ja/või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi määra ulatuses kontol SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx); alternatiivselt on kaebus kohtutäituri tegevuse peale, millega võlgnik vaidlustab 22.12.2015 arestimisakti käesolevas täiteasjas ja palub see tunnistada kehtetuks, tühiseks või õigusvastaseks. Avaldaja põhjendab, et kohtutäituril puudub õigus iseseisvalt tõlgendada normi enda kasuks, rikkudes sedasi PS §-i 10, mis tagab õiguse inimväärikalt toime tulla sotsiaalriigis. Kui kohtutäitur ei vabasta võlgniku kontot arestist seadusega määratud mittearestimisele summade osas, ja/või Eesti Töötukassalt saadavate vahendite osas, tulenevalt TMS § -ist 131 lg p. 5, tekib võlgnikule kahju, mis on nii materiaalne kui ka hingeline.
14.1.Avaldaja avaldatu kattub kohtutäituri tegevuse seaduspärasuse kontrollimisel täiteasjas nr 024/2015/1546 avaldatuga. Kohus ei korda kõiki oma varasemaid seisukohti käesolevas tsiviilasjas ja toob kokkuvõtvalt välja järgneva (vt kohtumääruse punkt 9 jj). Tulenevalt asjaolust, et mitte igasugune pangakontole laekuv summa ei ole TMS § 130 jj mõttes sissetulekuks, tuleb selleks, et kohaldada TMS §-dest 132 ja 133 nimetatud arestimispiirangut, esmalt tuvastada, millised avaldajale 11 (14)
laekuvad maksed on viidatud sätete mõttes avaldaja sissetulekuks. Üksnes avaldaja sissetulekutest tuleb jätta arestimata miinimumpalgale vastav summa. Muude kontole laekuvate summade osas ei ole tegemist sissetulekuga TMS § 130 jj mõttes ning neile summadele ei laiene TMS §-des 132 ja 133 sätestatud arestimispiirangud. Antud juhul avaldaja ei ole oma kaebuses täiteasjas nr 024/2015/1546 ja 024/2015/1808 kohtutäiturile ega kohtule välja toonud, et talle laekuks SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) sissetulekuid töötasuna ühe palga alammäära ulatuses või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi. Avaldaja on küll taotlenud SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) konto arestist vabastamist ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suuruses ja Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi ulatuses. Samuti on 02.12.2015 ja 28.12.2015 kaebuses kirjeldanud negatiivseid tagajärgi konto arestist vabastamata jätmisel. Samas ei ole avaldaja välja toonud, et temale laekuks SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) sissetulekuid ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suuruses töötasuna ja toetus ettevõtluse alustamiseks. Avaldaja on 02.12.2015 ja 28.12.2015 kaebuses välja toonud, et avaldajale laekub sissetulekuna (TMS § 131 lg 1 p 3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (toimetulekutoetus). Muude sissetulekute osas, eelkõige töötasu ja toetus ettevõtluse alustamiseks, ei ole kohtutäitur saanud avaldaja õigusi täitemenetluses rikkuda, sest vastavate sissetulekute laekumine SEB panka (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) ei ole välja toodud. Kohus selgitab, et võlgnikul on täitemenetluses kaasaaitamiskohustus (vt TMS § 59 lg 1). Seega peab võlgnik kohtutäiturit teavitama enda sissetulekutest. Selliselt on kohtutäituril võimalik ka hinnata, kas saadavad summad on sissetulek, millele laienevad arestimise piirangud, või on tegemist muude summadega, mille kohtutäitur võib tervikuna arestida. Kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel (vt Riigikohtu 04.03.2008 kohtumääruse kohtuasjas nr 3-2-1-308). Asjaolu, et väidetavalt ei ole kohtutäitur enne arestimist sissetulekute kohta küsinud ja ära kuulanud, ei vabasta avaldajat kaasaaitamiskohustusest täitemenetluse läbiviimisel. Alljärgnevalt hindab kohus, kas kohtutäitur on avaldaja õigusi täitemenetluses rikkunud, jättes rahuldamata 28.12.2015 kaebuse lahendamisel 22.01.2016 otsuses avaldaja taotluse vabastada arestist võlgniku sissetulek ühe palga alammäära ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx), s.o laekuva sissetuleku osas TMS § 131 lg 1 p 3 mõttes (toimetulekutoetus) ning 22.12.2015 arestimisakti tühistamata jätmisel.
14.2.TMS § 133 lg 1 teise lause järgi kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). Riigikohtu eelpool viidatud kohtuasja nr 3-2-1-3-08 lahendist tuleneb, et täiendavalt peaks kohus kontrollima, kas võlgnikule on tagatud tõhusa õiguskaitse võimalus TMS § 133 lg 1 teise lause alusel. Kohtu hinnangul ei ole antud olukorras täiteasjas nr 024/2015/1808 tagatud avaldajale tõhusa õiguskaitse võimalus TMS § 133 lg 1 teise lause alusel vaidlusalusele kontole laekuva sissetuleku osas TMS § 131 lg 1 p 3 mõttes (toimetulekutoetus). Seda olukorras, kus avaldaja on 28.12.2015 kaebuses ka välja toonud, et avaldajale laekub sissetulekuna SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (toimetulekutoetus). TMS § 133 lg 1 teisest lausest tulenevalt kui avaldaja sissetulekud suurenevad, on tal võimalik esitada kohtutäiturile vastav taotlus, mida avaldaja 28.12.2015 ka teinud on. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kaebus 22.01.2016 otsusele täiteasjas nr 024/2015/1808 on põhjendatud osaliselt. Kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja kohtutäituri 22.01.2016 otsus tuleb tühistada osas, milles jäeti rahuldamata 28.12.2015 kaebuse lahendamisel konto arestist vabastamine vaidlusalusele kontole SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) laekuva sissetuleku osas TMS § 131 lg 1 p 3 mõttes (toimetulekutoetus). Kuna avaldaja on taotlenud 22.12.2015 arestimisakti tühistamist täiteasjas nr 024/2015/1808, siis tuleb arestimisakt tühistada osas, millega on arestitud SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) laekuva sissetuleku osas TMS § 131 lg 1 p 3 mõttes (toimetulekutoetus). Ühtlasi tühistab kohus 22.12.2015.a 12 (14)
arestimisakti täiteasjas nr 024/2015/1808 osas, millega on arestitud SEB pangas konto (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) laekuva toimetulekutoetuse määra ulatuses. Riigikohus on oma eelpool viidatud kohtuasjas nr 3-2-1-3-08 leidnud, et juhtudel, kus kohtutäitur on arestiga laekunud summa jõudnud juba sissenõudjale üle kanda, on võlgnikul õigus vabaks kasutamiseks mõeldud osa sissenõudjalt tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Antud juhul kui pärast 27.11.2015 on SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) täiteasjas nr 024/2015/1546 ning täiteasjas nr 024/2015/1808 on arestitud kontole laekunud toimetulekutoetust (sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses) ning see on sissenõudjale üle kantud. Kaebuse lahendamine
15.Kohus tuvastas eelnevalt järgmist. Kaebus 29.12.2015 otsusele täiteasjas nr 024/2015/1546 on põhjendatud osaliselt. Kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja kohtutäituri 29.12.2015 otsus tuleb tühistada osas, milles jäeti rahuldamata 02.12.2015 kaebuse lahendamisel avaldaja taotlus konto arestist vabastamiseks toimetulekutoetuse määra ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx). Antud juhul seda eelkõige pärast 27.11.2015 vaidlusalusele kontole laekuva toimetulekutoetuse osas (sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses). Kohtutäitur on kohustatud avaldaja taotluse konto arestist vabastamiseks toimetulekutoetuse määra ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) uuesti läbi vaatama. Kaebus 22.01.2016 otsusele täiteasjas nr 024/2015/1808 on põhjendatud osaliselt. Kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja kohtutäituri 22.01.2016 otsus tuleb tühistada osas, milles jäeti rahuldamata 28.12.2015 kaebuse lahendamisel konto arestist vabastamine vaidlusalusele kontole SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) laekuva sissetuleku osas TMS § 131 lg 1 p 3 mõttes (toimetulekutoetus). Kuna avaldaja on taotlenud 22.12.2015 arestimisakti tühistamist täiteasjas nr 024/2015/1808, siis tuleb arestimisakt tühistada osas, millega on arestitud SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) laekuva sissetuleku osas TMS § 131 lg 1 p 3 mõttes (toimetulekutoetus). Ülejäänud osas tuleb jätta avaldaja 02.12.2015 ja 28.12.2015 kaebus kohtutäituri 29.12.2015 otsusele täiteasjas nr 024/2015/1546 ning 22.01.2016 otsusele täiteasjas nr 024/2015/1808 rahuldamata. Kuivõrd kohus jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata, ei lahenda kohus ka võlgniku taotlusi pangaülekande kulude ja intressi maksmise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt. Avaldaja sai riigilõivu tasumisel menetlusabi. Kohtutäitur ei ole osalenud käesoleva asja menetluses lepingulise esindaja kaudu ega teinud menetlustoiminguid, millega kaasnevad kohtukulud. Sissenõudja osales käesoleva asja menetluses lepingulise esindaja kaudu, kelleks on sissenõudja töötaja, mistõttu ei saa sissenõudjal olla lepingulise esindaja kulusid. Avaldaja osales menetluses isiklikult. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli 13 (14)
kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.