lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-34559/2

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 05.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-34559/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1285
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 19 lg 1Täitemenetluse algus tähtajalise või tingimusliku nõude puhulTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesVÕS § 111 lg 1Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-34559

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2006.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-34559

Tsiviilasi

JJ kaebus kohtutäitur KP .a. otsusele täiteasjas nr

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja – JJ Esindaja – VM Puudutatud isik – kohtutäitur KP Puudutatud isik (täitemenetluses sissenõudja) – MT

RESOLUTSIOON

1.Jätta JJ kaebus kohtutäitur KP.a. otsusele rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. I Asjaolud
1.Tallinna Ringkonnakohtu .a. määrusega tsiviilasjas nr tühistati Tallinna Linnakohtu . aasta otsus tsiviilasjas nr , kinnitati poolte kompromiss ja lõpetati tsiviilasjas menetlus. Kohtulahendi kohaselt jäi asuv kinnistu MT (hageja) ainuomandisse ning MT kohustus maksma JJ (kostja) 850 000 krooni, kandes selle JJ arveldusarvele hiljemalt .a. JJ kohustus arveldusarve numbri teatama ühe nädala jooksul. Samuti kohustus JJ kompromissi kohaselt üleandmise-vastuvõtu aktiga üle andma tema kasutuses olevad ruumid hiljemalt .a. Kompromissi 3. punktis sätestati, et juhul kui JJ ei täida üleandmise-vastuvõtu kohustust, tasub ta leppetrahvi 50 000 krooni. Kompromissis kajastus poolte kokkulepe selle kohta, et JJ on õigus hiljemalt .a. ära vedada kinnistul asuv .

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.07.20262-26-1712/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-22-18977/61Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.06.20262-25-18381/18
2..a. saatis JJ MT kirja, milles teatas, et kuivõrd tema arveldusarvele ei ole .a. 850 000 krooni laekunud, siis keeldub ta VÕS § 111 lg 1 alusel tema kasutuses olevate ruumide üleandmisest.
3..a. saatis kohtutäitur KP JJ täitmisteate, milles teatas, et viimase suhtes on sissenõudja M T avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu .a.a määruse alusel algatatud täitemenetlus 50 000 krooni suuruse leppetrahvi nõudes. .a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega mõistis kohtutäitur KP JJ välja täitemenetluse alustamise tasu summa 118 krooni ning kohtutäituri põhitasu summas 9`706.- krooni. Samal päeval tehtud täitekulu väljamõistmise otsusega mõistis kohtutäitur J. J välja täitekulu summas 54.- krooni. II Kaebus kohtutäituri tegevuse peale ja kohtutäituri otsus
4.JJ esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, taotledes täitemenetluse lõpetamist ning

täitemenetluse käigus temalt sisse nõutud summade tagastamist. Kohtutäitur KP jättis .a. otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et JJ leppetrahvi tasumise kohustus muutus sissenõutavaks , kuivõrd puuduvad tõendid, et JJ oleks täitedokumendis viidatud ruumid MT hiljemalt .a. üle andnud. Kohtutäituri hinnangul tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu määrusega kinnitatud kompromissist, et ruumid tuleb üle anda hiljemalt , mitte aga kahe kuu jooksul sissenõudja kohustuse täitmisest. III Menetlusosaliste seisukohad kohtumenetluses

5.JJ esitas .a. Harju Maakohtule kohtutäitur KP.a. otsuse peale kaebuse, taotledes kohtutäituri otsuse tühistamist, täitemenetluse alustamist, täitmisteate saatmise ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste ebaseaduslikuks tunnistamist ning JJ summade tagastamist. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on alustanud täitemenetlust nõude osas, mis ei ole sissenõutavaks muutunud ning kohtutäitur on tõlgendanud Tallinna Ringkonnakohtu . aasta määrust poolte kokkuleppest lahus. Avaldaja on seisukohal, et kompromissi kohaselt pidi MT tasuma avaldajale 850 000 krooni ning seejärel pidi avaldaja enda kasutuses olevad ruumid üle andma kahe kuu jooksul ehk .a. Kuivõrd MT täitis raha maksmise kohustuse alles .a., siis hakkas avaldaja hinnangul sellest kuupäevast kulgema ka ruumide üleandmise kohustuse täitmise kahekuune tähtaeg, mis ei olnud aga täitemenetluse algatamise ajaks veel lõppenud.
6.Sissenõudja oma vastuväiteid kaebusele kohtule ei esitanud. Kohtutäitur KP palub jätta kaebuse rahuldamata. Täiendavalt .a otsuses märgitule leiab puudutatud isik, et sissenõudja on täitnud oma kohustuse 850`000.- krooni maksmise osas .a. Kohtutäitur leiab, et kaebuse esitaja tõlgendab kohtulahendi resolutsiooni meelevaldselt ja täitedokumendist ei tulene, et kaebuse esitaja kasuks oleks pikenenud tähtaeg ruumide üleandmiseks MT hiljemalt .a. JJ ei ole oma täitedokumendist tulenevat kohustust ruumide vabastamiseks tänaseni täitnud. Kuivõrd kohustus tekkis kaebuse esitajal .a, siis sissenõudja oli õigustatud pöörduma kohtuotsuse täitmiseks lepptrahvi nõudes summas 50`000.- krooni kohtuäituri poole, sest nõue oli muutunud sissenõutavaks hiljemalt rahalise kohustuse täitmisega .a. Täitemenetlust on alustatud .a, seega puudub seadusest tulenev alus täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti pole kaebuse esitaja andnud ruume üle üleandmis-vastuvõtmisaktiga, milline kohustus tal täitedokumendist tulenevalt oli. IV Kohtu seisukoht ja põhjendused
7.Kohus leiab, et JJ kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja on valinud oma õiguste kaitseks mittekohase viisi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1 lg 1 kohaselt kuuluvad selles seadustikus sätestatud korras täitmisele muuhulgas jõustunud kohtumäärused tsiviilasjas. Käesoleval juhul on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu . . aasta poolt tsiviilasjas nr kohtumäärusega kinnitatud poolte kompromiss. Kohtumäärusest nähtuvalt on kohtumenetluse pooled loobunud kohtumääruse peale Riigikohtule edasikaebamisest. Seega on kohtumäärus jõustunud ning tegemist TMS kohaselt täitmisel kuuluva täitedokumendiga.
8.TMS § 19 lg 1 sätestab, et kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Sama paragrahvi 2. lõikes täpsustatakse, et tingimuse saabumist tuleb kohtutäiturile tõendada kirjalike dokumentidega. Tallinna Ringkonnakohtu .a määrusega kinnitatud kompromissi punkti 2 kohaselt kohustub JJ tema kasutuses olevad ruumid üleandmise-vastuvõtu aktiga üle andma hiljemalt .a. Kompromissi punkti 3 kohaselt tekkib just üleandmise-vastuvõtu aktiga üleandmise kohustuse täitmata jätmise korral JJ 50’000.- krooni suuruse leppetrahvi tasumise kohustus.
9.Kohus leiab, et kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduva leppetrahvi tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumine on seatud sõltuvusse ruumide üleandmise kohustuse täitmata jätmisest. Ruumide üleandmise kohustus omakorda on seatud sõltuvusse aga vaid

konkreetsest tähtpäevast, mitte aga muude tingimuste saabumisest. Eelnevast tulenevalt muutus leppetrahvi nõue sissenõutavaks, kui JJ01. .a ruumide üleandmise kohustust ei täitnud. Vaidlusalust täitedokumenti ei saa tõlgendada selliselt, et ruumide üleandmise kohustuse täitmiseks on sätestatud kahekuune tähtaeg, mis hakkab kulgema MT poolt kõnealuse kompromissi punktis 1 sätestatud raha maksmise kohustuse täitmisest. Kohtumäärusega kinnitatud kompromissis on ette nähtud üleandmise kohustuse täitmiseks konkreetne tähtaeg, mis lõpeb kindlaks määratud tähtpäeva (s.o ) saabumisega. Seda, et ruumide üleandmise kohustuse tähtaja kulgemine sõltuks mingisuguste muude tingimuste saabumisest, täitedokumendiks olevast kohtumäärusest ei nähtu.

10.Mis puutub avaldaja väitesse, et kohtutäitur on tõlgendanud täitedokumenti lahus poolte kokkuleppest, siis märgib kohus, et juba täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt peab kohtutäitur otsustama täitemenetluse algatamise ja täitetoimingute sooritamise täitedokumendist lähtudes ega saa täitedokumendis sõnaselgelt sätestatud võlgniku kohustust muude, täitedokumendist mittenähtuvate asjaolude pinnalt ümber hinnata. Käesoleval juhul tuleneb täitedokumendist võlgniku sõnaselge kohustus tasuda leppetrahv, juhul kui . a. ei ole üleandmise kohustus täidetud. Asjaolust, et 1. septembrit eraldab (ehk tähtpäevast, mil MT pidi kompromissi kohaselt kandma JJ arveldusarvele 850 000 krooni) kaks kuud ega ka asjaolu, et eelnimetatud MT kohustus on kompromissis kajastatud eespool JJ ruumide üleandmise kohustusest, ei saa tuletada, et ruumide üleandmise kohustus ja selle kohustuse täitmise tähtpäev on sõltuvuses raha ülekandmise kohustuse täitmisest ja selle täitmise ajast.
11.Ekslik on ka avaldaja seisukoht, et leppetrahvi nõude sissenõutavaks muutmise välistab avaldaja võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 111 tuginev kohustuse täitmisest keeldumine. Kohtu hinnangul ei saa isik kohtumäärusega kinnitatud kompromissi täitmisel võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutada ilma vastava hagi esitamiseta kohtusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda, ent seda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Seega on kohtutäitur vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et JJ oleks olnud võimalus esitada TMS § 221 lõikes 1 sätestatud hagi. Seejuures ei ole õige avaldaja seisukoht, et TMS § 221 lg 1 alusel saab esitada nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks üksnes seoses nõude rahuldamisega. TMS § 221 lg 1 kohaselt on hagi esitamine võimalik eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega on selles sättes esitatud lahtine loetelu hagi esitamise asjaoludest ning hagi võib esitada ka muudel asjaoludel.
12.Kuivõrd täitedokumendist tulenevalt ei ole ruumide üleandmise kohustus eelneva raha maksmise kohustuse täitmisest sõltuvuses ning kuivõrd leppetrahviga oli sanktsioneeritud üksnes ruumide üleandmise kohustuse tähtajaks täitmata jätmine, siis ei oma leppetrahvi sissenõudmisel tähtsust, kas JJ oma pangaarve numbri MT õigeaegselt teatas või mitte. Seetõttu polnud kohtutäituril vajadust seda küsimust otsuses kajastada. Samas ei ole see viinud asja väärale lahendamisele kohtutäituri poolt ega tingi kohtutäituri otsuse tühistamist. Eeltoodust tulenevalt leiab avaldaja ekslikult, et leppetrahvi nõue ei olnud muutunud sissenõutavaks. Samuti ei esine asjas muid täitemenetlust välistavaid asjaolusid ning seetõttu tuleb avaldaja kaebus kohtutäitur KP otsuse peale jätta rahuldamata. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 ja § 173 lg 1, 3 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-23-10833/139Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.06.20262-25-8514/17Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium