lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-2227/14

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 05.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-2227/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1600
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 60Toimiku taastamineTsK § 173TsK § 222TsMS § 232Tõendite hindamineTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 656 lg 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 367Ülesütlemise tagajärjed

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-2227

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Margo Klaar, Ülle Jänes teatavaks- 05. detsember 2006.a, Tallinna Ringkonnakohtu kantselei

Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-05-2227

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi * hagi J.Ri vastu 71 598,68 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. jaanuari 2006.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi * apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Apellant (hageja): AS * (reg k xxxxxxxx), lepinguline esindaja H. K Vastustaja (kostja): J.R (IK xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 20. jaanuari 2006.a otsus osaliselt hagi rahuldamata jätmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista J.Rilt AS * kasuks täiendavalt välja 17 725,44 kr (seitseteist tuhat seitsesada kakskümmend viis krooni nelikümmend neli senti). Kohtuotsuse resolutsioon sõnastada järgnevalt: „Hagi rahuldada. Välja mõista J.Rlt AS * kasuks 71 598,68 kr (seitsekümmend üks tuhat viissada üheksakümmend kaheksa krooni kuuskümmend kaheksa senti).“
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Muuta kohtukulude jaotust. Mõista J.Rlt AS *kasuks välja 6000 (kuus tuhat) krooni kohtukulude katteks.
3.AS *apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja palus kostjalt välja mõista 71 598,68 krooni lepinguliste kohustuste täitmatajätmisest tuleneva kahju hüvitiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.03.2001 kasutusrendi lepingu nr 0017245L, mille esemeks oli sõiduauto Toyota Avensis 2,0, riikliku registreerimismärgiga nr xxx XXXgu kohaselt kohustas hageja andma auto lepingus märgitud tähtajaks kostja valdusesse ja kostja kohustus tasuma hagejale selle eest makseid vastavalt maksegraafikule. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, saatis hageja kostjale 09.06.2001 teate, milles teavitas kostjat võlgnevuse suurusest ja andis 10 päeva tähtaja võlgnevuse kustutamiseks hoiatades, et tasumata jätmisel lõpetatakse leping ennetähtaegselt. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Kuna leping lõpetati ennetähtaegselt, kohustus kostja andma hagejale üle auto, mille hageja realiseeris. Kuna auto polnud tehniliselt korras, sai hageja auto võõrandamisel 139 830,51 krooni. Auto jääkväärus selle tagastamise hetkel oli 175 714,41 krooni. Hageja sai otsest kahju auto võõrandamisel 71 589,68 krooni. Hageja kandis auto valduse taastamisel ja võõrandamisel kulutusi 17 725,44 krooni. Kostja liisingumaksete võlgnevus oli 17 989,34 krooni. Hageja pöördus 17.02.2005 kirjaga kostja poole ja palus 14 päeva jooksul võlgnevuse tasuda. Kostja seda ei teinud. Lepingul olev kostja allkiri ühtib tema passis oleva allkirjaga. Lepingu täitmiseks on tehtud 4 makset, millest 2 esimest on tehtud kostja poolt. Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju 71 598,68 krooni ja kohtukulud. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitis, et ei ole autot liisinud. Kostja pass on aastaid tagasi varastatud ja allkiri lepingul ei kuulu talle. Kohtu põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis J.Rlt Aktsiaseltsi * kasuks välja 53 873,25 krooni. Kohus mõistis J.Rlt Aktsiaseltsi * kasuks välja tasutud riigilõivu 3574,35 krooni.
4.Käesolevas asjas on tõendeid esitanud hageja, kostja keeldus kohtu ettepanekust ekspertiisi määramiseks. Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Hageja esitatud tõenditest - 20.03.2001 allkirjastatud kasutusrendi lepingust (t lk 9) maksegraafikust (t lk 10), kasutusrendi üldtingimustest (t lk 11-22), 29.03.2001 vara üleandmise-vastuvõtmise aktist (t lk 23) ja 19.03.2001 allkirjastatud liisingutaotlusest füüsilisele isikule, nähtub, et kostja nimel on esitatud taotlus kasutusrendi lepingu sõlmimiseks ja nimetatud leping on sõlmitud. Kostja vastuväide, et tema ei ole lepingut sõlminud, on paljasõnaline. Kostja keeldus tõendi hankimisest, kuid võrreldes visuaalselt eelnimetatud dokumentidel laenuvõtja allkirju ja passi koopial olevat passi omaniku allkirja, leidis kohus, et on võimalik väita, et allkirjad võib olla kirjutanud sama isik. Lähtudes tõenditest kogumis ning asjaolust, et kostja tegi lepingust tulenevad maksed 21.02.2001 ja 09.08.2001 ise, on tõendatud kostja poolt hagejaga lepingu sõlmimine 20.03.2001 ja seega lepingust tulenevate kohustuste täitmise kohustuse tekkimine.
5.Kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi summas 47 492,50 krooni. Kostjal oli enne lepingu ennetähtaegset lõpetamist täitmata kohustusi summas 17 989,34 krooni. Kuna kostja lepingut nõuetekohaselt ei täitnud, tuleb võlgnetav summa TsK § 173 alusel temalt välja mõista.
6.Hageja kinnitas, et auto müüdi hinnaga 139 830,51 krooni, kuigi selle jääkmaksumus oli 175 714,41 krooni (t lk 26). Lepingu üldtingimuste p 5.19 kohaselt oli rentnik kohustatud lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ja vara võõrandamisel hüvitama rendileandjale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud. Võõrandamisest tekkinud kahjuna on välja toodud eelkõige vara

2(4)

võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe. Vaheks on 35 883,90 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista TsK § 222 lg-st 1 tulevalt. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid vara valduse taastamise ja realiseerimisega seotud kulutuste 17 725,44 krooni tõendamiseks ja kohus jättis nimetatud osas nõude rahuldamata. Asjaosaliste põhjendused apellatsioonimenetluses

7.Aktsiaselts * palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt välja mõistmata 17 725,44 krooni ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja 17 725,44 krooni.
8.Hageja on oma nõudeid dokumentaalselt tõendanud. Kohus luges õiendiga vara müügi ja nõude arvestuse kohta tõendatuks, et kostjal on hagejale tasumata rendimaksed summas 17 989,34 krooni, et vara jääkmaksumus oli 175 714,41 krooni ning et vara müüdi hinnaga 139 830,51 krooni. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta samal õiendil oleva hageja kinnituse vara tagastamise ja realiseerimisega kantud kulude kohta. Kohus ei põhjendanud, miks ei ole vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulu tõendatud viidatud õiendiga. Kohus ei selgitanud, miks ei saa lugeda hageja esitatud tõendit osaliselt õigeks või usaldusväärseks. Sellega rikkus kohus TsMS § 232 lg-t 1 ja § 436 lg-t 1. Kostja ei ole nimetatud kulutuste suurust või hageja poolt kulutuste kandmist vaidlustanud. Kohus ei viidanud menetluse jooksul, et vara valduse taastamise ja realiseerimisega kaasnenud kulusid ei saa lugeda tõendatuks. Kui kohus oleks nimetatule tähelepanu juhtinud, oleks hageja saanud esitada vastavad arved ja hageja arvelduskonto väljavõtted.
9.J.R apellatsioonkaebusega ei nõustunud, korrates esimese astme kohtu menetluses esitatud väiteid, et ei tea midagi tema ja hageja vahel sõlmitud lepingust ega ole sellega seotud ning et liisingulepingul ei olnud tema allkiri. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
10.Ringkonnakohtus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata. Tühistatud osas on võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, rahuldades hagi ka maakohtu poolt rahuldamata jäetud osas ning mõistes kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 17 725,44 krooni. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
11.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on maakohtu otsus vaidlustatud üksnes 17 725,44 krooni (s.o vara valduse taastamise ja realiseerimisega seotud kulutuste) väljamõistmata jätmise osas. Kostja maakohtu otsuse peale edasi ei kaevanud, mistõttu ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud väited selle kohta, et kostjal lepingusuhe hagejaga puudus, samuti taotlused riigi arvel esindaja määramiseks ning allkirjaekspertiisi läbiviimiseks.
12.Hageja esitatud õiendis (t lk 26) on hageja kohtule esitanud omapoolse arvestuse nõude kogusummas 71 598,68 krooni kujunemisest kostja vastu. Sellest nähtuvalt koosnes hageja nõue vara jääkmaksumuse, debitoorse võlgnevuse ja vara tagastamise ning realiseerimisega seotud kulude summast, millest arvati maha vara realiseerimisest saadud summa. Pooltevahelise kasutusrendi lepingu nr 0017245L juurde kuuluvate kasutusrendi üldtingimuste p 11.4 kohaselt kohustus rendileandja poolse lepingu ülesütlemise korral kostja rentnikuna hüvitama hagejale kui rendileandjale kulud, mida rendileandja kandis seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Seega tulnuks hagejal näidata, millest niisugused kulud koosnesid ning et hageja on sellekohased

3(4)

kulutused tõepoolest ka kandnud. Maakohus jättis selles osas nõude rahuldamata põhjendusel, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid vara valduse taastamise ja realiseerimisega seotud kulutuste 17 725,44 krooni tõendamiseks.

13.TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbivaatamise ülesanne eeldab, et kohus peab TsMS §-st 230 tulenevalt pooltele ja teistele protsessiosalistele selgitama, milliste nende nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes pooltele ja protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (selle kohta ka Riigikohtu otsused nr 3-2-1-62-02 ja 3-2-1-154-05). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks hagejale selgitanud vajadust täpsustada õiendis toodud andmeid vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude kohta või teinud ettepaneku esitada selle kohta täiendavaid tõendeid. Maakohtu 02. detsembri 2005.a hagejale adresseeritud kirjas on küll antud hagejale võimalus esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid, kuid ei ole viidatud konkreetselt vajadusele täpsustada eelnimetatud kuludega seonduvat. Ringkonnakohtu poolt apellandile TsMS § 656 lg 2 alusel antud tähtaja jooksul esitas apellant täiendavad dokumendid vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude ning nende kandmise kohta suhetes OÜ-ga Balti Realiseerimiskeskus (BRC). Dokumentidest nähtuvalt on apellant kasutusrendilepingu nr 0017245L esemeks olnud sõidukiga Toyota Avensis xxx XXX kandnud kulutusi kokku summas 17 725,44 krooni. Kostja (vastustaja) ei ole kulutuste arvestuse kohta vastuväiteid esitanud.
14.Kolleegium leiab, et hageja poolt kantud sõiduki tagastamise ja realiseerimise kulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest liisinguvõtjast tulenevatel asjaoludel ning seetõttu on tegemist lisakuludega, mille kandmist pooltevahelises suhtes reguleerib pooltevahelise lepingu p
11.4.Alates 01.07.2002.a tuleneb ülesütlemisest tingitud lisakulude kandmise kohustus liisinguvõtja poolt sõnaselgelt VÕS § 367 lg-st 4 ning seda põhimõtet on kolleegiumi arvates võimalik arvestada ka TsK kehtivusajal sõlmitud liisingusuhte sisustamisel. Pooltevahelise lepingu p 11.4 ning TsK § 173 alusel kuuluvad nimetatud kulud seega kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kostja ei ole menetluse käigus esitanud väiteid tagastus- ja realiseerimiskulude ebamõistliku suuruse või põhjendatuse kohta, vaid on jätkuvalt üksnes paljasõnaliselt väitnud, et ei ole hagejaga liisingusuhtes olnud.
15.Apellant taotles menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt kuni 01. jaanuarini 2006.a kehtinud TsMS § 60 lõigetest 1, 8 ja 11 tuleb muuta maakohtu otsuses märgitud kohtukulude jaotust, mõistes kostjalt hageja kasuks välja mõista täiendavalt 1175,65 krooni esimese astme kohtumenetluses tasutud riigilõivu katteks, samuti apellatsioonimenetluses kantud riigilõivu summas 1250 krooni. Kokku tuleb seega kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 6000 krooni, mis sisaldab ka maakohtu otsuses märgitud summat 3574,35 krooni.

M. Klaar

K. Kullerkupp

Ü. Jänes

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja